Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

Kiire inflatsioon on suur katsumus kõigi jaoks. EKP nõukogu tagab, et inflatsioon naaseb keskpika aja jooksul EKP seatud 2% inflatsioonieesmärgi juurde.

Mais hoogustus inflatsioon peamiselt kerkivate energia- ja toiduainehindade ning sõja mõjul taas märkimisväärselt. Kuid ka inflatsioonisurve on laienenud ja tugevnenud ning paljude kaupade ja teenuste hinnad tõusevad kiiresti. Eurosüsteemi eksperdid on korrigeerinud põhistsenaariumi inflatsiooniprognoosi märgatavalt ülespoole. Prognoosi kohaselt püsib inflatsioon soovimatult kõrgel tasemel veel mõnda aega. Samal ajal peaksid energiakulude mõõdukam kasv, pandeemiaga seotud pakkumispoolsete häirete leevenemine ja rahapoliitika normaliseerimine tooma kaasa inflatsiooni aeglustumise. Eurosüsteemi ekspertide uues ettevaates prognoositakse, et aastane inflatsioonimäär on 2022. aastal 6,8%, aeglustub 2023. aastal 3,5%ni ning on 2024. aastal 2,1%. Neid hinnanguid on märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud. See tähendab, et ettevaateperioodi lõpus peaks koguinflatsiooni näitaja olema EKP nõukogu seatud eesmärgist veidi kõrgem. Energia ja toiduainete komponenti kõrvale jättes peaks inflatsioon olema 2022. aastal keskmiselt 3,3%, 2023. aastal 2,8% ja 2024. aastal 2,3%. Ka neid prognoose on märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud.

Venemaa põhjendamatu Ukraina-vastane agressioon pärsib jätkuvalt majandustegevust nii Euroopas kui ka mujal maailmas. See häirib kaubandust, põhjustab materjalide nappust ning kergitab energia- ja toormehindu. Need tegurid vähendavad kindlustunnet ja pidurdavad majanduskasvu, seda eelkõige lähiajal. Samal ajal mõjuvad majanduskasvu jätkumisele soodsalt majanduse käimasolev taasavanemine, tugev tööturg, eelarvepoliitilised toetusmeetmed ja pandeemia ajal kogunenud säästud. Kui praegused kitsaskohad lahenevad, peaks majanduskasv taas elavnema. Seda väljavaadet kajastab üldjoontes eurosüsteemi ekspertide ettevaade, mille kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2022. aastal 2,8% ning 2023. ja 2024. aastal 2,1%. Märtsi ettevaatega võrreldes on seda väljavaadet korrigeeritud 2022. ja 2023. aastaks märkimisväärselt allapoole, 2024. aastaks aga ülespoole.

Oma ajakohastatud hinnangu alusel otsustas EKP nõukogu võtta edasisi meetmeid rahapoliitika normaliseerimiseks. Sealjuures järgib EKP nõukogu rahapoliitika elluviimisel valikulist, andmepõhist, järkjärgulist ja paindlikku lähenemisviisi.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)

EKP nõukogu otsustas lõpetada varaostukava raames tehtavad netovaraostud alates 1. juulist 2022. EKP nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik küllaldaste likviidsustingimuste ja asjakohase rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Samuti kavatseb EKP nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Juhul, kui turgudel tekib pandeemiast tulenevalt taas killustatus, saab PEPPi reinvesteeringuid vajadust mööda igal ajal paindlikult kohandada nii varaklasside kui ka jurisdiktsioonide lõikes. See võib hõlmata Kreeka Vabariigi emiteeritud võlakirjade oste lisaks lunastamise tähtaegade pikendamisele, et vältida ostude katkemist selles jurisdiktsioonis. Ostude katkemine võib häirida rahapoliitika ülekandumist Kreeka majandusse ajal, kui see ei ole veel pandeemia tagajärgedest taastunud. Vajaduse korral võib PEPPi raames netovaraoste ka jätkata, et võidelda pandeemiast tingitud negatiivsete šokkide vastu.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu vaatas hoolikalt läbi tingimused, mis peavad tema eelkommunikatsiooni kohaselt olema täidetud enne, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma. Hindamise tulemusel leidis EKP nõukogu, et need tingimused on täidetud.

Seega kavatseb EKP nõukogu kooskõlas oma poliitikameetmete võtmise järjekorraga teha juulis toimuval rahapoliitikaistungil otsuse tõsta EKP baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra. Seniks otsustas EKP nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,50%.

EKP nõukogu kavatseb EKP baasintressimäärasid uuesti tõsta septembris. Intressimäärade tõstmise kalibreerimine sõltub keskpika perioodi ajakohastatud inflatsiooniväljavaatest. Kui keskpika aja inflatsiooniväljavaade püsib või halveneb, on septembri rahapoliitikaistungil asjakohane teha otsus suurema tõusu kohta.

Nõukogu eeldab oma praeguse hinnangu põhjal, et baasintressimäärade järkjärguline, ent püsiv tõstmine on asjakohane ka pärast septembrit. Kooskõlas EKP nõukogu pühendumusega saavutada keskpikas perspektiivis 2% inflatsioonieesmärk sõltub rahapoliitika kohandamise tempo sellest, mida näitavad laekuvad andmed ja milline on EKP nõukogu hinnangul inflatsiooni areng keskpika aja jooksul.

Refinantseerimisoperatsioonid

EKP nõukogu jätkab pankade rahastamistingimuste jälgimist ja tagab, et kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) aegumistähtajad ei takista EKP rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Ühtlasi hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi. Nagu eelnevalt teatatud, lõpevad TLTRO-III operatsioonide puhul kohaldatavad eritingimused 23. juunil 2022.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajaduse korral paindlikult kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel. Pandeemia on näidanud, et stressiolukorras on varaostude kavandamise ja tegemise paindlikkus aidanud toime tulla puudujääkidega rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisel ja tõhustanud EKP nõukogu jõupingutusi seatud eesmärgi saavutamisel. Stressiolukordades jääb paindlikkus EKP volituste piires ka edaspidi oluliseks elemendiks rahapoliitika elluviimisel, kui rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist ohustavad riskid takistavad hinnastabiilsuse saavutamist.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC