Uudiste arhiiv

 

Hakatakse koostama Miinisadama piirkonna detailplaneeringut

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu koostamise. Planeeritava maa-ala suurus on 45 ha. Detailplaneeringu ülesanne on ala ümberkruntimine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. Alale on planeeritud mereväge teenindavad hooned ja rajatised. Ühtlasi nähakse ette alal asuvate muinsuskaitsealuste

Lapse eluasemega seotud kulu ei pea kandma ainult üksi last kasvatav vanem

Elatise vaidlus tõusetub olukorras, kus laps elab ühe vanemaga ja teine vanem lapsest ei hooli ning hoolimatus seisneb muuhulgas selles, et lahus elav vanem hoiab kõrvale lapsega seotud kulutuste kandmisest. Nii tuleb ühel vanemal lapse eest igapäevaselt hoolitseda ja lisaks

Colonnaga seotud investorid viisid lõpule Ajakirjandusmaja ostu

Colonnaga seotud investorid ostsid Tallinna kesklinnas aadressil Pärnu mnt 67a asuva kinnistu. Kinnistul on kaks büroohoonet, millest üks üheksa- ja teine neljakorruseline. Renditava ala suurus on 7 100 m2. Tehingu hinda osapooled avalikustada ei soovi. Colonna Kinnisvara juhatuse liikme Marek Õunamägi

Supilinna teemaplaneering jõuab avalikule väljapanekule

10. oktoobril võttis Tartu linnavolikogu vastu ja suunas avalikule väljapanekule teemaplaneeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine”. “Supilinna kui ühe omanäolisema linnaosa säilitamine ning edasine kujundamine on

Muinsuskaitseamet tunnustas Tartu ülikooli uue anatoomikumi restaureerimist

Eile, 30. oktoobril jagas muinsuskaitseamet pidulikul auhinnagalal parimatele koostööpartneritele tunnustusi. Muinsuskaitseamet tunnustas Tartu ülikooli uue anatoomikumi restaureerimise ja teiste ajalooliste õppehoonete heaperemeheliku hooldamise eest. „Tartu ülikool on viimase nelja-viie aasta jooksul renoveerinud mitmeid arhitektuuriväärtuslikke objekte,“ sõnas auhinda vastu võtmas käinud

Rikkaks üüriäris: Kas osta korter üürileandmiseks oma raha eest või võtta ostmiseks laenu?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus investori taotlusest. Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega

Raid & Ko: Kalamaja on uus Kadriorg

Kalamaja on Tallinna piirkond, mis on ajapikku järjest populaarsust juurde võitnud. Tänaste arengute valguses võime öelda, et Kalamaja asumist on saamas „uus Kadriorg“ ehk Kalamaja on muutunud eelistatud ja isegi elitaarseks elupiirkonnaks. Kalamaja väärtust kergitavad paljud uusarendused. Kunagine viltuvajunud üürimajade

Kinnisvaraturg – „Haiguste ravi. Kontrollitud.“

Viimase aja suht vastukäivad teated kinnisvaraturu anomaaliatest informeerivad järjepidevalt meid, et küll on kinnisvaraturg pidevas tõusus ja tõuseb veel või siis jälle tuleb hoiatavaid signaale, et tegelikult asi pole nii nagu paistab. Tavatarbijal on väga raske võtta seisukoht, mis siis

Kinnisvara hindaja aitab riske maandada

Tavapärane hindamisteenus tellitakse eesmärgiga esitada laenuandjale hinnang vara turuväärtuse kohta. Eksperthinnangu tulemuseks on numbriliselt väljendatud turuväärtus, mis peegeldab kinnisvaraturu olukorrast tulenevat summat, mida keskmine turu osaline on valmis objekti eest maksma. Hindamise käigus peab hindaja välja selgitama kõik asjaolud, mis

Uusi eluasemelaene võeti septembris aastatagusega võrreldes 14% rohkem

Kinnisvaraturu suur aktiivsus peegeldus ka septembrikuu eluasemelaenuturu näitajates. Uusi eluasemelaene võeti septembris aastatagusega võrreldes 14% rohkem ehk 65 miljoni euro väärtuses, mis on seni suurim kuine laenukäive alates 2008. aasta lõpust. Eluasemelaenude jäägi maht kasvas kuuga ligi 10 miljoni euro võrra.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta III kvartali kinnisvaraturu ülevaade

Eesti Eesti kinnisvaraturg jätkas kolmandas kvartalis tõusu ning tehingute hulk saavutas majandussurutise-järgse rekordi. Meeleolud erinevates Eesti piirkondades on optimistlikud, samas tulevikku prognoosides oodatakse pigem stabiilsemat perioodi. Allikas: Maa-amet Kinnisvaratehingute koguhulgalt on nii kogu Eesti kui ka paljud vaadeldavad omavalitsused jõudnud

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2013. a. III kvartalis

Tehingute andmebaasi laekunud 2013. aasta kolmanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud. 2013. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 13 815 tehingut ligikaudu 630 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 12 451 kinnisvara tehingut 545 miljoni

Kuidas investeerimisobjektile esmast analüüsi teha?

Kinnisvara investeerimisobjekte otsides tasuks lähtuda ka kinnisvara hindamisel kasutatavast parima kasutuse põhimõttest. Sisuliselt kõik eksperthinnangud sisaldavad parima kasutuse analüüsi, kuid see pole nii oluline korterite ja üksikelamute puhul, kuivõrd selliste varade puhul, kus alternatiivseid kasutusvõimalusi on mitu või mida ei

Statistika: Kinnisvaratehingute käive ja arv lõid viimase viie aasta rekordi

Maa-ameti andmetel tehti 2013 III kvartalis 13801 kinnisvaratehingute. Nende tehingute käive oli 630 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis kinnisvaratehingute arv 11 ja tehingute käive 16%. Kinnisvaratehingute kvartaalne käive on viimase viie aasta rekord. Viimati nägime samal tasemel käivet 2008.

Priit Värk: Omanik või üürnik?

Eesti kodu eripära. Eestis kuulub 95,8% elamufondist eraomanikele ja 90% inimestest elavad kas endale või lähedasele kuuluvale kinnisvaral. Nende numbritega oleme Euroopas esirinnas, sest Lääne-Euroopas jääb eraomandis oleva elamispinna osakaal 40-55% vahele. Eripära, et eestlased on kinnisvara omav rahvas, tuleneb