Eesti majanduskasv kiirenes esimeses kvartalis oluliselt, toeks tugev välisnõudlus ja tõusuteel investeeringud. Kiire majanduskasv paneb veelgi suurema küsimärgi alla valitsuse plaani elavdada majandust täiendavate investeeringute ja eelarvedefitsiidi abil. Viie aasta kiireim majanduskasv Nädala keskpaigas avaldatud statistika sisemajanduse kogutoodangu kohta käesoleva…
Esimese kvartali tööpäevade arvuga korrigeeritult 4-protsendine majanduskasv viitab majandusolude järkjärgulisele normaliseerumisele pärast pikka stagnatsiooniperioodi. Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu kiirenemine toetas välisnõudluse kasvu. Kasumite hüppeline suurenemine toimus madalalt baasilt, kuid tasakaalustas palgatulu kiire kasvu jätkumist. Nii kiiret majanduskasvu mõõdeti Eestis viimati sügavale…
Majanduskasv kiirenes esimeses kvartalis paljudes riikides Majanduskasvule aitas kaasa põlevkivisektori toodangu taastumine Investeeringud kasvasid jõudsalt Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis aasta võrdluses 4,4% ja kvartali võrdluses 0,8%. Majanduse maht pigem ületas potentsiaalset tootmismahtu kui jäi sellele alla. See näitab, et…
Keskmise palga kasvutempo aeglustus neljandat kvartalit järjest. Kuna nii töötatud tundide arvu kasv kui ka muud majandusindikaatorid viitavad majanduskasvu kiirenemisele käesoleva aasta esimeses kvartalis, siis on palkade arengud paremini kooskõlas tootlikkuse arengutega. Inflatsiooni kiirenemise tõttu palga ostujõu kasv aeglustus. Statistikaameti…
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 4,4%, teatab Statistikaamet. I kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,8% ja 2016. aasta I kvartaliga võrreldes…
Lõppeval nädalal avaldatud värske tööturustatistika kohaselt on Eesti tööhõive rekordtasemel ja töötus jätkanud alanemist. Majanduse kui terviku jaoks on tugev tööturg üks kõige olulisematest eesmärkidest, ettevõtted peavad aga valmis olema palgasurve jätkumiseks. Töövõimereform ei ole töötust kasvule pööranud Sellel nädalal…
Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus 2016. aastal aastases võrdluses 1,6% ning IV kvartalis 2,7%. Majanduskasvu kiirenemist aasta lõpus võib seostada erinevate ärikliima ja kindlustunde indikaatorite selge paranemisega viimase poole aasta jooksul. Aasta lõpus kiirenenud majanduskasv on jätkunud ka käesoleva…
Hinnakasv ulatus aprillis üle kolme protsendi Toorainete hinnakasv maailmaturul on viimastel kuudel näidanud aeglustumise märke Eestis kiirenes tarbijahindade kasv aprillis statistikaameti teatel 3,2%ni. Energiahinnad tõusid aastaga 6,8%, toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid 4,8% ning alusinflatsioon1 ulatus 1,4%ni. Toorainete hinnakasv…
Tööstusettevõtete tootmismaht on selle aasta kolme esimese kuu vältel oluliselt suurenenud. Kasvu veavad puidu- ja metallitööstus, kuid nõudluse tõus on laiapõhjaline ning enamusel tegevusaladest on toodang suurenenud koguni kahekohalise protsendi võrra. Tööstustoodangu kasv on kiireim üle aastate Lõppeval nädalal avaldatud…
03.05.2017 avaldas Äripäev minu arutluse kinnisvaraturu hinnadünaamika perspektiividest järgnevatel aastatel. Kuna kriisi põhjast 2009.a. lõpus on hinnad tänaseks kahekordistunud ning ületanud 2016.a. III kvartalis ka buumiaegse tipptaseme, on mugav spekuleerida väitega hinnalaest ja järgnevast langusest. Ent jätame uskumused ja vaatame…
Kraanasid kerkib Tallinnas nagu murdu ja hinnad tõusevad, ent üksnes need kaks fakti ei tähenda, et ees ootab 2007. aastaga sarnane kinnisvaramulli lõhkemine. Turg seisab toonasega võrreldes tugevatel alustel, ent ebakindlad signaalid Toompealt on muutmas tugevad raudtalad savijalgadeks, kirjutab Nordic…
Sarnaselt teistele riikidele leiab ka Eestis aset kiire linnastumine. Riigi väiksusest tulenevalt on meil Harjumaa ja Tartu linna näol kaks tõmbekeskust, ülejäänud piirkonnad valguvad sujuvalt, kuid järjepidevalt tühjemaks. Suurim võitja on Tallinn Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna elanikkond stabiilselt…
Uue riigieelarve strateegia põhjal on valitsuse otsustanud lasta riigieelarve järgmistel aastatel defitsiiti. Hoolimata Eesti senisest jäigast joonest eelarvetasakaalu osas, ei ole defitsiit põhimõtteliselt lubamatu, kuid selle ajastus on vale ja eesmärk segane. Eesti eelarvepoliitika liigub vastassuunaliselt muu Euroopaga Viimastel nädalatel…
Kui majanduskriisi järel oli Eesti majandus kiireima kasvuga kogu Euroopa Liidus, siis viimasel kahel aastal võistleme selles arvestuses viimaste kohtade pärast. Soovides jõukamatele riikidele järele jõuda, peab Eesti majanduskasv oluliselt kiirenema. Praegusest majanduskasvust ei piisa Eesti majanduskasv on viimaste aastatel…
Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed Ettevõtete laenuteenindamise võimet toetab majanduskasvu taastumine ja palgakasvu aeglustumine Kinnisvaraturul suurenes tehinguaktiivsus ja kiirenes hinnakasv, seni on see siiski olnud kooskõlas sissetulekute kasvuga Ettevõtete ja majapidamiste pangalaenud kasvavad endiselt kiirelt Reaalsektori võlakoormus…
