Uudiste arhiiv

 

Kuidas tunda ära kinnisvaraturu põhja?

Aktsiaturgude languse valguses kostab üha enam üleskutseid osta aktsiaid siis, kui on veri tänavatel. Veri tänavatel tähendab madalaid hindu ning suuremat potentsiaali teenida tulu aktsiahindade tõusust. Siit on õigustatud paralleeli tõmbamine kinnisvaraturule – kinnisvaragi võiks soetada siis, kui selle hinnad

Mida arvavad erakondade esindajad kodu vabastamisest maamaksust?

Pöördusime erakondade esindajate poole, paludes neid kommenteerida Eesti Omanike Keskliidu algatust kodu vabastamiseks maamaksust. Tuleb tunnistada, et erakondade reaktsioon oli ettevaatlik.Olgu siin ära toodud esimesed kommentaarid. Peeter Mardna, erakonna Rahvaliit esindaja Tallinna LinnavolikogusNB! Tegu on hr Mardna isikliku seisukohaga! ELUASEME

Priidu Pärna: Kes vastutab ulukikahju eest?

Ulukikahjud võiks üle Eesti rahaliselt kokku arvata, ja kui need on riigiasutuste tegevusetusest tingitud, siis riigile ühise nõude esitada. Paradoksaalne olukord tekib Riigimetsa Majandamise Keskusega – riigiasutus teostab põhimääruse kohaselt oma õigusi riigi nimel, seega peab keskus jahti oma jahipiirkonnas

Priidu Pärna: Seadus: Kes vastutab ulukikahju eest?

Iga maaomanik peaks ulukikahjustustest teatama maakondlikule keskkonnateenistusele. Sealt saab ka aru nõuda, kas ulukijahi plaanid on täidetud. Maaleht on korduvalt kajastanud Eestis viimastel aastatel süvenenud probleemi – metssead, kitsed ja põdrad tekitavad kahju metsanoorendikele ja rohumaadele. Kui vanasti oli oht,

Tiit Ulas: Maareform venib teosammul

1991. aastal alguse saanud omandi- ja maareformi pole siiani suudetud lõpuni viia, viimastel aastatel on selle areng hoopis pidurdunud. Omandi- ja maareformist on Maalehes kirjutatud alates 2001. aasta suvest ehk uuenduste kümnendast tähtpäevast, mil lõplikult sai selgeks, et üks põhireforme

Taavi Madiberk: Eesti vajab energiaagentuuri

Külma sõja hilise jätkuna on puhkenud üleilmne energiasõda. Energeetika lahinguväljal pannakse paika geopoliitilised ning piirkondlikud jõujooned, määratakse riikide konkurentsivõime ja suveräänsuse jätkusuutlikkus. Gruusia sündmused näitavad, et energiasõja majanduslik-poliitilise ambitsiooni realiseerimisel on jõutud agressiivsest retoorikast täiemahulise agressioonini. Üldiselt aktsepteeritud stsenaariumi järgi

Maaklerite väljapääs on hariduses: õppida, õppida, õppida

Muutused kinnisvaraturul on loonud maaklerite jaoks uue olukorra. Hinnad langevad, ostjad ei julge tehinguid teha, laenutingimused karmistuvad. See kõik on midagi sellist, mida enamus maaklereid kogeb esmakordselt. Muuhulgas tiheneb ka konkurents. Tihedast konkurentsisõelast läbitungimiseks annab tugeva eelise koolitus, koolitus ja

Kui ma oleksin kihla vedanud… (8. osa – septembri kokkuvõte)

Märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%. Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute

Mõistatus: kõige ilusam kinnisvara hinnagraafik

Kinnisvaraturu näitajaid uurides jäi silma üks eriti korrapärane korterite hinnagraafik, mis toodud allpool. Huvitav kohe, kuidas ühes piirkonnas saab hinnatase nii korrapäraselt ja ilma üles-alla hüpeteta liikuda. Kes arvab ära, mis piirkonnas on hinnad nii kauni kaare teinud saab au

1 küsimus: kuidas mõjutab maailma finantskriis Eesti kinnisvaraturgu?

Maailmas möllav finantskriis ähvardab paisuda majanduskriisiks. Kuidas see mõjutab väikest Eesti kinnisvaraturgu? Vastab kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark: Finantskriis ja kinnisvarahindade langus tähendab seda, et iga pankade poolt kinnisvaraturule väljastatud laenukroon on seotud märkimisväärse riskiga – laenu tagatiseks oleva vara väärtus langeb

Elamispindade tehingute arv langes 30%: olukord on normaalne

Eluasemeturu aktiivsust saab hinnata selle järgi, kui suur osa elamispindadest aasta jooksul turul käibib. Mida enamate elamispindadega tehinguid tehakse seda aktiivsem on turg. Normaalse väljakujunenud turu puhul jääb elamispindade aastane käive suurusjärku 5% kogu elamispindade fondist. Seega on 4-protsendilise tehinguaktiivsuse

Millal on parim aeg uue korteri ostmiseks?

Elamispindade ostu-müügituru olukord on niru. Korterite hinnad on võrreldes aastataguse ajaga Eestis langenud 17%. Tipphindadest mullu märtsis-aprillis on langus koguni 23%. Ostu-müügihindade kõrval langevad sirgjoones ka pakkumishinnad. Portaali KV.EE elamispinade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on langenud aastaga võrreldes 13%. Osta

Ka majanduslanguse ajal võib hea hinnaga tehinguid teha

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark on pikemat aega jälginud kinnisvaraturul toimuvat ja tal on hetkeseisust üsna selge pilt. Monitooritavate ehk seiratavate projektide hulk on suur, Harjumaalt on nimekirjas 75 arendusprojekti. Kui koostad nimekirja seiratavatest projektidest, siis mille alusel valid jälgimiseks just need

Kinnisvara müük nõuab tegevusplaani

Elamispindade turu olukord ei ole rõõmustav. Kinnisvaratehingute arv on langemas. 2008. aasta II kvartalis tehti Eestis 29% vähem kinnisvaratehinguid, kui aasta varem. Kinnisvaraturul ringleva raha mass aga kahanes samal ajal koguni 41% võrra. Endiselt on suur hulk elamispindade arendusprojekte omavahel

Korterite ostujõud klasvab kiiresti

Korteriomandiote hinnad on tipphindadest märtsis-aprillis 2007. a. langenud üle 20 protsendi, samal ajal on keskmine palk veel jätkuvalt tõusmas. 2008. a. II kvartalis tõusis Eesti keskmine palk võrreldes 2007. a. II kvartaliga koguni 15%. Langevad kinnisvarahinnad ning tõusev palganumber suurendavad