Uudiste arhiiv

 

Suur kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turu aktuaalsed riskid

Korterite hinnad on siiani kerkinud väga kiiresti. Meediasse on tekkinud uued teemad kinnisvaraturu hangumisest, hindade langusest ja millest kõigest veel. Tehingute arvu kasv on näidanud sarnast muutusetempot – aasta alguse kiirest kasvust on saanud langus. Keskmise palga eest saab üha

Statistika: korterihinnad kerkivad palkadest kiiremini

Keskmine palk tõuseb kiiresti, kuid siiani veel ületab korterite keskmise hinna tõus palgatõusu. Eesti keskmine palk kerkis 2014 I kvartaliks aastaga 7,3%. Korteritehingute hind hüppas samal ajal 16,1%. Tallinna linna puhul ületas korteritehingute hinnatõus palgakasvu isegi ligi kolm korda. Korteritehingu

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad suurenevad pakkumiste arvu kasvu kiuste

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks jätkab sirgjoonelist tõusu. Tänaseks on indeks kerkinud 72,6 punkti tasemele. See teeb aastaseks kasvuks 17,1%. Viimase kolme kuuga on KV.EE Indeks kerkinud 5,8%. KV.EE Indeksi tõusu taga on mitmed tegurid. Osalt ajab indeksit tõussuunas kerkinud

Tallinna kinnisvara hinnatõus maailma kiireimate seas

Äripaev

Tallinna kinnisvarahindade tõus oli esimeses kvartalis maailma üks kiiremaid. Kinnisvara­eksperdid ennustavad hindade pidurdumist. Global Property Guide’i andmetel jõudsid ­Tallinna kinnisvara hinnad esimeses kvartalis maailma tippu, kerkides keskmiselt 20%. Sellest rohkem tõusid 45 riigi seas kinnisvarahinnad rohkem vaid Dubais, kus hinnad

Keskmine brutokuupalk oli mullu 949 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,0% ja brutotunnipalk 7,3%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1%. Pärast nii 2009. kui ka 2010.

Eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

Käesoleva aasta esimesel kvartalil langes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes Tallinnas peamiselt kiirelt kasvanud korterihindade ning Vilniuses suurenenud eluasemelaenude intressimäära tõttu. Taskukohasus paranes Riias tänu palkade korterite hindadest kiiremale kasvule. Kolme Balti

Nordea Eesti majandusülevaade: Eesti majanduse aeglasem pööre kasvule

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2 protsendi tasemele. Eesti majanduse pööret kasvule on aeglustanud majanduse kiire jahtumine aasta esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja tõusetunud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu

Majanduskasv hakkab selle aasta jooksul kiirenema

Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kahanemine 2014. aasta alguses pole majapidamiste majanduslikku olukorda ega riigieelarvet seni veel märkimisväärselt halvasti mõjutanud. Tööturul on jätkunud jõuline palgatõus ning see on taganud maksutulude hea laekumise. Viimase aasta jooksul valdavalt tootmiskulude

Kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turu aktuaalsed riskid

Korterite hinnad on kerkinud väga kiiresti. Tehingute arvu kasv on näidanud sarnast tempot. Keskmise palga eest saab üha vähem ruutmeetreid korteripinda. Aga mis saab edasi? Kas kiire hinnatõus pöördub languseks? Kas tehingute arv viib seisakuni kinnisvaraturul? Kas kasvav palk ja madal

Kinnisvara soetatakse suures osas säästude eest

Kui buumiajal, nii 7–8 aastat tagasi ostsid eestimaalased kinnisvara 90% ulatuses pangalaenude eest, siis nüüd on ligi pool rahast ostjatel endal olemas. Kuressaares Merikotka 9 kortermajas valmis eelmisel aastal 14 korterit, millest pooled on tänaseks müüdud. Kui tänavuse suvega saavad

MTA andmetel oli 2014. aasta I kvartali mediaanväljamakse 689 eurot kuus

Selle aasta esimeses kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku pea 1,38 miljardit (1 378 741 245) eurot, mis maksti välja 537 804 inimesele. Esimese kvartali mediaanväljamakse oli 689 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli

SKP vähenemine esimeses kvartalis palgakasvus ei kajastunud

Keskmine brutokuupalk kasvas aastavõrdluses 2014. aasta esimeses kvartalis statistikaameti andmetel 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%. Kvartali võrdluses on keskmise palga kasv hooajalisi tegureid arvestades viimasel poolaastal märgatavalt aeglustunud. Arvestades majanduslangust võib palgakasvu pidada siiski jõuliseks. Seda aitab mõnevõrra selgitada see, et

2014 I kvartalis tõusis keskmine kuu- ja tunnipalk kõigil tegevusaladel

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta I kvartalis 966 eurot ja brutotunnipalk 6,02 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta I  kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%. Viimati tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk kõigil tegevusaladel 2012. aasta IV kvartalis. Tänavu

Maksuhaldur võtab luubi alla eramute ehituse

Maksu- ja tolliamet võtab ehitusturu korrastamise ja ümbrikupalkade osakaalu vähendamisel järgmise sammuna tähelepanu alla eramute ehituse äriühingute poolt. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värgi sõnul näitavad Eesti Konjunktuuriinstituudi äsjaavaldatud varimajanduse uuringu tulemused, et enim maksti varjatud töötasu just ehituses,

Eesti Puitmajaliit tähistab täna oma viieteistkümnendat edukat tegutsemisaastat

Viisteist aastat tagasi otsustasid 17 Eesti puitmajatootjat koonduda ühisesse erialaliitu. Tänasel päeval koondab Puitmajaliit Eesti edumeelsemaid ettevõtteid, olles arvestatav tugi oma liikmetele, tugev partner huvigruppidele ning riigiasutustele. Eesti Puitmajaliit loodi algselt eesmärgiga taotleda ehituslube Saksamaal, kui tolle aja suurimal sihtturul