Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemad palgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka. Tartu maakonnas küsivad kinnisvaramüüjad keskmise korteritehingu eest…
Keskmise korteritehingu maksumus sissetuleku suhtes on aasta-aastalt kasvanud, mis vähendab ostujõudu. Ostujõu vähenemist tasakaalustab siiski väga madal eluasemelaenude intressimäär. Eesti keskmine korteritehingu maksumus oli maa-ameti andmetel 2015 II kvartalis 60 678 eurot. See on aastatagusest 19% kõrgemal. Mõõdetuna keskmistes netopalkades…
Viimase viie aasta jooksul on korterihinnad kerkinud kiiremini kui sissetulekud. See vähendab koduostjate ostujõudu. Eesti keskmine brutopalk oli 2015 II kvartalis statistikaameti andmetel 1082 eurot ehk aastatagusest ajast 5,8% rohkem. Korteritehingute keskmine hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 1044 €/m².…
Uue kodu ostutehing rahastatakse enamasti eluasemelaenu abil. See tähendab, et elamispindade turg nagu muugi kinnisvaraturg on äärmiselt sõltuv finantseerimistingimustest. Laenude intressimäärade, käivete ja nõutava omafinantseeringu kõrval on laenuturu suure pildi kujunemisel oluline tegur laenukoormus. Arvestades majanduskasvu pidurdumist võib prognoosida, et…
Eesti majanduse seis ei ole hea, kuid oleme näinud hullemaidki päevi. Majandus kasvab vaikselt, tööpuudus on madal, intressimäär ehk raha hind pole olnud kunagi nii odav, kui see on praegu. Kinnisvaralaenude käibed kasvavad, arendajad püsitavad järjest uusi arendusprojekte, uusi kortereid…
2014. aastal viis korterite müügipakkumiste arvu kiire kasv hinnaseisakuni, mis kestab tänaseni. Alates mullusest sügisest on korterite müügipakkumiste arvu suurenemine portaalis KV.EE peatunud ja pööranud kohati isegi languseks. See tähendab, et täiendavat survet elamispindade hindadele ei ole. Nii võib oodata,…
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,7 protsenti ja 2016. aastal 2,6 protsenti. Majanduskasvu vedaja on praegu tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb ning ekspordi panus suureneb. Majanduskasvu kiirenemise eeldus järgmisel ja ülejärgmisel aastal on Eesti ekspordi peamiste…
Lõppeva nädala majandusstatistikast saime teada, et Eesti majandus kasvas eelmisel aastal seni teada olnust palju enam. Ka teise kvartali SKP kasvu võib hinnata praeguses majanduskliimas pigem heaks. Samas on majandust kummitamas mitmed probleemid – vähene tootlikkus, kiire palgakasv ja habras…
Hiljutises Riigikohtu lahendis korrati üle mõned varem juurdunud põhimõtted ehitusvaidluste lahendamiseks, kuid samas loodi projekteerija ja ehitaja vastutuse osas ka mõningast uut praktikat (vt otsus nr 3-2-1-60-15). Millise tulemuse pidi töövõtja saavutama? Riigikohtu hinnangul tuleb ehitusvaidluste lahendamisel esmalt selgeks teha, milline…
Kui plaan maja ehitamiseks tehtud siis järgneb otsustamine, millisest konkreetset põhimaterjalist maja ehitada. Põhimaterjalina peetakse silmas ennekõike kandvate konstruktsioonide materjale ehk siis kandvaid välis- ja siseseina materjale aga ka mittekandvate konstruktsioonide materjale, kui nende mahud suured. Laias laastus tehakse esimene valik,…
Statistikaameti andmetel kiirenes palgakasv tänavu teises kvartalis 5,8 protsendini, keskmine palk oli 1082 eurot. Palgad on jõuliselt kasvanud nõrgale majanduskasvule vaatamata, viidates madalast tööpuudusest ning tööealise rahvastiku vähenemisest tulenevate pingete jätkumisele tööturul. Majandusharude lõikes on palgakasv olnud üsna eripalgeline, kasvades…
Statistikaameti andmetel kiirenes keskmise brutokuupalga tõus 2015. aasta teises kvartalis esimese kvartali 4,5%lt 5,8%ni. Tänu sellel aastal kehtima hakanud maksumuudatustele tõusis keskmine netokuupalk 7,3%. Kuna tarbijahinnad langesid teises kvartalis aastavõrdluses 0,1%, kerkis reaalpalk 5,9%. Tööandja omaniku liigi järgi tõusid palgad…
Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis I kvartaliga võrreldes 7,1% ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja…
2015. aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa üle 1,64 miljardi euro, mis maksti välja 559 528 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 794 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. 2014. aasta II kvartalis…
Eesti Panga andmetel oli eluasemelaenude käive ehk uute eluasemelaenude väljastamine 2015 II kvartalis 245 miljonit eurot. See on aastatagusest 23% rohkem. Eluasemelaenude juurdekasvumäär on kõrge, kuid see ei tohiks olla liialt hirmutav. Laenukasvu taga on aktiivne kinnisvaraturg, kus tehakse palju…
