Rahvaarv piirkondade lõikes püsib üsna stabiilne. See annab põhjust arvata, et rahvaarvu juurdekasvu või vähenemise mõju kinnisvaraturule on marginaalne. Suuremateks ja olulisemateks kinnisvaraturgudeks peetakse reeglina Tallinna, Tartu ja Pärnu linna. Graafikult selgub aga, et Narva elanike arv ületab Pärnu elanike arvu 50%. Küll jõuab omal ajal kinnisvaraarendus sinnagi.
- Esileht
- Teenused
- Raamatud
- Kinnisvaraõiguse ABC. Uus ja täiendatud väljaanne (2018) – KÕIGE UUEM!
- Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited – UUS!
- Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist – UUS!
- Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel
- Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused
- Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni
- Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?
- Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?
- Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu
- Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile
- Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni
- Kinnisvara hindamine
- Koolitused
- Uus turuülevaade
- Kinnisvaraturg
- Laenukalkulaator
- Kontaktid
- Uudiskiri
Miks see meeste ja naiste vanuses esimene eluaasta eraldi välja toodud on ? Mõistlik oleks olnud ju 0…3; 4…7; 8…11; 12…15; jne.
Linnade asustustihedus on ka selline näitaja, mis sisuliselt mitte midagi ei näita. Näiteks enamus neist 100000 inimesest, kes Tallinna ümbruses elavad, käivad Tallinnas tööl. Neid aga asustustiheduse juures arvesse ei võeta.
Statistikaamet toob elanikkonna vanuselise struktuuri selliselt välja. Põhjust paraku ei oska ma välja tuua.
Ja asustustihedus on tõepoolest selline kaudne näitaja, mis mingil määral iseloomustab eluruumide struktuuri. Otse sellest näitajast midagi kinnisvara-temaatilist välja lugeda on tõesti raske.