Registreeritud töötuse määr Eestis kasvas Töötukassa statistika kohaselt detsembris 8,3 protsendini, ulatudes Ida-Virumaal 13,2 ja Valgamaal 10 protsendini. Registreeritud töötuid on Eestis detsembri seisuga kokku 53 874, mis on mullune rekord. Viimati oli töötute arv samal tasemel 2011. aasta mais ja juunis.
Palmi sõnul on töötuse määr koroonapandeemia valguses üks olulisemaid mõõdikuid, mis peegeldab kõige vahetumalt inimeste heaolu ning majanduse üldist tervist SKT kasvu kõrval. Majanduskasv on sealjuures loomulikult eelduseks, et tööhõive saaks kasvada.
„Kooskõlas möödunud aasta kolmandast kvartalist alanud majanduse taastumisega on töötuse määra kasv euroalas pidurdunud ja isegi veidi kahanenud, jõudes augusti 8,6 protsendilt novembris 8,3 protsendile,“ selgitas Palm. „Samas tööturu arengud toimuvad majanduskasvu suhtes viiteajaga ning tänavu esimeses kvartalis survestab koroonaviiruse teine laine veel Euroopas, sealhulgas Eestis, majandusaktiivsust. Euroala püsib esimeses kvartalis majanduslanguses ja seega kerge surve töötuse kasvuks kevadele vastu minnes veel kestab. Samas on majanduse väljavaade vaktsineerimise toel muutumas järk-järgult positiivsemaks,” lisas ta.
Palmi sõnul on töötuse kasvu aeglustumise trend täheldatav ka Eestis, mille majanduskasv on olnud rohkem kui poole võrra parem kui euroalal keskmiselt. „Samas oleme kaotanud aga Eestis suhteliselt rohkem töökohti, mis tõstab töökohtade taastamise majanduspoliitika prioriteetide hulka. Märkimisväärne on see, et kui euroalal on töötuse määr novembrikuu seisuga aastaga kasvanud vaid protsendipunkti, siis Eestis neli protsendipunkti,” ütles peaökonomist.
Palm märkis, et detsembris kosus registreeritud töötus Eestis ootuspäraselt mõõdukalt, jõudes novembri 7,9 protsendilt aastalõpuks 8,3 protsendile. Registreeritud töötute arv on alates oktoobrist püsinud keskmiselt veidi üle 50 000.
Koroonaeelse ajaga võrreldes on registreeritud töötuid kokku ca 20 000 inimest rohkem. „Kõige enam on registreeritud töötute seas kaubanduse ja klienditeeninduse, ehituse ning toitlustuse ja majutuse haru esindajaid,“ kirjeldas Palm. „Töötuse määra alandamine jääb väljakutseks. Samas tööturul terendavad aasta teises pooles paremad ajad, sest koos majanduskasvu ja vaktsiinidega lisandub ka fiskaalpoliitika tugi,” rõhutas peaökonomist.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
