Nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik on seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ning sellega, millise suuna sõda võtab. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus, sest nii toormete hinnad kui ka tarneahelaprobleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust…
Eelmine aasta lõppes märkimisväärse aktiivsusega kinnisvaraturul, millele andis hoogu kõrge kindlustunne osta eluaset. Majapidamiste finantsseisu toetasid kiire hoiuste kasv, pensionisambast väljavõetud säästud ning energiakulude kompensatsioon. Tallinna korterite hinnakasv kiirenes neljandas kvartalis 15 protsendini aastases võrdluses. Pealinna elanike netopalga kasv ulatus…
Toormehindade kiire tõus võib Eestis tänavu kaasa tuua kahekohalise inflatsiooni. Ei saa välistada, et selle negatiivse mõju vähendamiseks sekkub jõulisemalt ka riik. Inflatsiooni kiirendavad aina enam toiduainehinnad Kohutavate sõjauudiste valguses ei ole inimestel palju aega tähelepanu pöörata majanduses toimuvale. Aga…
Kuigi käesoleva aasta alguses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 29%, oli selle taga nii tugev ekspordihindade tõus, kui ka aastatagune tavalisest madalam võrdlusbaas. Ekspordihindade kasv on kiirenenud ja jaanuaris ulatus see juba 22 protsendini. Seega oli ekspordimahu ehk püsivhindades…
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1,4% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 1,8% ja mäetööstuses 3,9%. Energeetikas jäi toodang peaaegu samale tasemele, kasvades üksnes 0,2%. Statistikaameti analüütik Helle Bunderi sõnul kasvasid suurema osatähtsusega tööstusharudest elektroonikaseadmete…
Tarbija ostukorv kallines veebruaris aastaga 12%. Energia hinnakasv ulatus 36%ni, toiduainete hinnad tõusid 11% ning tarbekaupade ja teenuste hinnad 6,3%. Sõja puhkemine Ukrainas suurendab pingeid toormeturgudel. Eelkõige on see mõjutanud maagaasi ja sellest toodetava elektri hinda. Majanduses on senini olnud…
Sõda Ukrainas on viinud Eesti uude ajastusse mitte ainult julgeolekuolukorra poolest, vaid ka majanduslikult. Suure naaberriigi muutumine teiseks Põhja-Koreaks tähendab seniste nappide majandussidemete täielikku katkemist, ent ka kallimaid energiahindasid ja kõrget inflatsiooni. Õnneks on Eesti majandus seni kulgenud tugevas pärituules,…
Palgakasv oli eelmise aasta neljandas kvartalis küll kiire, aga ebaühtlane ja jäi alla hinnatõusule. Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine netopalk sel aastal 6 protsendi võrra, hinnad aga veelgi enam. Veebruari hinnatõus oli viimase 25 aasta kiireim, kommenteerib Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist.…
Kui möödunud aasta 8,3% majanduskasv oli ootuspärane, siis aasta viimase kvartali 8,6% kasv oli jällegi oodatust suurem. Samas näitasid umbes sellist kasvu ka eelmisel nädalal avaldatud ettevõtete majandusnäitajad. Kiire hinnakasvu tõttu oli SKP kasv jooksevhindades neljandas kvartalis lausa 19% ja…
Eesti majandus kasvas mullu veidi üle 8%. Kasv jagunes üle tegevusalade üsna ühtlaselt, muuhulgas tuli viiendik kasvust varasemast parema käibe- ja aktsiisimaksu laekumise kaudu. Suurimaks kukkujaks oli põllumajandussektor, mis kannatas põuase suve ning hinnatõusude tõttu. Kriisieelse tasemega võrreldes ulatus kasv…
2021. aasta majanduskasv ületas ootuseid, kuid edaspidi kasv aeglustub. Eesti majandus kasvas mullu neljandas kvartalis aastavõrdluses 8,6% ja võrreldes kolmanda kvartaliga 1,8%. 2021. aasta kokkuvõttes kasvas majandus 8,3%. Edaspidi aeglustub majanduskasv kolmel põhjusel: kiiret kasvu võimaldanud vaba tööjõud on ammendumas,…
2022. aasta algas kinnisvaraturul energiašokiga. See ei ole küll kaasa toonud hinnalangust, ent on tõstnud müügi- ja üüripakkumiste arvu. Pakkumishind on uusarenduste suure mahu tõttu pigem tõusnud, ent kuulutuste arvu kasv viitab pikemale müügiperioodile ning järgmise poole aasta-aasta lõikes eriti…
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot. Möödunud aasta viimases kvartalis püsis statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul kiire majanduskasv. „Kasv…
2021. aasta lõpukuudel oli laenuaktiivsus väga kõrge ning majapidamiste laenuportfelli maht ületas märgilise 10 miljardi piiri ja ettevõtete laenumaht jõudis 8 miljardi euroni. 2022. aasta algus tõi kaasa tavapärase hooajalise languse laenunõudluses: ettevõtetele väljastati uusi laene 245 miljoni euro ja…
Eesti Panga andmetel oli 2021. a lõpu seisuga pankade väljastatud eluasemelaenude jääk 9,45 miljardit eurot. Tegemist on rekordiliselt kõrge laenujäägiga, laenujäägi kasv on olnud viimase 14 aasta kiireim. Eurodes mõõdetud laenujäägi kasv ei ole pannud samas tempos ega isegi mitte…
