Merko: 6 kuu müügitulu oli 154 miljonit eurot

MerkoMerko Ehituse teise kvartali müügitulu oli 77 miljonit ja 6 kuu müügitulu 154 miljonit eurot. Kontserni teise kvartali maksueelne kasum oli 4,5 miljonit ja 6 kuu maksueelne kasum 7,5 miljonit eurot, puhaskasum vastavalt 1,7 miljonit ja 4,5 miljonit eurot. Teise kvartali puhaskasumit mõjutas väljamakstud dividendidelt tasutud tulumaksu kulu ning väiksem müüdud korterite arv tulenevalt arendusprojektide valmimise tsüklilisusest. Merko on tänavu investeerinud kinnisvara arenduse valdkonda ligi 50 miljonit eurot, ehituses on kokku üle 1000 korteri Balti riikide pealinnades.

 „Teises kvartalis vähenes müügitulu ootuspäraselt võrreldes aastatagusega, kuna mitmed kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtetel ehituses olnud suurobjektid on valmis saanud ja üldisest turuolukorrast tingituna on tellimuste portfell väiksem kui aasta tagasi. Samas sõlmisime esimesel poolaastal uusi ehituslepinguid kokku 86 miljoni euro väärtuses, mida on rohkem kui aasta tagasi. Väga tugeva peatöövõtjate vahelise konkurentsiga turul püüame keskenduda eelkõige projektidele, kus suudame luua tellijale lisaväärtust projektijuhtimise kvaliteedi näol, kus toimub aus ja läbipaistev hinnakujundus ning on tagatud lepinguliste riskide mõistlik jaotus,“ kommenteeris AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Merko Ehituse teise kvartali müügitulu oli 77 miljonit ja 6 kuu müügitulu 154 miljonit eurot, mis vähenes aastatagusega võrreldes 16%. 6 kuu müügitulu vähenes võrreldes aastatagusega Eestis ja Lätis, ent kasvas Leedus ja Norras. Kontserni teise kvartali maksueelne kasum oli 4,5 miljonit ja 6 kuu maksueelne kasum 7,5 miljonit eurot, mis kasvas aastatagusega võrreldes 6,7%. Teise kvartali puhaskasum oli 1,7 miljonit ja 6 kuu puhaskasum 4,5 miljonit eurot.

„Hea meel on sellest, et oleme suutnud parandada ärikasumi marginaali, mis oli teises kvartalis 6,1% ja 6 kuu lõikes 4,9%. Teise kvartali puhaskasumit mõjutas väljamakstud dividendidelt tasutud tulumaksu kulu summas 2,7 miljonit eurot ning väiksem müüdud korterite arv. Senised suuremad arendusprojektid on valminud ja korterid suures osas müüdud, uued projektid on ehitusfaasis ja nende valmimise ning müügini jõuame osaliselt käesoleva aasta lõpus ning enamjaolt järgmisel, 2020. aastal. Eelmüük kulgeb aga plaanipäraselt ja eelmüügilepinguga kaetud teisel poolaastal ostjatele üleantavate korterite arv kasvab,“ kommenteeris Andres Trink korteriarenduse valdkonna tulemusi. Tänavu teises kvartalis müüs Merko 37 korterit võrreldes eelmise aasta teise kvartali 117‑ga.

Tänavu plaanib Merko Ehitus investeerida korteriarenduse valdkonda kuni 100 miljonit eurot. Esimesel poolaastal investeeriti töös olevatesse arendusprojektidesse 40 miljonit eurot, millele lisandus 13 miljoni eurone investeering arendusala omandamiseks Vilniuses. Trinki sõnul soosib Tallinna ja Vilniuse korteriturg püsivalt korralikult läbi mõeldud, kvaliteetselt teostatud ja terviklikku elukeskkonda pakkuvaid projekte. Riia madalama aktiivsusega korteriturul on müügipotentsiaal kõrgem turuootuste suhtes täpselt sihitud projektidel, suurim aktiivsus on seal praegu kõige odavamas hinnaklassis. Eestis, Lätis ja Leedus on Merkol arenduses kokku enam kui 1000 korterit. Suuremad projektid Tallinnas on Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad, Riias Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid ning Vilniuses Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid.

Merko Ehituse 2019. aasta teise kvartali müügitulu oli 77 miljonit eurot (II kv 2018: 103 miljonit eurot), kulumieelne kasum (EBITDA) 5,3 miljonit (II kv 2018: 6,4 miljonit) ning puhaskasum 1,7 miljonit eurot (II kv 2018: 5,6 miljonit eurot). Tänavu teises kvartalis sõlmiti uusi ehituslepinguid summas 54 miljonit ja esimesel poolaastal summas 86 miljonit eurot. Suuremad lepingud olid Eestis Aaspere-Haljala teelõigu ümberehituse ja Türi Põhikooli ning Lätis Laima šokolaaditehase ehituseks.

30.juuni 2019 seisuga oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 172 miljonit eurot võrreldes 247 miljoni euroga eelmise aasta samal kuupäeval. Teises kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkonna vee- ja kanalisatsiooni rajamine, Pärnu mnt 186 ärihoone, Suure ja Väikse väina merekaablite rajamine, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning Hundipea sadama rekonstrueerimine ja süvendus, Lätis Lidl logistikakeskus ja Alfa kaubanduskeskus, Leedus Neringa hotelli, Quadrum büroohoone ja erakooli hoone ning Norras Tesla teeninduskeskus ja Møllergata tn 23-25 büroohoone renoveerimine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

17 + = 24

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine