Uudiste arhiiv

 

Eesti Pank: Tööturg rõõmustab väikese töötuse ja tööhõive suurenemisega

Eesti Pank

2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris

Rahandusministeerium: Aprilli inflatsioon oli selle aasta kiireim

Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 1,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 3,2 protsendini. Euroalal kiirenes inflatsioon teenuste hinnatõusu kiirenemise tõttu 1,7 protsendini, mida võib seostada lihavõtete nihkumisega aprillikuusse. Aasta alguse inflatsiooni iseloomustab suhteliselt suur kõikumine.

Merko: Ehituse esimese kvartali kasum kasvas 2,8 miljoni euroni

Merko Ehitus

Merko Ehituse 2019. aasta esimese kvartali müügitulu oli 77 miljonit ja puhaskasum 2,8 miljonit eurot. Tänavu esimeses kvartalis anti ostjatele üle enam kui viiendiku võrra rohkem kortereid kui aasta tagasi. „Esimese kvartali müügitulu ligi 4% vähenemine oli ootuspärane, arvestades uute

Baltic Horizon Fund: Lõppes täiendavate võlakirjade märkimine 10 miljoni Euro ulatuses

Baltic Horizon Fund

Baltic Horizon Fond on lõpetanud  5-aastaste tagamata võlakirjade, kogusummas 10 miljonit Eurot (10,000 võlakirja nominaalväärtusega 1 000 Eurot iga võlakiri), märkimise. Tegemist oli kolmanda ja viimase pakkumisega 8. mail 2018. a  toimunud esmaemissiooniga samadel tingimustel (ISIN kood: EE3300111467), mille tulemusel

SEB: Põhjamaade majandusülevaade: palgakasv muudab Eesti majandust

SEB Pank

Kui eelmise aasta lõpus tabas finantsturgusid tõeline paanika maailmamajanduse tuleviku osas, siis täna julgetakse homset päeva taas veidi optimistlikumalt vaadata.  Kahjuks näib kergendustunnet kõige enam kannustavat keskpankade tormakad teadaanded, et rahapoliitika karmistamise asemel ollakse valmis jätkuvalt majandust odava raha abil

Pro Kapital: Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Pro Kapital

Teatame, et AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, asukoht Sõjakooli 11 Tallinn Eesti Vabariik) (edaspidi Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 23. mail 2019 algusega kell 13.00 Ühingu asukohas, Sõjakooli 11 Tallinn Eesti Vabariik. Koosolekust osavõtjate registreerimine

Baltic Horizon Fund: Baltic Horizon Fond viib lõpule osakute mitteavaliku pakkumise

Baltic Horizon Fund

Baltic Horizon Fondi fondivalitseja Northern Horizon Capital AS on lõpetanud uute osakute mitteavaliku pakkumise, kaasates 4.1 miljonit eurot. Suunatud pakkumise kavatsusest teavitati 25.veebruaril 2019. Pakkumine oli suunatud Balti riikide institutsionaalsetele investoritele ja märkimine viidi läbi 29.aprillil 2019. Väljaantavad osakud esindavad

Mainor Ülemiste: 1.kv 2019 Mainor Ülemiste AS vahearuanne

Mainor Ülemiste

2019. aasta 1. kvartali põhisündmused 16. jaanuar 2019 Ülemiste City’s luuakse rahvusvaheline äri- haridusvõrgustik Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Ülemiste City arendajad soovivad aina rohkem toetada linnaku vaimse keskkonna arengut. Koostöös seitsme riigi partnerkoolidega on moodustatud uus Põhja- ja Baltimaade äri- ja

Eesti Pank: Ettevõtted on hõive kasvu suhtes varasemast vähem optimistlikud

Eesti Pank

Eesti majandus kasvas eelmise aasta teisel poolel prognoositust kiiremini ja see suurendas nõudlust tööjõu järele. Tööturg püsis kuum: palga­kasv kiirenes, töökohtade vahel liiguti sagedasti ja ettevõtete andmete põhjal hõive kasvas. Selle aasta jooksul on koos majanduskasvu aeglustumisega oodata aga mõningast

Reinvest24: Balti riikide kinnisvaraturu hetke seis ja tulevikupotentsiaal

Reinvest24

Balti riigid on pärast Nõukogude Liidu lagunemist läbinud üsna pika tee. Euroopa Liitu astumine tõi endaga kaasa rohkem kaubandust, võimalusi ja tänapäeval on linnad nagu Tallinn ja Riia muutumas kosmopoliitseteks sõlmpunktideks, eriti kui tegemist on kinnisvarainvesteeringutega Balti regioonis. Balti riigid on tuntud

Statistikaamet: Üle poole Eestimaast on asutamata

Eesti Statistika

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata,mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt. Maa-ameti andmetel on Eesti pindala 45 336 km², olles pindalalt

SEB: Kas me oleme valmis iseseisvalt säästma?

SEB Pank

Tulevase võimaliku koalitsiooni poolt võimukokkuleppesse pandud II pensionisambast raha väljavõtmise võimalus on radikaalne muudatus Eesti pensionisüsteemis. Muudatus paneb proovile inimeste julguse võtta enda õlgadele vastutus oma tuleviku heaolu eest ning kontrollib inimeste finantskirjaoskust ja võimet mõelda rahaasjadest pikemalt kui jooksva

Swedbank: Kõige sagedamini võetakse väikelaenu kodu remondiks või sisustamiseks

Swedbank

Kuigi võrreldes Leeduga on Eesti keskmise tarbimislaenu võtja sissetulek 40% suurem, on Leedus keskmine võetav laenusumma Balti riikide kõrgeim. Eestis ja Lätis võetakse väikelaenu keskmiselt kaheks aastaks, Leedus kolmeks aastaks. Tarbimislaenude võtmine on olnud Eestis ja Lätis viimastel aastatel stabiilne.

Nordecon: Ehitussektori efektiivsuse tõstmiseks vajame, et riik oleks suurima tellijana senisest nõudlikum ja teadlikum

Nordecon

Kolmandat korda toimunud Eesti suurimal digitaalehituse valdkonna konverentsil BIMsummit Estonia 2019 astusid üles mudelprojekteerimise eksperdid Eestist ja välismaalt. Konverentsil tutvustati nii Eesti kui teiste riikide uuenduslike lahendustega BIM-projekte ja lahati valdkonna võtmeküsimusi – kuidas tõsta efektiivsust ja leppida kokku ühtsetes

1Partner: Koolide ja muude avalike objektide ehitus jääb ukrainlasteta seisma!

1Partner

Kui piirame intensiivselt välismaist renditööjõudu, siis tõuseb ehitushind hüppeliselt ja paljud ühiskondlikult olulised objektid jäävad üldse toppama, prognoosib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter. Martin Vahteri sõnul pole füüsiliselt võimalik korraga rajada suuri riiklikke ehitusobjektide nagu Rail Baltic, Eesti-Vene piir ning