DNB tõstis Eesti ja Leedu 2014. aasta majanduskasvu prognoosi, kuid langetas ootust Baltimaade sooritusele järgmiseks aastaks.
DNB prognoosis septembris Eesti majanduskasvuks 0,7 protsenti, kuid viimastele andmetele tuginedes ennustab pank näitajaks 1,7%. Läti ja Leedu majandused seljatavad endiselt Eesti näitajat, kasvades vastavalt 2,4 ja 2,8 protsenti. Järgmiseks aastaks langetas DNB ootusi aga kõigi Balti riikide majanduskasvudele. Eesti majanduskasvuks ennustatakse järgmisel aastal 2, Lätil 2,5 ja Leedul 2,6%.
Järgmise aasta pessimistlikum prognoos on suuresti tingitud Baltimaade ebakindlast väliskeskkonnast. „Venemaa ja läänemaailma vastasseis mõjutab ärikeskkonna ennustatavust, mis omakorda vähendab ettevõtete valmisolekut investeeringute tegemiseks,“ ütles DNB Panga juhatuse esimees Atle Knai. Veel eelmisel aastal oli Venemaa ekspordimahult Eesti jaoks kolmas ning Lätile ja Leedule tähtsaim kaubanduspartner.
Eesti tähtsamatest kaubanduspartneritest sai sanktsioonide tõttu valusa löögi Soome. Sel aastal on naaberriigi majanduskasv negatiivne, järgmisel aastal on oodata alla ühe protsendi jäävat kasvu. Eestil võib aga olla võimalus kaubandussuhete tihendamiseks Rootsiga, mille impordimaht peaks järgmise aasta jooksul 5 protsendi võrra tõusma.
Baltimaade majanduskasvu vedurid on suuresti ühised: sisemine nõudlus, ELi toetused, tööjõu tootlikkuse kasv ning väliskaubandus. Leedu pisut kiirem kasv tuleneb paljuski positiivsest reaktsioonist eurotsooniga liitumisele. „Juba pelgalt Maastrichti kriteeriumide täitmine ja euro-ootus võivad välisinvestoreid Leetu tõmmata,“ lausus Knai.
Jätkuvaks probleemiks Eesti, Läti ja Leedu majandustele on kvalifitseeritud tööjõu vähesus, mis avaldab survet palkade kasvuks. Käesoleva aasta teises kvartalis tõusis keskmine palk Eestis 4,8, Lätis 6,4 ja Leedus 4,6%. „Osa palgataseme kasvust põhineb lihtsalt konvergentsil, kuna palgad siin on endiselt madalamad kui ülejäänud ELi riikides,“ sõnas Knai.
DNB prognoosib majanduskasvu kiirenemist Baltimaadele 2016. aastaks, kui negatiivsed välised mõjud peaksid vaibuma ning taastunud konkurentsivõime taas majandust elavdama hakkab. Sel aastal jõuab Balti riikideni ka uus Euroopa Liidu toetuste laine, mille mõju majanduskasvule peaks avalduma 2015. ja 2016. aastal.
DNB Pank on üks Põhjamaade suuremaid finantsgruppe ja Norra turuliider, pakkudes suurt valikut finantstooteid nii era- kui ka äriklientidele. DNB tegutseb 19 riigis üle maailma ning grupi varade maht 2014. aasta teise kvartali lõpus oli 2710 miljardit Norra krooni. Eestis on DNB ettevõtete laenuportfelli mahult turul neljandal positsioonil. DNB on hetkel maailmas üks paremini kapitaliseeritud pankasid. DNB aktsiad on noteeritud Oslo börsil ja 34% aktsiatest kuulub Norra riigile.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
