Uudiste arhiiv

 

Tallinna elamuehitusprogramm ei too oodatud tulu

Tallinna linna plaan suurejoonelise elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” elluviimiseks nõuab sügavat analüüsi, et välja selgitada sellise kinnisvaraturule sekkumise lähemad ja pikemad tagajärjed. Seejuures tuleb olulist tähelepanu pöörata demokraatiaprintsiipidele ehk sellele, et vähemusele (sundüürnikele ja abivajajatele) suunatud programmid ei riivaks olulisel

Kas kinnisvaraturul pidu läbi?

Kinnisvaraturul 2001. aastal toimunust kokkuvõtteid tehes hõõruti ootamatult suure hinnatõusu üle rõõmustades rahulolevalt käsi, saabuval aastavahetusel võivad paljud kinnisvaraomanikud tunda end oluliselt vaesematena. Tallinna magalarajoonide korterite hindade kukkumine on lähema paari aasta küsimus. Hinnatõus on Eesti kinnisvaraturul ületähtsustatud näitaja. Kui

Äripinna ostmine sõltub firma majandusedust

Tallinna äripindade turg on juba üsna hästi välja arenenud. Büroopindade turul on aset leidnud hinnatõusu ja -languse tsükkel. Paika on loksunud asukohapõhine turu diferentseerimine, kus vanalinnas pinna vajajad (nt suveniiride müüjad, prestii?ikat asupaika vajavad advokaadid) asuvadki vanalinnas, rahvavoo nõudlejad (nt

Äripindade ostmine sõltub majandusedust

Tallinna äripindade turg on juba üsna hästi välja arenenud. Büroopindade turul on aset leidnud hinnatõusu- ja languse tsükkel. Paika on loksunud asukohapõhine turu diferentseerumine, kus vanalinnas pinna vajajad (nt. suveniiride müüjad, prestiiþikat asupaika vajavad advokaadid) asuvadki vanalinnas, rahvavoo nõudlejad (nt.

Miks soetatakse kinnisvara?

Kinnisvara soetamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Kes tahab osta kodu, kes vajab elukohta paariks nädalaks. Kolmas otsib moodust, kuidas leivaraha teenida. Juriidiliselt on kinnisvara puhul tehinguobjektiks füüsiline maatükk või hoone. Tegelikult ostetakse ikkagi seda, mida kõnealuse kinnisvara tarbimisest on võimalik

Maale, aga milleks?

Aktuaalne teema linnast maale elama asuda meenutab hiljutist analoogset kampaaniat, kus rahvast hoopiski avasüli linna kutsuti. Kes ikka koera saba tõstab, kui mitte koer ise. Linnapea ülesanne on kindlustada linnale tulubaas läbi maksumaksjate kohaloleku. Maavanem loodab sama saavutada maakonnas. Igaüks

Maale! Aga milleks?

Aktuaalne teema linnast maale elama asuda meenutab hiljutist analoogset kampaaniat, kus rahvast hoopiski avalisüli linna kutsuti. Kes ikka koera saba tõstab, kui mitte koer ise. Linnapea ülesanne on kindlustada linnale tulubaas läbi maksumaksjate kohaloleku. Maavanem loodab sama saavutada maakonnas. Igaüks

Kinnisvarakalender: jaanuar 2002

02/01 Tallinna linn ostab AS-ilt Meka 10,7 miljoni krooniga Lasnamäel Punasel tänaval asuva laohoone, et sinna spordiseltside toel välja arendada spordikeskus.03/01 Tallinna linnavalitsus kavatseb tänavuse eelarve projektis eraldada elamuehitusprojektidele 145,1 miljonit krooni ning ehitada sellega 235 korterit munitsipaalpindadeks.07/01 Tallinna linnavalitsus

ERI Kinnisvara: turule saabub muutusteaeg

Tagasivaade 2001. aastale 2001. a. leidis elamispindade sektoris aset märkimisväärne kinnisvara hinnatõus. Hinnatõus puudutas peamiselt Tallinnat ja Harjumaad, kus sooritati 2001. a. I-III kvartali andmetel 44% Eesti kinnisvaratehingutest, mis moodustasid 72% kõigi tehingute väärtusest (andmed: Eesti Statistikaamet). Vähemal määral puudutas

Linnakorterid rikuksid üürituru

Uued munitsipaalkorterid halvendaksid sundüürnikega majade olukorda Üüripiirmäärade vabastamine tekitaks uusi üüripindasid Pealinna investeeringutekava, mis ähvardab suunata 145 miljonit krooni uue munitsipaalelamufondi ehituseks, on pikaajalises perspektiivis halb plaan, mis viib praeguses “sundüürnikega” majad veelgi kehvemasse seisu. Ühest küljest kinnitavad kõik läbiviidud

Üüritug vajab korrastamist

Pealinna investeeringutekava, mis ähvardab suunata 145 miljonit krooni uue elamufondi ehituseks. Suurinvesteeringute suunamine munitsipaalelamufondi ehitamisse on kummastav. Ühest küljest kinnitavad kõik läbiviidud uuringud ja ülevaated, et pealinnas on hulgi kinnisvara, mis on amortiseerunud ja vaevlevad investeeringutepuuduses. Olemasoleva kaasajastamine jääb hinna

Maamaksu kaotamiseks on põhjuseid küllaga (1)

Maa korraline hindamine on toonud esile tõsiasja, et nüüd tuleb hakata maamaksu eelnevast märgatavalt enam tasuma. Kõrgem maksusumma võib viia mõnegi vähemjõuka inimese maaomandist loobumiseni, sest rahakott ei hakka maksule enam peale. Toodud probleemiga seonduvalt on välja käidud mitmeid mõtteid.

Maamaksu võlu ja valu

Äripaev

Mäletatavasti tuli Äripäev oma 16. oktoobri juhtkirjas välja ettepanekuga kaotada Eestis maamaks (vt. Maamaks tuleb kaotada). Kas sedakorda oli tegemist mõne huvigrupi isikliku taotluse edastamisega või hoopiski toimetuse teadliku provokatsiooniga, on loomulikult iseküsimus. Viimasele oletusele viitab nimelt Paul Tammerti väga

Korteri ost eeldab kulutuste analüüsi

Mõistlik on võrrelda mitme kinnisvaraobjekti kulusid-tulusid Kallima hinnaga objekt võib olla kogukulult odavamast kinnisvarast soodsam Kinnisvara soetamisel hindavad inimesed kulutuse suurust enamasti vaid ostu sooritamiseks vaja minevat omafinantseeringu ning hilisema igakuise tagasimakse summana. Paraku ei pruugi kulutused alati sellega piirduda.

Kinnisvara ostes tuleb hinnata kõiki kulutusi

On tavapärane, et Eesti inimese elus otsustab suure osa tegemistest kauba hind. Nii ka kinnisvara puhul, kus laenuga uue kodu soetamisel saavad otsustavaks laenuasutuse nõutav omafinantseering ja hilisem igakuine laenumakse. Esmapilgul tundub ülilihtne lähitulevikus lisaks äsjavõetud laenule uus rahahunnik välja

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC