Uudiste arhiiv

 

Kinnisvara hindadel kasvuruumi küllaga

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta III kvartalis 855 eurot, teatab Statistikaamet. Teise riigiasutuse, Maa-ameti, tehingute andmebaasi info kohaselt teostati III kvartalis 4266 tehingut korteriomanditega ja pinnaühiku (eur/m2) keskmine hind oli 770 eurot. Teada-tuntud rusikareegli kohaselt peab elamispinna ruutmeetrihind vastama keskmisele

Statistika: keskmise eluasemelaenu jääk on 41 keskmist kuupalka

Soodne eluasemelaenude intressimäär on olnud kindlasti üks tegur, mis on aidanud kaasa eluasemelaenude käibe kasvule. Eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel septembris 2,7% ehk sama palju, kui ka kuu varem. Tegemist on läbi aegade ühe soodsama intressimäära näitajaga. Eluasemelaenude käive

Statistika: Elamispindade käive moodustab 25% netopalkade summast

2012 II kvartali netopalkade summa on statistikaameti andmetele baseeruvalt 1 092 miljonit eurot. Elamispindadega tehti sel ajal maa-ameti andmetel käivet 272 miljoni euro väärtuses. See tähendab, et elamispindade käive moodustas 2012 II kvartalis netopalkade kogusummast 25%. See on pisut enam

KV.EE indeks ei taha veel tõusma hakata

Eesti õhukest kinnisvaraturgu ja selle liikumisi kajastavad mitmed kinnisvaraindeksid. Alljärgnevalt on mõned neist esmakordselt ühele graafikule kõrvuti pandud, et võrrelda nende käitumist. Võrreldes pisut erinevat sisu omavaid Eesti kinnisvaraindeksid näeme, et need liikusid kinnisvarabuumi ja kriisi alguse aastatel suhteliselt sama

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012. aasta oktoobri kinnisvaraturu ülevaade

EESTI Oktoober oli Eesti kinnisvaraturul rekordiline, sest nimetatud kuul  toimus käesoleva aasta lõikes kõige rohkem kinnisvara ostu-müügitehinguid. Kas tegu on lõpuks ka aasta parima tulemusega, on veel raske hinnata, sest aasta lõpp on tavapäraselt alati kiire olnud. Kuigi Euribor on

III kvartalis töötus vähenes

2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III

Statistika: korteritehingud moodustavad kinnisvaratehingutest kolmandiku

2012 III kvartali kinnisvaratehingute koguarv oli 12 451. Aastaga kasvas tehingut arv 11%. Tehingute käive kasvas aastaga 12% ehk 543 miljoni euroni. Kinnisvaratehingute koguarvu kasv on suuresti tingitud korteritehingute arvu kasvust, mis küündis 24 protsendini. Muudes tehinguliikides olid kasvunumbrid väiksemad.

III kvartalis majanduskasv kiirenes

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,7%-ni. SKP kasvu panustas peamiselt siseturule suunatud majandustegevus. Suurima mõjuga

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Tartus dikteerib korteriturgu vähenev pakkumine ning uued korterid

Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli Tallinnas oktoobris 659 korteriomandi tehingut, mis on septembrikuuga võrreldes 12 tehingut rohkem. Kuigi aastases võrdluses oli tehinguid lausa 22% enam, võib siiski viimaste kuude tehinguid vaadates öelda, et korteriturg on stabiilne. Kui 2011. aasta viimane kvartal

Statistika: hoonestamata maaga tehtud tehingute käive kasvas aastaga 52%

2012 III kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 2549 tehingut hoonestamata maaga. Aastataguse ajaga kasvas tehingute arv 15%, tehingute koguväärtus aga koguni 51%. Hoonestamata maaga tehtud tehingute väärtus oli 2012 III kvartalis 74 miljonit eurot. Hoonestatud maaga tehtud tehingute arv

Harjumaa korteritel tasakaaluhind paigas

Eesti kinnisvaraturul on olnud mitmeid perioode, kus valdav osa sõnavõtjatest on lehvitanud teatud ajajärgu loosungitega nagu „euroremonditud korter on midagi erilist“, „liitumine Euroopa Liiduga tõstab hinda“, „maa hind ei saa kunagi langeda“ või teadis kinnisvarakriisi haripunktis iga kommentaator, et elamispinna

Statistika: korteriomanditehingute keskmine hind tõusis aastaga 6,8%

2012 III kvartalis tehti Eestis kokku 4266 korteriomanditehingut. See on eelmisest aastast 24% rohkem. Kinnisvaraturg on kogu 2012. aastal olnud enneolematult aktiivne. Kõikide kvartalite korteritehingute arv on aastatagusega võrreldes kasvanud 23-24%. Korteritehingute väärtus on tõusnud veelgi rohkem. Kvartaalne korteritehingute käibe

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Uued graafikud: elamispindade hinnaindeks kajastab väärtuse muutust

Adaur.ee lehe sektsiooni “Kinnisvaraturg” on alalisse monitooringusse ilmunud uued graafikud, mis kajastavad maa-ameti koostatava ja statistikaameti avaldatava eluaseme hinnaindeksi liikumist. Väikese lisaväärtusena olen lisanud graafikutele korrektsiooni tarbijahinnaindeksiga. See aitab mõista, kui palju on korterite ja majade väärtus tarbijate jaoks reaalselt