Uudiste arhiiv

 

Statistika: palgakasv jääb korterite hinnatõusule alla

Eesti keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 2013 I kvartalis 900 €. Aastaga kasvas keskmine palk 6,3%. Eesti keskmine korteritehingu hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 801 €/m2. Korteritehingu keskmine hind kasvas aastaga 8,2% ehk keskmisest palgast kiiremini. Elamispindade turu suurima

SEB analüüs: keskmise sissetulekuga tallinlane saab osta 10 ruutmeetrit suurema korteri kui Vilniuse elanik

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt paranes tänavu esimeses kvartalis eluaseme kättesaadavus Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas ja Riias. Vilniuses muudab kinnisvara kättesaadavamaks intressimäärade langus, Riias vähendab ostujõudu intressimäärade tõus, Tallinnas – korterite hinnatõus. 2013. aasta esimeses kvartalis võis keskmise sissetulekuga inimene

Анализ SEB: таллинец со средним доходом может приобрести квартиру площадью на 10 квадратных метров больше, чем житель Вильнюса

Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает, что в первом квартале текущего года уровень доступности жилья повысился в Вильнюсе, но снизился в Таллинне и Риге. Недвижимость становится более доступной в Вильнюсе благодаря снижению процентных ставок, в Риге покупательная способность снижается за

Statistika: Eesti elamispindade käive on 23% netopalkade summast

Eesti inimeste netopalkade summa kasvab jõudsalt ja läheneb ohtliku kiirusega. Nominaalselt 2008. a. tipule lähedaloleva palkade kogusumma ostujõud on täna muidugi inflatsiooni tõttu oluliselt madalamal, kui viis aastat tagasi. Alates 2009. a. põhjast on jõudsalt kasvanud ka elamispindade käive. 2013.

Keskmine palk tõusis mullu kõigil tegevusaladel

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal 887 eurot ja brutotunnipalk 5,34 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 6,0%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aastal 1,7%. Pärast nii 2009. kui ka

Swedbank: eluaseme soetamine endiselt soodsaim Tallinnas

Kolme Balti riigi pealinnade võrdluses oli selle aasta esimeses kvartalis kinnisvara kõige taskukohasem endiselt Tallinnas, millele järgnevad Riia ja seejärel Vilnius. Samas eluaseme taskukohasuse indeks Tallinnas langes, kusjuures kodulaenu 15% suuruse omafinantseeringu kogumiseks vaja minev aeg pikenes. Eluaseme taskukohasuse indeks

MTA andmetel oli 2013. aasta I kvartali mediaanväljamakse 634 eurot kuus

Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,3 miljardit (1 274 242 320) eurot ja seda maksti 533 570 inimesele. I kvartali mediaanväljamakse oli 634 eurot kuus (kokku 1902 eurot kvartalis). See tähistab summat, millest suuremaid

I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 900 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta I kvartalis 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse

Eesti majanduse väljavaated püsivad head

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti majandus tänu tugevale eelarvepoliitikale ja märkimisväärsele kohanemisvõimele suutnud vaatamata euroala riikide võlaprobleemidele näidata stabiilset kasvu. Komisjoni prognoosi järgi saavutab Eesti majandus pikaajalise keskmise kasvutempo taseme järgmisel aastal, kui majanduskasv ulatub nelja protsendini. Euroopa Komisjoni prognoos

MTA kontrollis esimeses kvartalis ehitusettevõtteid 566 korral

Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid selle aasta esimese kolme kuuga ehitusettevõtteid 566 korral, kontrollide tulemusel korrigeeriti maksukohustusi ligi 2 miljoni euro võrra. Ehitusettevõtete juhtidele, kes oma äriühingud maksuvõlgadega maha on jätnud, väljastas maksu- ja tolliamet kolm vastutusotsust. Nende menetluste raames

Eesti elanike laenukoormus on 162% netosissetulekutest

2012. aasta näitas kiiret elamispindade tehingute arvu kasvu. Neid tegid ostjad ja müüjad möödunud 2012. aastal 26 800. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 15%, mida võib üldist majanduskeskkonda arvestades pidada väga tugevaks tõusuks. Eriti aktiveerus korteriturg. Elamispindade tehingute käive jõudis

Soomlased otsivad Tallinna 20 miljoni eest kortereid

1Partner Kinnisvara konsultandi Christian Ayreri sõnul on välismaalaste ja eriti soomlaste huvi Tallinna korterite vastu hüppeliselt kasvanud ning koheselt leiduks ostja 150-le korterile 20 miljoni euro väärtuses. Christian Ayreri sõnul vahendas ettevõte mullu üle 200 pinna välismaalastele ning tänavu on

Maamaksutõus vähendab elamispindade kättesaadavust

Kodukulude alandamise ja maamaksuvabastuse teemade käsitlusest on kahetsusväärsel kombel kõrvale jäänud maamaksu ja üürikorterite kurb seos. Maamaksuvabastus on ettenähtud ainult omanike kodualuse maa osas. Seega jääb maamaksuvabastusest kõrvale elamispind, mis ei ole omaniku enda koduks – näiteks väljaüüritud eluruum. Võlaõigusseaduse

Vanalinna korteri ruutmeetri eest saab Kohtla-Järvel korteri

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles täna Äripäeva Kinnisvarakonveretsil, et Kohtla-Järvel maksab korter sama palju kui Tallinna vanalinnas elamispinna ruutmeeter. “Kui vaatame tehingute arvu 1000 elankiku kohta, siis suuri erisusi me piirkondlikult ei näe. Turg on suhteliselt aktiivne ka näiteks Kohtla-Järvel,” tõi

Vanalinna korteri ruutmeetri eest saab Kohtla-Järvel korteri

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles täna Äripäeva kinnisvarakonveretsil, et Kohtla-Järvel maksab korter sama palju kui Tallinna vanalinnas elamispinna ruutmeeter. “Kui vaatame tehingute arvu 1000 elaniku kohta, siis suuri erisusi me piirkondlikult ei näe. Turg on suhteliselt aktiivne ka näiteks Kohtla-Järvel,” tõi