Uudiste arhiiv

 

LVM: Veebruarikuu kinnisvarastatistika näitab tõusutrendi

Tehingute statistika näitab, et kinnisvaraturu maht Pärnus ja Pärnumaal oli veebruaris tervelt 176,35 miljonit ja 145 tehingut. Sealhulgas 46 tehingut korteritega 23,31 miljoni eest. Eriti vilgas oli turg maatehingutega. Rahaliselt olid sellised turumahud Pärnu kandis 2005 aasta suvel ja seega

Korteriomandite hinnad 2006. a. tasemel

Kiire kinnisvaratehingute arvu ja keskmiste hindade kasvu tõttu 2005.-2005. aastal ei ole väga mõistlik võrrelda tänast kinnisvaraturgu buumi tipphetkedega. Tegemist oli äärmiselt ebaratsionaalse turuga. Parema võrdluse saamiseks on mõistlik tänast turgu võrrelda buumieelse ajaga. Kvaliteetsed andmed korteriomanditehingute kohta on saadaval

Tõusvad palgad ja korterite hinnalangus suurendavad ostujõudu

Kinnisvaraturust räägitakse viimasel ajal üsna mustades värvides. Vaatamata hinnalangusele ja tehingute nappusele võib siiski selles ka midagi positiivset leida. Korterite hinnalangus on tekitanud olukorra, kus uut elamispinda on suhteliselt odavam osta, kui paaril viimasel aastal. Tõsi – 2004.-2005. aasta ostujõu

Suurim korterite hinnalangus on Pärnus

Vast ei ole enam kellegi eest saladuseks asjaolu, et korterite hinnad on langemas. Sellest räägitakse raadios ja kirjutatakse ajalehes. Siin tekib küsimus, et kui palju hinnad siiski on langenud? Järgnevalt ongi maa-ameti andmetele põhinedes lähemalt vaadeldud, kui palju on korteriomanditehingute

Pakkumised korteriturul languses

Alates suve keskpaigast on mitmes Eesti linnas eluasemeturul müügipakkumiste arv hakanud sujuvalt langema, olles kahanenud sõltuvalt linnast kuni paarikümne protsendi võrra. Võrreldes pakkumiste arvu tipphetkega on Tallinna korterite pakkumiste arv tänavu juunist kukkunud 8 protsendi võrra. Tartus on langenud sama

Nõrk nõudlus survestab korterite hindu

Kinnisvaraturu tervise hindamise üks oluline indikaator on turul ringleva raha massi muutus. Kui raha mass kasvab, siis võib eeldada, et laenuandjad on valmis kinnisvara soetamist finantseerima. See tähendab kinnisvaratehingute arvu kasvu ning survet hinade kasvuks. Tehingute väärtuse vähenemine – meil

Korterite ostujõud klasvab kiiresti

Korteriomandiote hinnad on tipphindadest märtsis-aprillis 2007. a. langenud üle 20 protsendi, samal ajal on keskmine palk veel jätkuvalt tõusmas. 2008. a. II kvartalis tõusis Eesti keskmine palk võrreldes 2007. a. II kvartaliga koguni 15%. Langevad kinnisvarahinnad ning tõusev palganumber suurendavad

Statistika: Majutuskohtade arv püsib stabiilsena

Majutuskohtade arvu kasv vaikselt taandub. Tallinnas lisandus 2007. aasta jooksul 26 majutuskohta, kogu Eestis lisandus 33 majutuskohta. Aasta jooksul vähenes majutuskohtade arv ainsana Lääne-Eestis (Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa), kus kus majutuskohtade arv kahanes 393-lt 386-le. Suurim arv majutuskohtasid asubki üllatusena

Statistika: Kõige turvalisem on Saaremaal ja Hiiumaal

Kuritegude arv 10 000 elamiku kohta näitab viimastel aastatel languse tendentsi. Ei oska öelda, kas selle põhjuseks on pisivarguste dekriminaliseerimine või on elu tõepoolest turvalisemaks muutunud. Huvitav on tõdeda, et näiteks ühe madalaima kuritegevuse määraga Hiiumaal on 10 aastaga kuritegude

Kinnisvara enampakkumine – lubage naerda!

Mai kuus ilmus ajakirjanduses mitu uudist selle kohta, et enampakkumisel jäi kinnisvara müümata. Nii näiteks jäi müümata Tallinna Külmhoone 105 miljonit krooni maksev kinnistu Tallinnas. Samuti ebaõnnestus Maa-Ametil kinnistuste müük Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares. Ju siis pidasid ostjad tingimusi ebasoodsaks

Statistika: rahvaarvus olulisi muutusi ei ole

Rahvaarv piirkondade lõikes püsib üsna stabiilne. See annab põhjust arvata, et rahvaarvu juurdekasvu või vähenemise mõju kinnisvaraturule on marginaalne. Suuremateks ja olulisemateks kinnisvaraturgudeks peetakse reeglina Tallinna, Tartu ja Pärnu linna. Graafikult selgub aga, et Narva elanike arv ületab Pärnu elanike

Statistika: mitteeluruumide ehitus

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv 2007. aastal võrreldes aasta varajasema ajaga langes enamuses maakondades. Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv suurenes vaid Harju, Lääne, Pärnu, Rapla ja Tartu maakondades. Olulisem langus toimus Ida-Viru maakonnas, kus 2006. aastal väljastatud 569 kasutusloa asemel väljastati 2007.

Statistika: eluruumide ehitus

Aastate jooksul on jätkuvalt suurim arv kasutusse lubatud eluruume Harju maakonnas. Graafikult paistavad veel välja Tartu ja Pärnu maakonnad. Ülejäänud maakondades väljastatud eluruumide kasutuslubade arv ja kasutusse lubatud eluruumide pindala on minimaalsed. Võrreldes aastaga 2000 näeme graafikult, et eluruumide kasutuslubade

Pidu kinnisvaraostjate tänavas

Tehingute nappuses vaevleval Eesti elamispindadeturul on palju räägitud hindade langusest. Julgemad või skandaalihimulisemad kirjeldavad olukorda kinnisvarakrahhina. Kinnisvaraarendajad on ajakirjandusväljaannete esikaante abil hindu langetanud mõnede või koguni mõnekümne protsendi kaupa. Vähemat tähelepanu on pälvinud vanemate korterite hinnad ja nende langus. Lühianalüüs

Pankrotihaamer kolksub kümnete kinnisvarafirmade kohal

Veel aasta eest kurtsid pankrotihaldurid raske elu üle – kõigil minevat nii hästi, et neil on peenike peos. Ent juba lähikuud tõotavad halduritele tuua kümneid ja kümneid kinnisvaraarendajatest kundesid. Alates sügisest on pankrotti läinud seitse kinnisvaraarendajat, oma järge ootavad veel