Maaelu-romantika ja linnamugavus pole alati vastandid

Maaklerina täheldan kaht mõneti vastandlikku tendentsi. Ühelt poolt on üha nooremad inimesed kolimas eramutesse, soovides seeläbi parandada elukvaliteeti, suurendada privaatsust ning võimaldada looduslähedasemat keskkonda oma lastele.

Teisalt aga püüavad nii mõnedki pered kolida kinnisvarabuumi käigus rajatud eramukvartalist taas tihedamasse asustusse, kus on parem taristu. Head elukvaliteeti suudab aga pakkuda nii üks kui teine ning kohati vägagi võrdsetel tingimustel.

Peale asukoha, mis on kinnisvara valikul üks tähtsamaid kriteeriume, teadvustavad inimesed üha enam ka naabruskonda, naabreid ning logistilist infrastruktuuri. Sage põhjus eramusse kolimisel on soov saada rahu naabritest. Enamik nõukogude ajal (aga kahjuks ka paljud tänapäeval) ehitatud majad kannatavad läbikostvuse all ning pidev remont, laste jooksmine ning naabrinaise toidulõhnad väsitavad ühel hetkel meid kõiki.

Uuselamukvartalisse eramu ostmine aga ei pruugi seda probleemi lahendada – kõrghaljastuseta väli kannab sumedal suveõhtul edasi naabrite grillipeo melu ja lõhnad, koerte haukumise ning hommikused muruniitmised. Naabrid võivad muuta elu nii korteris kui majas väga toredaks kogemuseks, kuid sama teha sellest ka igapäevase piina. Seetõttu tasub eluruumi ostmisel pigem küsida, kas elamus või eramupiirkonnas on moodustatud ühistu ning kas ja millised ühiselu korraldavad kokkulepped on naabrite vahel tehtud.

Mis saab määravaks?

Enamasti võetakse «maale» kolimine ette laste sündides, et järelkasvul oleks, kus kasvada. Maal elamine tähendab laste jaoks peaaegu garanteeritult seiklusterohkemat ja elutervemat lapsepõlve, kui paneelmajade sisehoovides olevate liivakastide vallutamine. Sellele aga vastandub linnast maale kolimise logistiline müsteerium – muretu lapsepõlv väikelapsel kestab tunduvalt vähem perioodist, mil vanematest saavad taksojuhid erinevate huviringide, koolide, lasteaedade jms vahel.

Sellega kaasnev ajakulu on märkimisväärne ning kui liita juurde kütusekulu, on mõnikord mõistlikum valida kallima kuumaksega eluruum linnas. Linnades on lisaks paneelmajadest koosnevatele magalarajoonidele ka mõnusaid, privaatseid, madala hoonestuse ning kõrge haljastusega piirkondi.

Kuid ka linnakorter ei tähenda automaatselt seda, et kõik eluks vajalik on käe-jala ulatuses. Tegelikult on ka piisava infrastruktuuriga linnalähedasi valdu ja vallakeskusi, mis võivad osutuda mõistlikumaks valikuks väiksema rahakotiga noortele peredele. Hästi korraldatud ühistransport võib olla heaks alternatiiviks autole ning kasvades saavad lapsed enda transportimisega üldjuhul ise hakkama.

Koolide, poodide ja huviringide kaugus ning asukoht mõjutavad hilisemat elu, mistõttu tasub põhjalikult läbi mõelda, millised saavad olema pere liikumisvajadused järgnevatel aastatel. Linnalähedased piirkonnad on erinevalt arenenud – põhjalikult tuleks uurida, kas ja kuidas on huvipakkuvas piirkonnas üles ehitatud taristu.

Rohelust saab kõikjal

Äärelinnas või linnast väljas paikneva maja kõral on korter linnas alati likviidsem vara, pakkudes paindlikumat elu – vajadusel on korter kergelt müüdav või välja üüritav. Siiski ei ole paindlikum ja mugavam elu korteris alati soodsaim variant igakuiseid kulusid silmas pidades.

Eelkirjeldatud igapäevase liikumise kulusid kalkuleerides tuleb arvestada, et erinevate remondifondide ning kortermajade renoveerimiseks võetud laenumaksete tõttu ületavad korterite ülalpidamiskulud nii mõnelgi juhul uute ja säästlike eramute ülalpidamiskulusid.

Seda eriti juhul, kui eramu ehitamist alles kavandatakse ning tulevasel omanikul on võimalik teha kõik mõistlik selleks, et maja saaks energiasäästlik ja hea sisekliimaga.

Eramu soodsamaid igakuiseid ülalpidamiskulusid täiendavad siiski perioodilised väljaminekud aiatarvikute, uue terrassimööbli ja muu vajaliku näol, mis korteris elades kindlasti kuluarvest välja jääksid.

Üha rohkem on uusi arendatavaid kortermaju, kuhu on rajatud piisavad ühiskondlikud alad õuealade, grillinurkade või ühiste terrasside näol – järjest enam mõeldakse ka privaatsete rohealade liitmisest korterite juurde.

Kuldne kesktee

Oma maja unistus on paljudel inimestel jäänud tõenäoliselt täitumata just finantsilistel põhjustel. Samas on 4-toaline linnakorter tihtipeale samas hinnas pindalalt võrdse, ent märksa privaatsema eramajaga linna lähiümbruses. Nii ei olegi hind suurematele peredele peamiseks kriteeriumiks.

Kooselu alustanud paarile aga ei pruugi eramu olla funktsionaalselt sobiv. Seetõttu tasub alternatiivse võimalusena kaaluda linnakorterile lisaks väikese suvekodu või mõnes Eesti väikekohas paikneva suvituskorteri soetamist – nii on olemas mugav elu linnakorteris ning eraldi pelgupaik looduse keskel.

Eesti väikekohtades on veel piisavalt vanu talumaju ja suvilaid, mis ootavad uuesti ellu äratamist ning lihtsalt imeilusaid krunte, kuhu oma väike maja ehitada. Praegu kipub maal elavate vanaemade/vanaisade põlvkond hääbuma ning suvilakultuur on uuel kujul taas tärkamas.

Korteri ja eramu võrdluses ei saa öelda, kumb on parem või halvem – eelkõige sõltub see konkreetse pere vajadustest ja soovidest. Kindlasti tasub aga olla oma uue kodu ostu kavandades ja ellu viies põhjalik.

5 nõuannet valiku lihtsustamiseks

  1. Pane kirja oma pere vajadused. Tõsta nimekirja ette need, milles ei saa teha järeleandmisi – kõigi teiste osas kaalu alternatiive.
  2. Pööra tähelepanu naabritele ning ühistegevusele. Uuri, kas on loodud ühistu ning millistes ühiselu reeglites on kokku lepitud.
  3. Mõtle läbi oma pere igapäevane liikumine – kes, kuidas, kuhu ja millal peab minema? Ja kuidas see kajastub pere igakuises eelarves? Mõnikord tasub suurendada laenumakset vähenevate transpordikulude arvelt või vastupidi.
  4. Vaata ülapidamiskulusid. Muuhulgas proovi hinnata neid kulusid, mis võiksid tekkida lähitulevikus ning kuidas need hakkavad kajastuma pere igakuises eelarves. Kallim, ent parem objekt võib tihtipeale kujuneda lõpuks odavamaks.
  5. Vaata ringi avatud ja realistliku pilguga. Tihti on mugavam elada ikkagi linnakorteris ning harrastada maaelu-romantikat enda või sõbra suvilas. Samas võib ka maalt linnakorterisse kolimine kujuneda ootamatult frustreerivaks.
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

5 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika