Uudiste arhiiv

 

Eluasemelaenude turg kasvab üle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Eluasemelaene väljastati mullusest 60% enam

2003. a. I kvartalis väljastati eluasemelaene 1185 miljonit krooni. See viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. 2002. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses ootasin pangad Eesti laenuturgult ligi 20 protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati

Eestlasi haaranud laenuhullus

Käesolea aasta esimeses kvartalis väljastati eluasemelaene 1,185 miljonit krooni, mis viis esmakordselt eluasemelaenude jäägi üle 10 miljardi krooni piiri. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses ootasid pangad Eesti laenuturust ligi 20/protsendilist laienemist. Täna tuleb tõdeda, et eluasemelaene väljastati käesoleva

Kinnisvarakalender: juuni 2003

Kuuteemad: – Sakala keskuse müük;– probleemid Restori linnamüüri äärde ehitatavate ridaelamutega;– muudatused eluasemelaenude tulumaksuvabastuses. Muud teemad: 02/06 Kommertspankade pikaajalisete laenude baasintressiks kujunenud 6 kuu Euribor langes uuele ajaloo madalaimale tasemele 2,2 protsendini.10/06 Tallinna linnavalitsus algatas 30 hektari suuruse Kopli liinide

Hansapank: eluasemelaenud kasvavad endiselt

Hansapanga erakliendi finantseerimise arendusjuht Kersti Arro ütles, et eluasemelaenude arv ja maht kasvab endiselt. “Saame kinnitada, et eluasemelaenude väljastamisel kasvab nii summaline kui tükiline maht,” lausus Arro. Võrreldes selle aasta viie esimese kuu tulemusi mulluse viie kuu tulemusega, näitab Hansapanga

Kinnisvaraturul on krahh või kriis igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid: kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine. Kas tõesti on

Krahh kinnisvaraturul – igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid. Võõrsõnastik ütleb, et kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine.

Analüütik: täna kinnisvaraturul veel otsest kriisiohtu pole

Täna kinnisvaraturul otsest kriisiohtu ei ole, kinnitab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “Täna ei ole näha ohtu, et kinnisvaraarendajad peaksid miski üksteise järel pankrotistuma. Samuti ei ole näha põhjusi, miks peaks tabama krahh elukondliku kinnisvaraturu sektorit,” kirjutab Toompark homses Äripäevas.

Tõnu Toompark: suurim oht on liigoptimistlik laenuvõtmine

Kinnisvaraturu jaoks peitub suurim oht liigoptimistlikus laenuvõtmises, hoiatab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “Tänased laenuintressid löövad iganädalaselt kõigi aegade madalamaid rekordeid. Juba on Eesti Pank hoiatavalt näppu viibutanud ning hoiatanud paratamatu intressitõusu eest. Intressitõus võib igakuist laenumakset märgatavalt suuremaks muuta

Eluasemelaenud suunavad kinnisvaraturgu

2002. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga eluasemelaenude käive 71% (4710 mln. kr.), laenude jääk kasvas samal ajal 53% (9282 mln. kr.). Vaatamata ülekuumenemisele viitavatele hoiatustele ja kasvuprognooside kahandamisele väljastati 2003. a. I kvartalis siiski mullusest 62% enam eluasemelaene (1185 mln.

Kinnisvaraturg muudkui paisub

Suur laenumahtude kasv loob kinnisvaraturule uut kvaliteeti – aktiivset elamuehitust võime näha nii statistikanumbrites kui ka igapäevases tänavapildis. 2002. aastal suurenes 2001. aastaga võrreldes eluasemelaenude käive 71 protsenti (4,710 miljardit krooni), laenude jääk kasvas samal ajal 53 protsenti (9,282 miljardit

Analüütik prognoosib elamuarendajate pankrotte

Suur laenumahtude kasv toob kinnisvaraturule uut kvaliteeti, samas võib aeg ja vähene nõudlus läbimõtlemata lahendusega projektid pankrotti viia. Eri Kinnisvara analüütiku Tõnu Toompargi hinnangul ei ole sugugi imekspandav, kui peatselt näeme mõnd tihedat võistlussõela mitteläbivat ja seetõttu pankrotistuvat kinnisvaraarendajat. Siiani

Intressilangus kiirendab uusehitiste müüki

Käesoleva aasta märtsi lõpus tuli Nordea välja eluasemelaenude kampaaniaga, kus pakuti enneolematut laenuintressi, mis jäi alla 5%. Poole aprilli peal kukkus laenuvõtjate rõõmuks soodsaim intressimäär juba alla nelja protsendi. Laenuraha hinnalangus avaldab eeskätt mõju uusehitiste müügituru aktiivsusele. Loomulikult ei jäänud

Analüütik: Intressilangus ei too kaasa olulist kinnisvarahindade tõusu

ERI Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparki hinnangul ei oma madalad intressid suurt mõju kinnisvarahindade tõusule. Madalamad intressid ja suurenev laenude väljastamine võimaldab Toomparki sõnul ühest küljest laenuklientidel kvaliteetsema kodu leida, kuid teisest küljest annab see kinnisvaraomanikele võimaluse müügihindade kergitamiseks. Samal ajal

Kakumäe võistleb mainekuses ja elamukruntide hindades Piritaga

Eluasemelaenude võtmise hõlbustumine, intressimäära langus ja üldise majanduskeskkonna positiivne areng on märkimisväärselt aktiveerinud Tallinna ja selle lähema ümbruse eramu- ja krunditurgu. Nõutumad ja kallimad piirkonnad Tallinnas on Pirita ja Merivälja ümbrus ning Nõmme linnaosas. Järjest kasvanud on ostuhuvi Kakumäe piirkonna

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!