Euroopa Komisjoni poolt 28. mail avaldatud andmetel oli Euroopa Liidu majandususaldusindeks mais 106.4 ja viimase kuuga ei muutunud. Euroopa suurriikidest paranes majandususaldus Hollandis (+0.9), Prantsusmaal (+0.7) ja Saksmaal (+0.5). Majandususaldus püsib väga hea Suurbitannias (113.2). Euroalal majandususalduse indeks oli 103.8…
Omanike Keskliidu infopäeval osalenud ametnikud, poliitikud, jäätmevedajad ja koduomanike esindajad leidsid, et tänasel jäätmeveosüsteemil on mitmeid puudusi ning suund tuleb võtta jäätmeturu avanemisele. Enamus koduomanikke pole rahul tänase jäätmeveo korraldusega, kus tarbijal puudub võimalus ise teenusepakkujat valida ning tingimused määrab…
Eesti Konjunktuuriinstituudil valmis varimajanduse uuring, mis käsitleb illegaalset alkoholi ja tubakatoodete turgu ning ümbrikupalkade temaatikat. Uuring põhineb 2014. aasta lõpus täiskasvanud elanike hulgas läbi viidud küsitluste tulemustel ja statistika analüüsil. „Varimajanduse mõju ja osakaal Eesti majanduses on stabiilselt vähenemas, üha…
Eesti Omanike Keskliidu poolt maikuus koduomanike seas läbi viidud uuringust ilmnes, et 75% vastanutest ei rahulda tänane jäätmekorraldus, kus jäätmevedaja valib kohalik omavalitsus. Jäätmete kogumist ja vedu puudutavale uuringule vastas ligi 5800 koduomanikku. Omanike keskliidu peasekretäri Kaspar Sadraku sõnul ilmnes…
Maksu- ja Tolliameti teatel kasvas 2014. aasta jooksul üüritulu deklareerijate arv 27,5%. Kuigi kipub ikka olema nii, et maksutõusu või maksude maksmise tasub lõpptarbija, siis kinnisvara üürimise puhul seda öelda ei saa. Üürihinnad pole märkimisväärsaelt kasvanud ning ei tee seda…
Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga aastakasv 2015. aasta esimeses kvartalis 4,5%ni ja brutotunnipalga oma 5,8%ni. Hooajalisi tegureid arvesse võttes aeglustus keskmise kuupalga kasv eelneva kvartaliga võrreldes märgatavalt. Kuna tarbijahinnad langesid esimeses kvartalis aasta võrdluses 0,9%, kasvas reaalpalk 5,4%. Kohalike omavalitsuste…
Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatab Statistikaamet. Kui 2014. aasta I kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3%, siis viimastes kvartalites on brutokuupalga tõus aeglustunud.…
Eesti naabritega võrreldes veidi aeglasem majanduskasv peaks järgnevatel aastatel stabiilselt kiirenema, jõudes Läti ja Leeduga samale pulgale 2017. aastanumbri sees, prognoosib DNB. Selleks aastaks ennustab DNB Eestile 2,2, Lätile 2,8 ja Leedule 2,6 protsendi suurust majanduskasvu. Eurotsooni keskmine majanduskasv peaks…
Kiire inflatsioon nii enne kui ka pärast majanduskriisi muutis laenamise kõigis Balti riikides kasulikuks ja vähendas raha hoiustamise mõttekust – raha ostujõu kiire vähenemise tõttu olid reaalintressimäärad negatiivsed. 2014. aastast alates peavad Balti pered raha säästmise otsuste puhul lisaks hoiuste…
Statistikaameti esialgsel hinnangul aeglustus Eesti majanduse kasvutempo esimeses kvartalis aastases arvestuses 1,2 protsendini. Tuginedes olemasolevatele andmetele aasta esimeste kuude kohta ning langenud ettevõtete kindlustundele, oli majanduskasvu aeglustumine oodatav, kuid see toimus oodatust suuremas ulatuses. Majanduskasvu toetas enim töötlev tööstus tänu…
Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,2% ja kahanes kvartalivõrdluses 0,3%. Selline majandusareng on Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosist kehvem, kuid tegemist on alles esialgse hinnanguga. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenenud majanduskasv peegeldab osaliselt novembris ja detsembris toimunud…
Töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud. Kindlustunde indikaator püsib plusspoolel (+1), kuid on jätkuvalt madalam pikaajalisest keskmisest (+4). Viimased 3 kuud toodangu maht liikus mõõdukal tõusutrendil (saldo 2), kuid nõudlus püsib alla tavalise taseme (−23), seda nii sise-…
Nominaalne intressimäär lööb rekordeid – eluasemelaenu pole Eestis olnud kunagi nii soodne võtta kui täna. Nominaalse intressimäära kõrval peab tähelepanu pöörama reaalsele intressimäärale. Reaalne intressimäär on järjest kasvanud, sest tavapärane hinnatõus ehk inflatsioon on pöördunud hinnalanguseks ehk deflatsiooniks. Raha paneb…
Balti riikide elanikud kogesid 2000ndatel aastatel märkimisväärset hinnatõusu, mis jätkus ka pärast majanduskriisi. SEB uus Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook) näitab, et alates 2014. aastast peavad Balti pered oma majandusotsustes esmakordselt arvestama nullilähedase või isegi negatiivse tarbijahindade muutusega. Majanduskriisi…
Tarbijahinnad tõusid aprillis statistikaameti teatel märtsiga võrreldes 0,5%, kuid aasta võrdluses vähenes tarbijate ostukorvi maksumus 0,1%. Hinnalangus pidurdus peamiselt toiduainete hooajalise kallinemise tõttu, kuid olulist rolli mängis ka energia odavnemise lõppemine maailmaturul. Euroala väljus aprillis neli kuud väldanud hinnalangusest ning…
