2020. aasta esimese kuu vältel müüdi esialgsetel andmetel Eestis kokku 1683 korterit. Võrreldes detsembriga vähenes tehingute arv 5,6%, mida võib aga iga-aastaselt pidada ootuspäraseks. Viimase kümne aasta vältel on jaanuaris turuaktiivsus vähenenud võrreldes detsembriga keskmiselt 13% võrra, mis on aga…
Tallinnas tehti jaanuaris 740 korteritehingut, mida oli 2,9% võrra vähem kui aasta tagasi. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1915 €/m2, mille juures hinnatase kasvas aastases võrdluses 1,9%. Viimase kaheteistkümne kuu vältel on Tallinnas müüdud 1,2% võrra rohkem kortereid kui varasemal…
Tartu linnas tehti jaanuaris 95 korteritehingut, mida oli koguni 23% võrra vähem kui aasta tagasi. Sealjuures vähenes turuaktiivsus nii järelturul kui ka uute korterite lõikes, mille taustal mediaanhind siiski kasvas uute korteritega tehtud tehingute tõttu võrreldes aastatagusega 12% võrra. Alla…
I kvartal on elamispindade turul iga-aastaselt kõige madalama aktiivsusega periood, mille järgselt järgnevates kvartalites asub tehingute arv taas kasvama. Sarnaselt jaanuarile püsib turuaktiivsus nii korteri- kui ka elamuturul tavapärasest madalam ka veebruaris, mille juures veebruari üldist tehingute arvu mõjutab lisaks…
Tarbijakorvi aastane hinnakasv aeglustus statistikaameti teatel jaanuaris 1,6 protsendini. Detsembriga võrreldes langesid tarbijahinnad jaanuaris aga 0,4 protsenti. Kuise hinnalanguse taga oli elektri ning riiete ja jalatsite odavnemine. Nende kaupade hinnad langesid jaanuaris seekord rohkem kui tavapärase hooajalisuse tõttu. Teenuste hinnakasv…
Viimati toimus EKP rahapoliitika põhjalikum analüüs 2003. aastal. Selle ajaga ei ole muutunud mitte ainult, kuidas majandus toimib ning kuidas ettevõtted ja majapidamised rahapoliitilistele otsustele reageerivad, vaid langenud on ka neutraalne intressimäär ehk teoreetiline intressimäär, mis on majandusaktiivsuse ja hinnakasvu…
Globaalne majanduskliima paranemine või „surnud kassi põrge“? Uus aasta on maailmamajanduses alanud pigem optimistlikult. Aktsiaturgudel näib evivat arvamus, et keskpangad on valmis majanduse väiksemagi nõrkuse uputama täiendavasse rahapakkumisse. Ettevaatavad kindlustundeindikaatorid pole küll head, ent vähemalt on peatunud varasem kiire langus.…
Eesti pankadest ja liisinguettevõtetest oli siinsetele ettevõtetele antud eelmise aasta lõpu seisuga 9,2 miljardit eurot rahastust ehk sama palju kui aasta varem. Portfelli maht oleks kasvanud umbes 3–4 protsenti, kuid kuna kahe siinse filiaali tegevus lõpetati, liikus osa laene Eestist välja.…
Tänasel istungil otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana –0,50%. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis…
Maailmamajandus saab veidi vabamalt hingata Kuigi kaubandusmahud vähenevad ja ebakindlus on suur, on maailmamajanduse kasvuväljavaade veidi paranenud. USA ja Hiina vahel sõlmitud esimese etapi kokkulepe suurendab maailmamajanduses kindlustunnet. Seda vaatamata sellele, et edasised kokkulepped ei tule niipea – tõenäoliselt mitte…
Kindlustunde taastumine võib jääda vaid ajutiseks USA ja Hiina vahel sõlmitud esimese etapi kokkulepe parandab kindlustunnet, vaatamata sellele, et edasised kokkulepped ei tule niipea – tõenäoliselt mitte enne selle aasta presidendivalimisi. USA presidendivalimised ongi sel aastal üha suuremas fookuses. Ajutine…
Ettevõtete võlakasv mullu kiirenes: kolmanda kvartali lõpuks oli võla kasv ligikaudu 6 protsenti. Peamiselt laenavad Eesti ettevõtted endiselt Eestis tegutsevatest pankadest, kuid mullu suurenes ka teiste laenuallikate roll. Majapidamiste võla kiire kasvu taga oli endiselt soodne tööturg ja sellest tulenev…
Kasv Eesti kinnisvaraturul on põhjendatud ning mingist ülekuumenemisest rääkida ei saa, leiab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Kui eelmine aasta kasvas Eestis korteri keskmine ruutmeetri hind võrreldes 2018. aastaga 5,6 protsenti ja Tallinnas 7,4 protsenti, siis see ei ole hullumeelne,” ütles Toompark…
Kasv Eesti kinnisvaraturul on põhjendatud ning mingist ülekuumenemisest rääkida ei saa, leiab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Kui eelmine aasta kasvas Eestis korteri keskmine ruutmeetri hind võrreldes 2018. aastaga 5,6 protsenti ja Tallinnas 7,4 protsenti, siis see ei ole hullumeelne,” ütles Toompark…
2019. aasta vältel võis täheldada, et mitmetes Eesti väiksemates piirkondlikes keskustes kinnisvarade suhteliselt aeglase hinnakasvu tõttu kinnisvara kättesaadavus paranes, kuid Tallinnas veidi halvenes. Järjest suuremaks hinnakasvu ja turuaktiivsust soodustavaks teguriks on kujunemas endiselt suhteliselt madalad eluasemelaenude intressid. 2019. aasta I…
