Uudiste arhiiv

 

Statistikaamet: Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Eesti Statistika

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas

Baltic Horizon Fund: Osakuomanike korralise üldkoosoleku teade ja sellega seonduv muudatus finantskalendris

Baltic Horizon Fund

Northern Horizon Capital AS kutsub Baltic Horizon Fondi osakuomanikke osakuomanike korralisele üldkoosolekule, mis toimub 21. mail 2019 algusega kell 10:00. Koosolek toimub Coca Cola Plaza kinos, Hobujaama 5, 10151, Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 9:00. Üldkoosoleku toimumise ajast tulenevalt

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 30/04/2019

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 30/04/2019 Tallinnas. Lektor on KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Pille Kaarlõp. Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ on suunatud: kõigile raamatupidajatele – nii neile, kes on seda

Kohtulahend: Juurdepääsu eest tasu määramine

Riigikohus selgitas tasu komponente, kui läbi kinnisasja on määratud juurdepääs teisele kinnisasjale. Tasu koosneb maamaksust, juurdepääsutee korrashoiu kuludest ning hüvitisest omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Seejuures tuleb omandiõiguse riive eest ette näha hüvitis ka siis,

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 18/04/2019

Kinnisvara korrashoiu süsteem

07/03/2019 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“, mille eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele. Koolitusele on oodatud: kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid; erasektori kinnisvara omanikud; haldusteenuse pakkujad; avaliku sektori töötajad, kes tegelevad kinnisvara korrashoiuga; kõik

Arco Vara: Ühisrahastuses on riskid jätkanud kasvamist

Arco Vara

Viimaste aastate vältel on Eestis suhteliselt uudse lahendusena üha enam kanda kinnitanud kinnisvara arendusprojektide ühine rahastamine. Kui Äripäev on veel hiljaaegu viidanud mõnele kummalise kapitalistruktuuriga ühisrahastusprojektile, siis tegelikkuses on ühisrahastuses vähemalt kinnisvarabüroode pilgust vaadatuna veel täiendav risk, millele sageli ühisrahastuse

Kapitel: Narbuto 5 ärikeskus sai BREEAMi sertifikaadi

Kapitel

Kapiteli poolt arendatud ja juhitavale Narbuto 5 ärikeskusele Vilniuse kesklinnas anti lõplik BREEAMi sertifikaat hoone keskkonnasäästlikkuse kinnitamiseks. Tegemist on Kapiteli esimese BREEAMi sertifikaadi saanud projektiga ja kolmanda büroohoonega Leedus, millele on antud BREEAMi hinnang „väga hea“ uute hoonete kategoorias.   BREEAMi

Kohtulahend: Kaasomandi lõpetamise õiglane viis

Asjaolude kohaselt sooviti kaasomand jagada kuna kaasomanikud ei suutnud leida kokkulepet ühiseks kasutamiseks. Kinnistu oli olnud ühe kaasomaniku suguvõsa kasutuses juba enam kui sada aastat, seetõttu soovis ta säilitada sideme oma sünnikoduga, lisaks elas kinnistul kaasomaniku eakas ema.  Teine kaasomanik

Kohtulahend: Puudutatud isiku nõusolek kinnisasja jagamisel

Asjaolude järgi oli kinnisasi tervikuna koormatud hüpoteegiga. Omanik müüs kinnistust ½ mõttelise osa ning hüpoteegipidaja nõusolekut kinnistusametile ei esitatud. Kinnistusamet luges nimetatud tehingut kinnisasja jagamiseks ja jättis kande tegemata. Riigikohus selgitas, et vastavalt seadusemuudatusele ei ole alates 01.01.2018.a. tarvis puudutatud

Rahandusministeerium: Majanduskasv jääb sel aastal tugevaks

Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3,1 protsenti ning 2020. ja 2021. aastal 2,7 protsenti. Nähtavaid makromajanduslikke tasakaalustamatusi Eesti majanduses praegu ei ole. Oodata on ettevõtete investeeringute kasvu jätku, mis suurendab Eesti ettevõtete kasvuvõimet tulevikus. Eesti ettevõtted on

Eesti Korteriühistute Liit: Kuidas korteriühistu üldkoosolekul hääleõigust korrektselt teostada?

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYL

Kevad on korteriühistutes üldkoosolekute pidamise aeg. Kuidas aga toimida juhul, kui korteril on mitu omanikku ning üldkoosolekul osaleb ainult üks neist – kas on tal hääleõigus ainult siis, kui tal on ka teiste omanike volikirjad? Kui tal teiste omanike volikirju

Kohtulahend: Korteriomaniku vastutus eelmise omaniku tegevuse eest

Asjaolude järgi oli korteriomandi eelmine omanik teinud korteri osas ümberehitustöid, mis muutis reaalosa suurust pööningu arvelt, samuti oli tekitatud korterile juurde katuseterrass, millele pääses üksnes läbi konkreetse korteri ning muudetud oli ka katusekonstruktsioone. Väidetavalt puudus sellisteks töödeks nii teiste kaasomanike

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” 25% soodsam

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel

Telli käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” Kinnisvarakooli e-poest soodushinnaga! Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “74gel9″ ning saa käsiraamat 25% soodsamalt. Pakkumine kehtib kuni 07.04.2019. Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel”

Kohtulahend: Sisendkäibemaksu maha arvamine vs äriühingu poolt eluruumi soetamine

Asjaolude järgi ostis äriühing korteriomandi, mis paiknes elamu otstarbega hoones ning eriomandi esemeks oli eluruum. Äriühing soovis korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu ning korteriomandi soetamisega seotud notari- ja kommunaalkuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Maksuhalduri arvates ei olnud korteriomand soetatud maksustatava

Kohtulahend: Millal on korteriomanike korduskoosolek otsusevõimeline ja kas seda saab muuta põhikirjaga

Asjas oli küsimuse all, kas alates 01.01.2018.a. kehtiv korteriomandi- ja korteriühistu seadus võimaldab põhikirjaga muuta korduskoosoleku otsusevõimelisust. Seaduse järgi on sama päevakorraga toimuv uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Korterühistu põhikiri nägi ette teistsuguse regulatsiooni ning registriosakond keeldus tegemast kannet