Uudiste arhiiv

 

Swedbank: eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

Käesoleva aasta kolmandal kvartalil langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes kõige enam Tallinnas kiirelt kasvanud korterihindade tõttu. Samal põhjusel halvenes taskukohasus ka Vilniuses. Riias paranes eluaseme taskukohasus

SEB: tallinlasele on uus korter kättesaadavam kui Riia või Vilniuse elanikule

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik kolmandas kvartalis soetada 34, Vilniuse elanik 28 ja riialane 23 ruutmeetrit uut elamispinda. Tallinnas on elanike ostujõud nii uute kui järelturu korterite lõikes juba alates 2012. aasta lõpust järjest vähenenud.

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui

Mis toimub Eesti majanduses 2015. aastal?

Missugused on tõenäolised arengud Eesti majanduses aastal 2015, sellest räägib SEB Privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Ta pidas sel teemal ettekande ka Äriaasta 2015 seminaril. Intressid püsivad madalad Intressid on näitajad, mis huvitavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Kuigi intressimäärad olid

Swedbank: uute kodulaenude maht kasvab endiselt, kuid tempo on aeglustumas

Uute kodulaenude maht püsib tugevas kasvus kogu Baltikumis, samas on tempo aeglustumas. Eestis tuleb kasv kinnisvara hindade kasvust, Leedus aga pigem turu aktiivsuse kasvust s.t. tehinguid tehakse rohkem, selgus tänasel Swedbanki eraisikute finantseerimise pressiüritusel. Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres

Palgakasvu surve hindadele on mullusest nõrgem

Eesti Pank

Keskmine brutokuupalk kasvas selle aasta kolmandas kvartalis aastavõrdluses sarnases tempos kui eelmises kvartalis, ulatudes statistikaameti andmetel 5%ni. Võrreldes eelmise aastaga on palgakasv märkimisväärselt aeglustunud, mida on toetanud ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemine. Alates kolmandast kvartalist peavad tööandjad registreerima uue töötaja

DNB: Eesti ja Leedu majanduskasv on oodatust kärmem

DNB tõstis Eesti ja Leedu 2014. aasta majanduskasvu prognoosi, kuid langetas ootust Baltimaade sooritusele järgmiseks aastaks. DNB prognoosis septembris Eesti majanduskasvuks 0,7 protsenti, kuid viimastele andmetele tuginedes ennustab pank näitajaks 1,7%. Läti ja Leedu majandused seljatavad endiselt Eesti näitajat, kasvades

Keskmine kuupalk tõusis III kvartalis aastaga viis protsenti

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%. III kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 5,7%. Ebaregulaarsed preemiad

Rikkaks üüriäris: Kas üürnik on mõistlik otsida ise või kasutada maakleri abi?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju üürileandmise hetke turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu

Riik moonutab üürikorteritega turgu

Eestis on aeg alustada riigi toel üürikinnis­vara ehitamist, leidsid paari nädala eest majandusministeeriumis toimunud ümarlaual osalejad, kuid riigi sekkumine võib kogu kinnisvaraturgu muuta. Majandusministeerium on juba asunud võimalikke üürikinnisvarastsenaariume looma, kirjutas Delovõje ­Vedomosti. Jutt käib Eesti eluasemepoliitika uute suundade projektist. Peale

Ohtlikult tõusvad palgad ja pisut tasakaalutu kinnisvaraturg

Eesti majandus on naabrite omaga võrreldes üsna tugevatel jalgadel, kuid ohtu kujutab mõningane ebakõla tootmise kasvu ja palgatõusu, ekspordi ja impordi ning kinnisvara ostu- ja üürihindade vahel. Majanduskasvu mitu numbrit 2013. aastal kasvas Eesti majandus nominaalselt 6,2% ja reaalselt 1,6%,

Statistika: Elamispindade käibe osakaal palkadest hakkab vähenema

2014 III kvartalis oli Eesti netopalkade summa 1,28 miljardit eurot ja elamispindade käive 377 miljonit eurot. Elamispindade käive moodustas seega 29%. Aasta tagasi 2013 III kvartalis nõudslid elamispinnatehingud 33% Eesti netopalkade kogusummast. Elamispindade käibe osakaal netopalkade kogusummast on viimastel aastatel

KV.EE: Korterite pakkumishinnad kerkisid kuu ajaga 1,3%

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks näitab 75,9 punkti taset. Aastataguse ajaga võrreldes on elamispindade pakkumised keskmiselt 18% ja kuu taguse ajaga võrreldes 1,3 protsenti kallimad. Pakkumishindade indeks trügib tõususuunas peamiselt Tallinnast väljapoole jäävate linnade-valdade toel, kus head finantseerimistingimused ja vaikselt

Väikelinnade korteriturg sörgib pealinna sabas

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Tallinna korteriturg on löönud palju laineid. Kiire tehingute arvu kasv ja hinnatõus on pöördunud hinnaseisakuks, tehingute arv on näidanud kaks kvartalit järjest langust. Selles valguses võiks huvi pakkuda, kas Tallinna korterituru trendid on peegeldumas teisteski Eesti pisut väiksemates linnades? Mis

Pooled Eesti uuseramutest on puitmajad

Eelmisel aastal anti välja 4905 ehitusluba, pisut enam kui pooled neist väljastati puithoonetele. Statistikast selgub, et kõige sagedamini kasutatakse puitmaterjali ühele leibkonnale mõeldud elumaja ehituses. Kokku väljastati eelmisel aastal puidust üksikelamutele 1089 ehitusluba suletud netopinnaga 188 tuhat ruutmeetrit. Kuigi ehituslube