Uudiste arhiiv

 

Eluasemekulud langesid aastaga 1,4 protsenti

Tarbijahinnaindeks langes 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet. Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli kodudesse jõudnud elektri 6,2%-line odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsete jookide 6,7%-line ja tubaka 3,1%-line kallinemine ning mootorikütuse 3,8%-line odavnemine. 2014. aastal võrreldes 2013. aasta

Arco Vara: 6 suurimat kinnisvaravalet

Paljud suured kinnisvaravaled sünnivad erinevate osapoolte koosmõjus kas teadmatusest või pealiskaudsest lähenemisest. Seega pole võimalik öelda, et valed elavad üksnes maaklerite, kinnisvaraomanike, müüjate, ostjate, üürileandjate või üürnike süül, kirjutab Arco Vara Eesti büroode juht Maia Daljajev 1. Juriidiliselt kehtetud lepingud

SEB: tallinlasele on uus korter kättesaadavam kui Riia või Vilniuse elanikule

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik kolmandas kvartalis soetada 34, Vilniuse elanik 28 ja riialane 23 ruutmeetrit uut elamispinda. Tallinnas on elanike ostujõud nii uute kui järelturu korterite lõikes juba alates 2012. aasta lõpust järjest vähenenud.

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui

Ajutise hinnalanguse mõju majandusele on väike

Eesti Pank

Tarbijahinnaindeks langes statistikaameti teatel novembris eelneva kuuga võrreldes 0,8% ning aastavõrdluses kiirenes hinnalangus 0,6%ni. Lisaks terve aasta kestel odavnenud energiale süvendas hinnalangust alusinflatsiooni ja toiduainete hinnakasvu aeglustumine. Hinnasurve vähenemine jätkus ka euroalal tervikuna, peamiselt energia odavnemise tõttu: ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon

Eluasemekulud langesid aastaga 1,5%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,8% ja võrreldes eelmise aasta novembriga -0,6%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta novembriga võrreldes 0,8% ja teenused 0,4% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes langenud 0,3%

Majandususaldus Eestis tõusis

Euroopa Komisjoni poolt 27. novembril avaldatud andmetel on Euroopa Liidu majandususaldusindeks* novembris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 104.1, mis on 0.1 punkti madalam kui oktoobris. Euroalal on majandususalduse indeks 100.8 ja tõusis kuuga 0.1 punkti. Euroopa suurriikidest on majandususaldus kõrgem Suurbritannias

Keskmine kuupalk tõusis III kvartalis aastaga viis protsenti

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%. III kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 5,7%. Ebaregulaarsed preemiad

Elanike majanduslik kindlustunne paranes

EKI tarbijate kindlustunde indikaator on novembris –3. See on 2 punkti parem kui eelmisel kuul ja püsib parem pikaajalisest keskmisest (–9). Kuuga paranesid inimeste ootused riigi majandusolukorra väljavaadete osas, tööturu prognoos ja säästuprognoos. Elanike kindlustunde tõusu soosib sissetulekute kasv, vähenenud

Riik moonutab üürikorteritega turgu

Eestis on aeg alustada riigi toel üürikinnis­vara ehitamist, leidsid paari nädala eest majandusministeeriumis toimunud ümarlaual osalejad, kuid riigi sekkumine võib kogu kinnisvaraturgu muuta. Majandusministeerium on juba asunud võimalikke üürikinnisvarastsenaariume looma, kirjutas Delovõje ­Vedomosti. Jutt käib Eesti eluasemepoliitika uute suundade projektist. Peale

Ohtlikult tõusvad palgad ja pisut tasakaalutu kinnisvaraturg

Eesti majandus on naabrite omaga võrreldes üsna tugevatel jalgadel, kuid ohtu kujutab mõningane ebakõla tootmise kasvu ja palgatõusu, ekspordi ja impordi ning kinnisvara ostu- ja üürihindade vahel. Majanduskasvu mitu numbrit 2013. aastal kasvas Eesti majandus nominaalselt 6,2% ja reaalselt 1,6%,

GLIMSTEDT: Talumistasude poliitika vajab selgust

Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri ja energiaõiguse advokaadi Moonika Kukke sõnul puudub täna ühtne metoodika tehnorajatiste talumistasude arvutamiseks, mille riik oli kohustatud välja töötama juba kaks aastat tagasi. „Kinnistuomanikel on õigus nõuda nende maal asuvate tehnorajatiste valdajatelt talumise kohustuse eest hüvitist, mille

Nõudlus paneb paika, kes vahendustasu maksab

Kinnisvaraturu nõrga regulatsiooni tõttu kerkib aeg-ajalt üles küsimus maakleritasude otstarbekuse kohta. Sektori esindajad on seisukohal, et seadusandja kehtestatud nõuded aitaks luua pikemaajalist turutasakaalu. Kinnisvaravahenduse kolimine kinnisvarabüroo värviliste piltidega kaustadest internetiportaalidesse on loonud esmapilgul suurepärasena tunduva võimaluse – kinnisvara vahendamise ja

Riigikohtu praktika: Kas elektrialajaam on ehitise oluline osa

Tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14 pidi kohus lahendama küsimuse, kas alajaam on vallasasi või kinnisasja oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa. Kinnisasja omanik leidis, et kuna alajaam asub temale kuuluval maal, kuulub ka sellel asuv alajaam tema omandisse.

Kinnisvarasektori riiklikest toetustest

Käesoleva aasta kevadel tõsteti Eesti Ehitusettevõtete Liidu ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ning mitmete oma valdkonna spetsialistide poolt teravalt päevakorda probleemid üüriturul. Põhiliselt puudutab teemapüstitus ja argumentatsioon mitmeid eelkõige seadusandlikke piiranguid, mis moonutavad turu toimimist ja seega pidurdavad arengut. Poole aastaga