Uudiste arhiiv

 

Üürileandja ABC: Kui suurt viivist võib üürnikult küsida?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Maksimaalset lubatud viivise suurust ükski seadus otseselt ei sätesta. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu. Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud.

Riigikohtu praktika: Maksusoodustuse mittelaienemine muule kui elamumaale on põhiseadusega kooskõlas

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-3-1-13-15 selgitas Riigikohus, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus olukord, kus isikud, kelle elamutes on ka mitteeluruume ning elamu aluse maa puhul on osaliselt katastriüksuste sihtotstarbeks elamumaa, osaliselt äri- ja sotsiaalmaa, saavad maksuvabastuse üksnes elamumaa osas. Riigikohus

Üürileandja ABC: Leppetrahv eluruumi üürilepingus – on see seaduslik?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Tihtipeale kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest, mida üürnik võib  korda saata. Enamasti on leppetrahvid suunatud juhtumitele, mil üürnik üürilepingut rikub. Üürnikult leppetrahvi nõuda ei tohi Uurides lähemalt võlaõigusseadust leiame, et see ütleb

Ostetud korteril ilmnevad hiljem puudused – mida teha?

TRINITI

Ostjat tabas pärast korteri ostu ebameeldiv “üllatus”. Selgus, et: (i) korteriühistul on võlgnevus panga ees ning iga korteriomand kohustub tasuma sellest ca 2400 eurot; (ii) korteriühistu ei toimi (ei väljastata kommunaalarveid ega koguta makseid, lund ei koristata, korstnaid ei puhastata,

Arco Vara: Miks kinnisvara müük ei õnnestu?

Arco Vara

Arco Vara Tallinna elamispindade juht Agur Tammistu koostas nimekirja tüüpilisematest takistustest, miks kinnisvara müük ei edene. 1. takistus – puudulikud ehitisregistri andmed Levinuimaks takistuseks on, et müüki minevad majad pole ehitisregistris, korterites ja majades on tehtud ümberehitusi ja need pole

Riigikohtu praktika: Korteriomandi kasutamine vastuolus selle sihtotstarbega

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise. Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega

Metsa müük nõuab eriteadmisi

Domus Kinnisvara

Võrreldes klassikalise kinnisvara müügiga on metsa müük kordades riskantsem tehing, sest õiglase müügihinna kujundamine nõuab eriteadmisi. Korteri, maja või majaosa ligikaudse hinna saab iga omanik ise tuletada, kui sisestab vastavad andmed mõnda kinnisvaraportaali. Sellist meetodit metsaomanik kahjuks kasutada ei saa,

Arco Vara: 2015. aasta saab olema kriisi järel Bulgaaria kinnisvaraturu parim aasta

Arco Vara

Võimaldades pikaaegset kindlustunnet, on kinnisvara taas eelistatud investeering. Tänu suurenevale lastega perede hulgale kinnisvaraturul on pidevas tõusutrendis kolme magamistoaga korterid. Enamikel juhtudel otsitakse 80-90 m² üldpinnaga kodu, mille müügihind jääb vahemikku 45 000 kuni 60 000 €. 2015. aasta algab

Riigikohtu praktika: Kinnisasja müügitehingu tagasitäitmine ostja pankroti korral

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasja nr 3-2-1-47-15 lahendamise käigus tuli Riigikohtul vastata küsimusele, kas müüjal on õigus jätta endale nii kinnisasi kui ka rahasumma olukorras, kus ostja on kinnisasja eest osaliselt tasunud, kuid suurem osa ostuhinnast on ostja pankrotistumise tõttu jäänud tasumata ning pankrotihaldur

Riigikohtu praktika: Kinnisasja müügieseme puudused ja müügilepingust taganemine

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-43-15 lahendas kohus järgmisi müügilepinguga seotud küsimusi: kas korteriühistut koormav laenuvõlg on käsitatav korteriomandi puudusena eelkõige VÕS § 217 lg 2 p 4 tähenduses ja kas müüja pidanuks võla olemasolust ostjat teavitama; kas elamut haldava ühistu mittetoimivus on

Riigikohtu praktika: Äriruumi üürilepingu ülesütlemine ja hüvitised

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-65-15 selgitas Riigikohus äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise ja leppetrahvi rakendamise küsimusi. Pooled leppisid tähtajalises äriruumi üürilepingus kokku, et: i) nad võivad üürilepingu korraliselt ilma põhjuseta igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 12 kuud; ii)

Tallinnas on poole aastaga algatatud, vastu võetud ja kehtestatud 181 detailplaneeringut

Tallinn

Esimese poolaastaga on Tallinnas algatatud 78 detailplaneeringut, linnavalitsus on vastu võtnud 56 detailplaneeringut ning linnavalitsuses ja linnavolikogus on kehtestatud 47 detailplaneeringut. 2014. aastal algatati Tallinnas 141 detailplaneeringut, vastu võeti 54 ja kehtestati 61 detailplaneeringut ning sellest lähtub, et 2015 esimese

Väljastatud ehituslubade arv on aasta aastalt Tallinnas kasvanud

Tallinn

Käesoleva aasta kuue kuuga väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 1641 ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut ning 776 kasutusluba. „Vaadates ehituslubade ja kirjalike nõusolekute arvu, siis võib tõdeda, et need numbrid on kasvanud võrreldes nii 2013, kui ka 2014 aasta vastavate numbritega,“ ütles

Üürileandja ABC: kas välismaalane on parem üürnik?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Sageli eeldavad korterite üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse ja loodetakse, et välismaalased on rumalad ega tea kohalikul kinnisvaraturul toimuvast ning usutakse, et seetõttu on välismaalased

Tartu KEKi territooriumi detailplaneeringu arhitektuurivõistlus

Tartu

AS Tartu KEK korraldab Tammelinnas asuvate Riia 130, 132 ja 134 kruntide detailplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse eesmärk on saada Riia 130, 132 ja 134 kinnistute ärikvartalile parim, kaasaegsete äripindade nõuetele ning arusaamadele vastav hoonestuse mahuline lahendus ja arhitektuurne kontseptsioon. Võistlusala suurusega