Arco Vara: Majandusaktiivsuse kasv loob väikelinnades nõudluse lao- ja tootmispindade järele

Arco VaraVarasematel aastatel populaarseks saanud lao- ja tootmispindade turule omapärane ridalao tüüpi (n-ö stock-office) omavahel lao-, tootmis- ja büroo- ning sageli näidisteruumi hõlmav multifunktsionaalne kinnisvara on aktiivselt pakkumist ootamas ka Harjumaalt väljaspool. Tallinna lähiümbrusesse on viimaste aastate jooksul kerkinud multifunktsionaalseid lao- ja tootmispindu ennekõike linnast väljuvate suuremate magistraalteede vahetusse lähedusse, seda ennekõike Rae valda Tallinn-Tartu maantee lähistele.

Laiapõhjaline pakkumine on samaaegselt tugeva nõudluse kõrval seni vägagi hästi turul neeldunud, kuid üüripakkumiste arv ning konkurents jätkab uute projektide arvelt kasvamist, mistõttu on lühiajaliselt märgata küllastumise tekkimist. Edasise arendustegevuse osas on siiski ärikinnisvara finantseerimise osas märgata viimastele kuudele tuginevalt väljastatud laenumahtude vähenemist nii büroo- kui lao- ja tootmispindade osas. Kuna aga ettevõtete tegevused on mitmekesised, jätkub positiivse majanduskonjunktuuri taustal turul nõudlus erinevat tüüpi ja asukohas tootmis- ja laopindade järele ka edasiselt.

Ennekõike on tulevikus nõudlus kasvamas väiksemat tüüpi pindade puhul, mis on esile kerkimas just väikeste ettevõtete seas, kelle majandustegevust soodustab järjepidev globaliseerumine ning digitaliseerumine. Teisisõnu, kiiret kasvu jätkav internetikaubandus ei ole tõstmas vajadust traditsiooniliselt füüsilise kaubandus- või teeninduspinna järele, kuid kiired kohaliku tasandi kaupade transpordivõimalused säilitavad vajaduse laopindade järele.

Viimaste kvartalite kiire majanduskasvu kõrval on paralleelselt kasvanud nõudlus tänapäevaste lao- ja tootmispindade järele ka pealinnast ja selle lähiümbrusest väljaspool. Ridaladude pakkumine on jõudnud nii Tartusse kui ka Pärnusse, kuid tänapäevaste pindade puudus on kõikjal aktiivseimates väikelinnades. Valdav enamus Eesti tootmisotstarbelisest kinnisvarast on loodud enne 2000ndaid aastaid, kuid nõukogude aegsed pärandid on tänaseks amortiseerunud ning funktsionaalsuselt kehvade kasutusvõimalustega.

Piirkondlikku majanduskeskkonda on üritatud stimuleerida läbi erinevate avaliku sektori poolsete toetuste, seda peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ning kohalike omavalitsuste poolse koostöö tulemusena. Tööstusparke on rajatud näiteks Rakveresse endise lennuvälja alale kui ka Ida-Virumaale, kus on Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse algatusel läbi viidud või lähitulevikus läbi viimas investeeringuid nii Narva Tööstuspargis, Jõhvi Äripargis, Kohtla-Järve Tööstuspargis ning peatselt ka Kiviõli Äripargis. Viljandi linna lähistel on viimaste aastate vältel kohalikul tasandil mainitud, et Viljandi vald on alustanud eelläbirääkimisi ettevõtjate ja investoritega Mäeltküla Tööstuspargi rajamiseks, mida on samuti toetanud EAS.

Üüri- ja omandituru osas on nii kohalike kui välismaiste ettevõtete huvi Eesti väiksematesse piirkondadesse investeeringute tegemise osas tugevalt kasvanud. Mitmetes tööstusparkides on ettevõtetel võimalik lao- ja tootmishoonete püstitamiseks sobilikud kinnistud soetada enampakkumistelt, mille raames võõrandatakse hoonestusõigusi. Hoonestusõiguste sisuks on kohustus püstitada hoonestus enamasti 3 kuni 4 aasta jooksul, mille järgselt on võimalus maa võrdlemisi soodsa hinna eest ära osta ning hoonestusõigus lõpetada. Ehitusaktiivsus on selliselt ülesehitatud parkides viimasel ajal kasvanud, sest mitmeid projekte algatati mõned aastad peale majanduskriisist taastumist ning hoonestuse püstitamise jaoks sobilik aeg on hakanud täis saama.

Tänapäevasema hoonestuse püstitamise või üürimise vastu tunnevad huvi ennekõike metallitööstuses, ehitusmaterjalide tootmise ja logistika valdkonnas tegutsevadettevõtted. Kasvanud ekspordimahtude kõrval on suurenenud edukate allhanke tegijate vajadus laieneda suuremale tootmispinnale. Väiksemate büroo-, lao- ja tootmisruumidega hoonete järgset nõudlust on ühtlasi tõstmas mootorsõidukite remontimisega ja varuosade müügiga tegelevad ettevõtted. Olenemata sellest, et ettevõtete investeeringud asusid 2017. aasta I poolest Eestis taas kasvama, on siiski ettevõtete senine investeerimisaktiivsus jäänud madalaks ning laenuvõimenduse kasutamine tagasihoidlikuks. Uusi investeeringuid on viimaste perioodide vältel rahastatud ennekõike omavahenditest, mille osas üheks teguriks on kindlasti asjaolu, et võrreldes kümnenditaguse perioodiga on uute kulutuste finantseerimine pangalaenuga muutunud keerulisemaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

9 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine