Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus
Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2026. a III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Pro KapitalTegevusaruanne

Pro Kapital lõpetas 2026. aasta esimesed üheksa kuud kasumiga ning tugevdas oma finantsseisu. Brutokasumi marginaal püsis 35% tasemel. Grupp jätkas elamuarendusprojektide elluviimist kõigis kolmes Balti riigi pealinnas, tuginedes mitmekesisele arendusportfellile ja projektide läbimõeldud juhtimisele.

Aasta alguses näitas Balti riikide kinnisvaraturg elavnemise märke, kuid geopoliitiline ebakindlus ja inflatsioonisurve vähendasid aasta edenedes ostjate kindlustunnet. Tallinnas kulgesid Kristiine City elamuarendused üldjoontes plaanipäraselt, Vilniuses kindlustasid ettevõtte kõrgema hinnaklassi arendused oma positsiooni turul ning Riias jätkus Blue Marine Residence’i ehitus.

Aruandeperioodi üks olulisemaid sündmusi oli septembris toimunud edukas avalik võlakirjapakkumine, mis kinnitas investorite usaldust Pro Kapitali vastu. Pakkumine märgiti kahekordselt üle ning selles osales 985 investorit kõigist kolmest Balti riigist. Märkimiskorralduste kogumaht ulatus 12 miljoni euroni ning suure nõudluse tõttu suurendas Grupp emissiooni mahtu lubatud maksimumini ehk 10 miljoni euroni. Uute tagamata võlakirjade aastane intressimäär on 8,3%, intressi makstakse kord kvartalis ning võlakirjade lunastustähtaeg on 25. september 2028.

Võlakirjapakkumisega kaasatud vahendeid kasutati 2026. aasta oktoobris Grupi tagatud võlakirjade täielikuks ennetähtaegseks lunastamiseks. Samuti pikendati varem emiteeritud tagamata võlakirjade tähtaega. Nende tehingute tulemusena jäävad kõigi Grupi käibel olevate võlakirjade lunastustähtajad 2028. aasta teise poolde, mis annab ettevõttele suurema kindluse finantskohustuste planeerimisel.

Senised tulemused annavad kindlust, et oleme õigel teel. Jätkame kvaliteetsete elamuarenduste rajamist ja pooleliolevate projektide lõpuleviimist. Uute investeeringute tegemisel lähtume iga turu nõudlusest ning valime hoolikalt nende alustamiseks sobiva aja. Meie eesmärk ei ole kasvada iga hinna eest, vaid täita klientidele ja investoritele antud lubadused.

Peamised finantsnäitajad

Grupp lõpetas 2026. aasta esimesed üheksa kuud kasumlikult. Müügitulu ulatus 31,7 miljoni euroni (2025 9 kuud: 34,3 miljonit eurot) ja puhaskasum 2,0 miljoni euroni (2025 9 kuud: 6,0 miljonit eurot). Brutokasumi marginaal püsis 35% tasemel.

Kasumi vähenemist mõjutasid eelkõige kinnisvara müügimahu langus, suuremad turundus- ja halduskulud ning eelmise aasta võrdlusperioodil kajastatud ühekordne kasum kinnisvara õiglase väärtuse korrigeerimisest. Kinnisvara müügimaht vähenes 2025. aasta esimese üheksa kuu 5 000 ruutmeetrilt 4 484 ruutmeetrini 2026. aasta samal perioodil. Puhaskasumit vähendas ka grupi Leedu kasumliku kinnisvaraarendusega seotud tulumaksukulu.

Kolmanda kvartali müügitulu jäi eelmise aasta sama perioodiga võrreldes peaaegu muutumatuks, ulatudes 5,6 miljoni euroni (2025 III kvartal: 5,7 miljonit eurot). Veidi väiksem müügimaht ja suurema osakaaluga madalama kasumlikkusega arendusprojektid vähendasid aga brutokasumi marginaali 25%-ni (2025 III kvartal: 30%). Kvartali ärikahjum oli 0,8 miljonit eurot (2025 III kvartal: ärikasum 0,2 miljonit eurot) ja puhaskahjum 1,3 miljonit eurot (2025 III kvartal: puhaskahjum 0,2 miljonit eurot).

2026. aasta esimese üheksa kuu äritegevuse rahavoog oli 5,4 miljonit eurot (2025 9 kuud: 6,8 miljonit eurot). Kolmandas kvartalis ületasid äritegevusega seotud väljamaksed laekumisi 3,9 miljoni euro võrra, peamiselt pooleliolevate ehitusprojektide tõttu.

Grupi vara puhasväärtus aktsia kohta kasvas aastaga 15%, jõudes 30. septembriks 2026 1,15 euroni (aasta varem 1,00 eurot). See näitab grupi omakapitali jätkuvat kasvu.

Peamised tulemusnäitajad

tuhandetes eurodes 2026
9 kuud
2025
9 kuud
2026
III kvartal
2025
III kvartal
2025
12 kuud
Müügitulu 31 684 34 265 5 597 5 746 53 162
Brutokasum 10 941 11 934 1 380 1 701 18 795
Brutokasum, % 35% 35% 25% 30% 35%
Ärikasum 4 746 7 668 -807 151 14 733
Ärikasum, % 15% 22% -14% 3% 28%
Puhaskasum (sh vähemusosalus) 2 048 6 025 -1 253 -163 12 041
Puhaskasum (sh vähemusosalus), % 6% 18% -22% -3% 23%
Puhaskasum (omanikele kuuluv) 2 223 6 292 -1 202 -50 12 314
Omanikele kuuluv kasum aktsia kohta (eurot) 0,04 0,11 -0,02 0,00 0,22
tuhandetes eurodes 30.09.2026 30.09.2025 31.12.2025
Varad kokku 132 799 120 694 124 490
Kohustised kokku 67 424 63 728 61 163
Omakapital (sh vähemusosalus) 65 375 56 966 63 327
Omakapital (omanikele kuuluv) 65 369 56 779 63 146
Omakapitali osakaal, % 49,2% 47,0% 50,7%
Omakapitali tootlus, % 3,6% 11,7% 21,6%
Varade tootlus, % 1,8% 5,1% 9,9%
LTV*, % 53,6% 45,6% 45,3%
Netovõla ja omakapitali suhe 0,57 0,73 0,63
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 3,62 4,08 1,56
Aktsia puhasväärtus (eurot) 1,15 1,00 1,11

*LTV on 30. septembri 2026 seisuga ajutiselt kõrgem võlakirjade refinantseerimise ajastuse tõttu. Sel kuupäeval kajastuvad bilansis nii 25. septembril 2026 emiteeritud uued tagamata võlakirjad (ISIN EE0000005130) summas 10 miljonit eurot kui ka tagatud võlakirjad 2020/2028 (ISIN SE0013801172) summas 10,5 miljonit eurot, mille refinantseerimiseks uued võlakirjad emiteeriti. Tagatud võlakirjad lunastati täielikult 19. oktoobril 2026 ehk pärast bilansipäeva.

Omakapitali osakaal = omanikele kuuluv omakapital/ varad kokku
Omakapitali tootlus = omanikele kuuluv puhaskasum / omanikele kuuluv omakapital (keskmine)
Varade tootlus = omanikele kuuluv puhaskasum / varad kokku (keskmine)
LTV = laenukohustused kokku/ kinnisvara varade väärtus (varud ja kinnisvarainvesteeringud)
Netovõla ja omakapitali suhe = lühi ja pikaajalised laenukohustused miinus raha / omanikele kuuluv omakapital
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustised
Aktsia puhasväärtus = omanikele kuuluv omakapital / aktsiate arv

Kinnisvaraarendus

Tallinn

Pro Kapitali elamuarendused Tallinnas edenesid 2026. aasta esimese üheksa kuu jooksul jõudsalt. Kristiine City korterite müük vastas üldjoontes ootustele ning püsis nõudlus hea asukohaga kvaliteetsete kodude järele. Samal ajal jätkus ehitustöö mitmes projektis. Lisaks jätkuvale korterimüügile valminud hoonetes on Grupil ettevalmistamisel arvukalt uusi elamuarendusi, mis loovad head eeldused tegevuse jätkamiseks ja laiendamiseks Tallinnas.

Kristiine Citys asuva Uus-Kindrali korterite müük ja ehitustööd edenesid plaanipäraselt. Aruande avaldamise seisuga oli valges hoones (Talli 3 / Sammu 8) müüdud 93,5% korteritest ning müügis oli veel kuus korterit.

Samal ajal jõudis lõppjärku kõrvalasuva seitsmekorruselise musta hoone (Sammu 10 / Seebi 24a) ehitus. Hoones on kokku 90 korterit. Septembris tehti koos alltöövõtjatega viimased ülevaatused, et valmistuda oktoobris algavateks korterite ülevaatusteks koos ostjatega. Aruande avaldamise ajaks olid korterite ülevaatused ostjatega käimas, sõlmitud olid esimesed asjaõiguslepingud ning alanud korterite üleandmine. Selleks ajaks oli müüdud 55,6% hoone korteritest.

Müük ja ehitustööd jätkusid ka 2026. aasta esimeses kvartalis käivitatud Musketäri Majades. Sammu 7, Talli 1 ja Rivi 8 aadressil asuv arendus hõlmab kahte kuue- ja seitsmekorruselist hoonet, kus on kokku 144 korterit. Kolmanda kvartali lõpuks oli Sammu 7 hoone saavutanud oma lõpliku kõrguse ning Talli 1 seitsmest korrusest oli valminud neli. Rivi 8 hoones olid suuremas osas lõpetatud maa-aluse osa betoonitööd.

Samuti jätkas grupp ettevalmistusi Tondi tänav 53 asuva Dunte arendusprojekti elluviimiseks, millele on ehitusluba juba väljastatud. Ehitustööde alustamise aeg sõltub turuolukorrast ja grupi edasistest plaanidest.

Ülejäänud Kristiine City arendusprojektid on aktiivses projekteerimisjärgus. NÜÜD Majadele (Marsi 1 / Sõjakooli 13 ja Sammu 2/4 / Sõjakooli 15) on väljastatud ehitusload, millega kaasnevad linnaga kokku lepitud tingimused. Muu hulgas peame rajama avaliku taristu, sealhulgas kõnniteed, ning andma selle üle linnale. Arendustesse on kavandatud kokku ligikaudu 43 000 ruutmeetrit maapealset ja maa-alust brutopinda ning umbes 360 korterit ja äripinda, millest ligikaudu 95% moodustavad eluruumid ja 5% äripinnad. Kõnealused projektid loovad grupile head võimalused edasiseks kasvuks, jättes samas paindlikkuse teha uusi investeeringuid vastavalt turunõudlusele.

Kalaranna kvartalis on ehitustööd lõppenud ning korterite müük jätkub. Aruande avaldamise seisuga oli 385 korterist müüdud 89% ning müügis oli veel 43. Omanäolise arhitektuuri ja mereäärse asukohaga projekt tugevdab Pro Kapitali positsiooni Tallinna kõrgema hinnaklassi elamukinnisvara turul.

Riia

Riias jätkus Klīversala kvartalis asuva Blue Marine Residence’i arendustegevus. Kolmandas kvartalis jõudsid ehitustööd hoone maapealse osa rajamiseni. Samal ajal jätkusid müügi- ja turundustegevused ning Klīversala Bay kaubamärgi edendamine. Nende eesmärk on suurendada piirkonna tuntust, tugevdada Blue Marine Residence’i positsiooni kinnisvaraturul ja toetada grupi pikaajalisi arendusplaane Riias.

Vilnius

Vilniuses jätkus Attico Boutique’i ärihoone ja City Villas aktiivne müük ning asjaõiguslepingute sõlmimine.

Septembris tähistati Pro Kapitali kõrgema hinnaklassi elamuarenduse City Villas ametlikku valmimist, millesse on investeeritud üle 21 miljoni euro. Vilniuse vanalinnas Šaltinių ja Aguonų tänava ristmikul asuv arendus koosneb neljast neljakorruselisest elamust ning Attico Boutique’i ärihoonest. City Villas on arhitektuurselt silmapaistvaim osa piirkonnast, mida Pro Kapital on arendanud üle kümne aasta. Seda iseloomustavad omanäoline arhitektuur, avarad eluruumid ja asukoht, kust avanevad vaated Vilniuse vanalinna ajaloolistele katustele.

Samuti jätkus grupi uusima kõrgema hinnaklassi elamuprojekti Borgo arendustegevus Vilniuse vanalinnas MO muuseumi kõrval. Kolmandas kvartalis alustati ehitustöödega, mis tähistab olulist etappi projekti elluviimisel.

Hotelli opereerimine

Kolmanda kvartali tulemused olid üldjoontes eelmise aasta tasemel, kuigi juulis jäi nõudlus alla nii eelmise aasta sama perioodi tulemusele kui ka eelarves kavandatule. Juulikuu tagasihoidlikumaid tulemusi tasakaalustas rekordiline september, mil hotelli keskmine täitumus ulatus 90%-ni. Tegemist oli hotelli kõigi aegade kõrgeima näitajaga.

Neljanda kvartali väljavaade on jaeklientide segmendis positiivne ning broneeringute seis on parem kui eelmisel aastal samal ajal. Konverentside, ärikohtumiste ja ürituste (MICE) vaates püsib nõudlus aga tagasihoidlikum.

Aasta esimese üheksa kuu kasumlikkus ületab eelmise aasta sama perioodi taset, kuid jääb seni alla eelarves kavandatule. Siiski on võimalik eelarvelise eesmärgi saavutamine.

Kokkuvõte

Meie tegevuse keskmes on käimasolevate arendusprojektide lõpuleviimine, ostjatele kodude üleandmine ning müügitempo hoidmine kõigil kolmel Balti turul. Samal ajal on meil ettevalmistamisel arvukalt uusi arendusprojekte, mille käivitamise ajastust saame paindlikult otsustada vastavalt iga turu nõudlusele.

Usume, et praeguses turuolukorras ei määra kinnisvaraarendaja edu mitte laienemise kiirus, vaid suutlikkus kavandatu järjepidevalt ellu viia. Pro Kapitali jaoks tähendab see klientidele antud lubadustest kinnipidamist, kõrgete kvaliteedistandardite järgimist ning läbimõeldud investeerimisotsuseid, mis toetavad ettevõtte pikaajalist finantsalast tugevust.

KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE
Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes 30.09.2026 30.09.2025 31.12.2025
VARAD
Käibevara
Raha 16 995 4 925 5 143
Lühiajalised nõuded 611 962 5 645
Ettemaksed 792 667 287
Varud 66 670 60 879 57 503
Käibevara kokku 85 068 67 433 68 578
Põhivara
Pikaajalised nõuded 12 313 324
Materiaalne põhivara 9 047 7 394 7 836
Kasutusõigusega varad 726 320 781
Kinnisvarainvesteeringud 35 361 42 532 43 516
Firmaväärtus 0 863 0
Immateriaalne põhivara 685 1 839 1 555
Põhivara kokku 45 831 53 261 54 012
Müügiks hoitavad varad 1 900 0 1 900
Müügiks hoitavad varad kokku 1 900 0 1 900
VARAD KOKKU 132 799 120 694 124 490
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised võlakohustused 11 811 1 230 30 046
Ostjate ettemaksed 3 624 8 670 5 888
Võlad tarnijatele ja muud võlad 6 545 6 637 7 534
Tulumaksukohustis 1 387 1 475
Lühiajalised eraldised 156 5 116
Lühiajalised kohustised kokku 23 523 16 543 44 059
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised võlakohustused 42 243 45 272 15 053
Muud pikaajalised kohustused 8 6 8
Edasilükkunud tulumaksukohustis 1 355 1 788 1 813
Pikaajalised eraldised 295 119 230
Pikaajalised kohustised kokku 43 901 47 185 17 104
KOHUSTISED KOKKU 67 424 63 728 61 163
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 11 338 11 338 11 338
Ülekurss 5 661 5 661 5 661
Kohustuslik reservkapital 1 134 1 134 1 134
Ümberhindluse reserv 2 322 1 977 2 322
Jaotamata kasum 44 914 36 669 42 691
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 65 369 56 779 63 146
Vähemusosalus 6 187 181
OMAKAPITAL KOKKU 65 375 56 966 63 327
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 132 799 120 694 124 490


Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes 2026
9 kuud
2025
9 kuud
2026
III kvartal
2025
III kvartal
2025
12 kuud
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Müügitulu 31 684 34 265 5 597 5 746 53 162
Müüdud kaupade ja teenuste kulu -20 743 -22 331 -4 217 -4 045 -34 367
Brutokasum 10 941 11 934 1 380 1 701 18 795
Turustuskulud -1 271 -933 -620 -307 -1 213
Üldhalduskulud -4 965 -4 225 -1 585 -1 473 -5 659
Muud äritulud 109 1 015 33 245 3 824
Muud ärikulud -68 -123 -15 -15 -1 014
Ärikasum/-kahjum 4 746 7 668 -807 151 14 733
Finantstulud 25 30 8 7 40
Finantskulud -1 787 -1 914 -486 -400 -2 615
Kasum enne maksustamist 2 984 5 784 -1 285 -242 12 158
Tulumaks -936 241 32 79 -117
Aruandeperioodi kasum/-kahjum 2 048 6 025 -1 253 -163 12 041
Aruandeperioodi kasumi jaotus:
Emaettevõtte omanikud 2 223 6 292 -1 202 -50 12 314
Vähemusosalus -175 -267 -51 -113 -273
Muu koondkasum
Kirjed, mida ei liigitata hiljem ümber kasumiaruandesse
Muudatused kinnisvara ümberhindluse reservis 0 0 0 0 345
Aruandeperioodi muu koondkasum 0 0 0 0 345
Aruandeperioodi koondkasum kokku 2 048 6 025 -1 253 -163 12 386
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikud 2 223 6 292 -1 202 -50 12 659
Vähemusosalus -175 -267 -51 -113 -273
Kasum aktsia kohta (eurodes) 0,04 0,11 -0,02 0,00 0,22

Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.

PKG_Q3_2026_EST

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Summus Capitali rekordiline kolmas kvartal: müügitulu kasvas 26%

Summus CapitalEesti kinnisvarainvesteeringute valdusettevõtte Summus Capital OÜ konsolideeritud müügitulu kasvas 2026. aasta kolmandas kvartalis aastaga 26% ja oli rekordilised 16,7 miljonit eurot.

Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas kontserni konsolideeritud müügitulu 4%. Kasvu toetas muu hulgas juunis omandatud The Park Krakowi esimese täiskvartali müügitulu. Ärikasum oli 10,7 miljonit eurot, kasvades aastaga 21% ja eelmise kvartaliga võrreldes 8%.

Summus Capitali neli Poola investeeringut moodustasid septembri lõpus 44% kontserni kinnisvarainvesteeringute portfelli väärtusest. Portfelli kuuluvad büroohooned Varssavis, Łódźis ja Krakówis ning Katowices asuv Libero kaubanduskeskus, mis on kontserni suurim investeering Poolas.

„Võrreldes eelmise kvartaliga vedas ärikasumi kasvu The Park Krakow esimene täiskvartal Summuse portfellis. Aastavõrdluses kasvas ärikasum üle 20 protsendi, millele aitas kaasa eelmise aasta lõpus meie portfelli lisandunud Libero kaubanduskeskus. Tugev tootlus on Poola tehtud investeeringute täpse ajastamise tulemus. Iga kinnisvara netotootlus on jõudnud ka pärast maksude tasumist tasemele, mille seadsime eelnevalt maksueelseks eesmärgiks,“ ütles Summus Capitali juhatuse liige Hannes Pihl.

Septembri lõpus oli Summus Capitali konsolideeritud varade maht 650 miljonit eurot. Juuni lõpus oli see 665 miljonit eurot. Vähenemine tulenes peamiselt The Park Krakowi ostuga seotud tehingute lõpuleviimisest ja kahe Eestis asuva laohoone müügist enam kui kuue miljoni euro eest. Kinnisvarainvesteeringute väärtus oli 615 miljonit eurot ja konsolideeritud omakapital 218 miljonit eurot.

„Kui saime juulis The Park Krakowi ostult tagasi 11 miljonit eurot käibemaksu, maksime tagasi selle katteks võetud laenu. Samuti maksime tagasi ostuks kasutatud 6,5 miljoni euro suuruse krediidiliini. Lätis pikendasime Rīga Plaza laenu tähtaega 2031. aastani ja saime võimaluse kaasata veel 10,9 miljonit eurot rahastust, muuhulgasRīga Plaza kõrvale uue, 3800 ruutmeetri suuruse kaubandushoone rajamiseks. Investeeringu kogumaht on 8 miljonit eurot ja hoone avamine on plaanitud 2027. aasta lõppu,“ ütles Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel.

Septembris andis Scope Ratings GmbH Summus Capitalile emitendi krediidireitingu B+ stabiilse väljavaatega. Kontserni kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlakohustused said samuti reitingu B+.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, tööstus/logistika- ja meditsiinikinnisvara.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q3_2026_EST signed

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“ toimub 26.11.2026

Andres TederKinnisvara väärtuse hindamine on oluline nii ostu-, müügi- kui ka investeerimisotsuste tegemisel. Koolitusel „Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus“ saad ülevaate kinnisvara hindamise põhimõtetest, väärtust mõjutavatest teguritest ja enamlevinud hindamismeetoditest. Käsitletakse hindamisaruande koostamist, andmete kogumist ja analüüsimist ning erinevate hindamismeetodite kasutamist.

Koolitus sobib kinnisvaramaakleritele, -arendajatele, investoritele, tulevastele hindajatele ja teistele kinnisvaravaldkonna huvilistele. Koolitaja Andres Teder, Pindi Kinnisvara OÜ hindamise ärisuuna juht ja 7. taseme vara hindaja, jagab praktilisi teadmisi ning selgitab hindamismeetodeid näidete abil.

Koolitus toimub 26.11.2026 kell 13.00–18.00 hübriidõppena – osaleda saab nii Kinnisvarakooli klassiruumis Tallinnas kui ka MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinn: Tallinn kutsub ettevõtteid osalema lipuväljaku projekteerimis- ja ehitushankel

www.tallinn.eeTallinna Kesklinna Valitsus kuulutas välja riigihanke Narva maantee ja Pirita tee ristmikule kavandatud lipuväljaku projekteerimiseks ja ehitamiseks. Eesmärk on luua esinduslik ja väärikas avalik ruum, kus Eesti riigilipp on alaliselt heisatud.

„See on väga nähtav asukoht ja siin ei piisa ainult kõrgest lipumastist. Arhitektid pakkusid välja hea lahenduse, kuidas tuua meie lipuvärvid linnaruumi. Nüüd otsime ettevõtet, kes selle visiooni edasi arendaks ja teoks teeks. Kutsun kõiki hanketingimustele vastavaid ettevõtteid osalema,“ ütles abilinnapea Tiit Terik.

Kesklinna vanem Nikita Groznov rõhutas väljaku sümboolset tähendust: „Loome Tallinnale uue esindusväljaku, millest kujuneb pealinna silmapaistev maamärk. Kesklinna lipuväljakust saab väärikas ja hästi nähtav paik, mis ühendab sümboolselt merd ja maismaad.“

Narva maantee T18 kinnistu osale kavandatakse ligikaudu 1467 ruutmeetri suurune lipuväljak. Lipumasti kavandatav kõrgus on umbes 40 meetrit. Lõplik kõrgus selgub projekteerimise käigus pärast vaadete analüüsi.

Lipp peab olema hästi nähtav Lasnamäe, Kesklinna ja Pirita suunalt ning merelt lähenedes, kuid ei tohi ümbritsevas linnaruumis liigselt domineerida.

Lipuväljakule kavandatakse käiguteed, haljastus, valgustus ja vajalikud tehnovõrgud. Ala kujundamisel tuleb tagada jalakäijate turvalisus ning eraldada ala paremini sõiduteedest. Eesti riigilippu valgustatakse ka pimedal ajal, vältides liigset valgusreostust.

Pakkumusi saab riigihangete registris esitada kuni 14. detsembrini 2026 kell 11.00.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank: Merko Ehitus – 2026. aasta III kvartali tulemuste analüüs

SwedbankMerko EBITDA vähenes kolmandas kvartalis aastavõrdluses 6,2% ehk 12,9 miljoni euroni. Lähituleviku võimalikud katalüsaatorid. Tõstsime SOTP hinnasihi 31 euroni (varem 30,85 eurot) ja kordame ostusoovitust.

Tugevad tulemused vaatamata viivitustele korterite üleandmisel

Kolmandas kvartalis kasvas Merko müük aastavõrdluses 59,5% ehk 118,2 miljoni euroni, kuna ehituse ja kinnisvaraarenduse segmentide tulu suurenes aastavõrdluses vastavalt 55,3% ja 76,3%. Kinnisvara müük jäi meie prognoosile 13,9 miljoni võrra alla ja prognoosime, et Arena Gardeni üleandmine lükati edasi neljandasse kvartalisse.

EBITDA kahanes aastavõrdluses 6,2% ehk 12,9 miljoni euroni, jäädes meie prognoosile 0,5 miljoni euro võrra alla. Puhaskasum vähenes aastavõrdluses veelgi, peamiselt ühisettevõttest saadud tulu 1,2 miljoni euro suuruse languse tõttu, ning ulatus 12,6 miljoni euroni (aastalangus 16,2%), jäädes 2,4% alla meie prognoositud 12,9 miljonile eurole.

Hindame tulemusi neutraalseks, kuna kinnisvaraarenduse erakordselt suur kasumlikkus tasakaalustas suuresti negatiivset mõju, mis tulenes Arena Gardeni üleandmise viibimisest.

Võimalikud tulevased katalüsaatorid

Senine meediakajastus osutab, et Merko olemasolevate Rail Balticu lepingute täitmine jätkub plaanipäraselt. Ootame neljandas kvartalis tugevaid tulemusi kinnisvaraarenduse segmendis. Lisaks selgub neljandas kvartalis Kairiai sõjaväebaasi hanke võitja (Leedu kaitseministeerium, 13.08.2026) ja oleme määranud Merko võidutõenäosuseks 25%. Ka Läti Sēlija polügooni PPP projekt peaks jõudma 2026. aasta neljandas kvartalis eelkvalifikatsiooni etappi.

Tõstsime hinnasihi 31 euroni (varem 30,85 eurot) ja kordame ostusoovitust

Tänu korterite heale eelmüügile kergitame 2026. aasta tulu-, EBITDA ja puhaskasumi prognoose vastavalt 4,1%, 17,4% ja 20,1%. Tõstame oma osade summa (SOTP) meetodil põhineva hinnasihi 31,0 euroni.

EPC osa hinnasihist hindab Merkot 12,1x 2026. aasta EV/EBITDA kordaja juures, mis ületab viimase kümne aasta keskmist (8,7), kuid on märgatavalt madalam kui 2025. aasta näitaja (14,1).

Kordame ostusoovitust, kuna usume, et mitmesugused võimalikud positiivsed tegurid kaaluvad üles potentsiaalseid kulusurve riske.

261119 Merko Ehitus – 2026. aasta III kvartali tulemuste analüüs 1

261119 Merko Ehitus – 2026. aasta III kvartali tulemuste analüüs 2

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EfTEN: Swedbank uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiaanalüüsi ja tõstis aktsia hinnasihti

EfTENSwedbank uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i (EfTEN; EFT1T) aktsiaanalüüsi. Analüüsi kohaselt on aktsia hinnasiht 23,4 eurot ning aktsiale on antud ostusoovitus. Uus hinnasiht on 5,4% kõrgem võrreldes Swedbanki poolt septembris avaldatud analüüsiga ja enam kui 20% kõrgem võrreldes aktsia viimase sulgemishinnaga Tallinna Väärtpaberiturul.

Swedbank toob hinnasihi tõstmise juures välja fondi portfellis olevate suuremate kaubanduskeskuste varasemast tugevama väljavaate ning kasvanud dividendiootuse.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Tallinn: Linnaeelarve keskendub linnavara arendamisele ja paremale kasutamisele

www.tallinn.eeTallinn jätkab 2027. aastal koolide, lasteaedade ning teiste linnale kuuluvate hoonete ehitamist ja uuendamist. Tähelepanu pööratakse ka olemasoleva linnavara paremale kasutamisele, sealhulgas tühjalt seisvatele ruumidele uute kasutusvõimaluste leidmisele.

„Linnavara puhul tuleb vaadata, kas iga hoone ja ruum täidab oma eesmärki. Uute hoonete rajamise kõrval on sama oluline olemasoleva kinnisvara läbimõeldud haldamine ja korrashoid. Soovime muuta linnavara kasutamist paindlikumaks, et ka praegu tühjalt seisvad ruumid leiaksid rakendust ning pakuksid uusi võimalusi näiteks kultuuri- ja kogukonnaalgatustele,“ ütles linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Terik.

2027. aastal valmib seitse olulist hoonet: huvikeskus Kullo, Tallinna Heleni kooli uus hoone, Tallinna Lepatriinu Lasteaed, Tallinna Liikuri Lasteaed ja Lasteaed Päikene. Samuti lõpevad Tallinna Kirjanduskeskuse A. H. Tammsaare muuseumi renoveerimistööd ning valmib Vaimse Tervise Keskuse hoone aadressil Mai tänav 23. Jätkub Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehituse rajamine ja peahoone renoveerimine.

Järgmisel aastal alustatakse Manufaktuuri lasteaia ja Lasteaed Pääsupesa ehitust ning Pikaliiva lasteaia, Nõmme Põhikooli ning Vanalinna Hariduskolleegiumi uue õppehoone projekteerimist. Samuti alustatakse Kuukivi tänav 3 kinnistu kontsessiooniprojektiga.

Edasiste investeeringute ettevalmistamiseks alustatakse Kivimäe Põhikooli, Nõmme Muusikakooli, Tallinna Tehnikagümnaasiumi ja Tallinna Päikesejänku Lasteaia rekonstrueerimise või uue hoone kavandamise eeltegevustega, sealhulgas ideekonkursside korraldamisega.

Erihoolekandeasutuste ümberkorraldamiseks on 2027. aastal kavandatud 3,1 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on 8 miljonit eurot, millest 6,9 miljonit eurot kaetakse toetustest ja 1,1 miljonit eurot linnaeelarvest.

Linnale kuuluvate eluruumide ja äripindade majandamisse ning kinnisvara haldamisse suunatakse 39,46 miljonit eurot.

Väiksemateks remondi- ja projekteerimistöödeks on kavandatud 4,3 miljonit eurot. Selle eest uuendatakse linnale kuuluvate hoonete tehnosüsteeme, parandatakse nende energiatõhusust ja tehakse vajalikke remonditöid. Muu hulgas on kavas renoveerida Pirita-Kose kogukonnamaja ning koostada Kopli tänav 93 hoone rekonstrueerimisprojekt.

Linnavara haldamisel pööratakse senisest rohkem tähelepanu ka kriisivalmidusele. Olemasolevaid koole ja teisi munitsipaalhooneid on plaanis kohandada avalikeks varjumiskohtadeks ning parandada kriisivarustuse hoiustamise võimalusi.

Linn soovib muuta tühjalt seisvate linnapindade ajutise kasutamise lihtsamaks. Plaani järgi saaks kasutuseta ruume anda kuni kuueks kuuks mittetulunduslikuks kultuuri-, haridus-, loome- või heategevuseks. Erilist tähelepanu pööratakse vanalinna kasutuseta ruumidele.

Korteriühistutele soovitakse lihtsustada linnamaa kasutusse andmist olukordades, kus nende enda kinnistul ei ole piisavalt ruumi näiteks parkimiskohtade või jäätmemajade rajamiseks. Plaani järgi saaksid taotlusi edaspidi menetleda linnaosavalitsused koostöös asjaomaste ametitega.

Tallinna 2027. aasta linnaeelarve eelnõu kogumaht on 1,3 miljardit eurot, millest investeeringud moodustavad 168 miljonit eurot. Eelarve eelnõu on esitatud Tallinna linnavolikogule kinnitamiseks. Täpsemat teavet Tallinna linna 2027. aasta eelarve kohta leiab kodulehelt eelarve2027.tallinn.ee.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Millerhawk avas 16 miljoni eurose Pärnu arenduse ärikeskuse uksed

MillerhawkMillerhawk avas täna Pärnus endise Mai kultuurikeskuse kohal uue ärikeskuse, mille rentnikud on Selver, 24-7 Fitness, Südameapteek ning mitu väiksemat kauplust ja teenusepakkujat. Kolmekorruselise ärikeskuse ja kaheksakorruselise korterelamu ehitas Tallinna Ehitustrust.

„Siin on ajalooliselt aastakümneid asunud Mai kultuurikeskuse näol selle piirkonna süda ning kogukonna keskus ja meie eesmärk oli anda sellele kohale uus elu. Papiniidu 50 toob igapäevased teenused elanikele käeulatusse: toidupood, apteek, spordiklubi ja pakiautomaadid on siin ühe katuse all ning autot saab samuti asjatoimetuste ajal laadida,“ ütles Millerhawki juhatuse liige Marko Kull. „Jätame ärihoone oma portfelli pikaks ajaks, sest usume Mai linnaosa arengusse ja tahame selle eest ise hoolt kanda,“ lisas Kull.

Papiniidu 50 elu- ja ärikeskuse arendus koosneb kolmekorruselisest ärihoonest ja kaheksakorruselisest eluhoonest, mille brutopind on kokku ligikaudu 11 200 m².

Pärnu linnapea Siim Suursilla sõnul on hea näha, kuidas uued ideed ja kavandatud arendused jõuavad Pärnus teostuseni. “See näitab, et meie linnas nähakse potentsiaali nii elukeskkonna kui ka ettevõtluskohana. Uued inimesed ja ettevõtted muudavad linna elavamaks ning loovad uusi võimalusi. Julgustan nii Millerhawki kui ka teisi arendajaid oma ideedega edasi minema. Linnavalitsuse uks on suurtele ideedele alati avatud ning oleme valmis koos arutama, kuidas saame nende elluviimisele kaasa aidata,“ sõnas Siim Suursild.

Millerhawk jätab ärihoone oma portfelli pikaajaliseks investeeringuks ning haldab ja opereerib seda ise. Keskuse arendust rahastas Coop Pank.

„Selleks, et Eesti inimeste elu läheks paremaks, on vaja ettevõtjaid, kes mõtlevad suurelt, seavad lati kõrgele ning julgevad investeerida. Kohaliku pangana soovime olla sellistele ettevõtjatele toeks ja aidata neil julged ideed ellu viia,“ ütles Coop Panga juhatuse esimees Arko Kurtmann.

„Coop Panga jaoks on Papiniidu arenduse kõige olulisem mõõdupuu pärnakate parem igapäevaelu. See, kui mugav on kodu lähedal poes käia, trenni jõuda ja oma argiseid toimetusi ajada. Mai linnaosa on tuhandete inimeste kodukant ning siia loodav on tehtud südamega,“ lisas Kurtmann.

Keskuse hooned ehitas peatöövõtjana Tallinna Ehitustrust OÜ. Ehitustööd algasid 15. septembril 2025 ja ärihoone valmis umbes aastaga. Ehitaja pidi toime tulema krundi keerukate geoloogiliste tingimustega ning ehitama ühele krundile samaaegselt kahte hoonet.

Selver, spordiklubi, apteek ja igapäevateenused ühe katuse all

Ärikeskuse ankurrentnik on Selver ning võtmerentnikud on spordiklubi 24-7 Fitness ja Südameapteek. Pärnu esimese travellaatoriga keskuses avavad uksed ka Greebera ilusalong, Forendumi lillepood ja Alamo Tradingu juveelipood. Keskuses on Itella Smartposti ja Unisend pakiautomaadid ning parkla asub vihma ja lume eest kaitstult ärihoone esimesel korrusel.

Keskuses asub Enefiti opereeritav 200 kW võimsusega elektriautode kiirlaadija, mille tootjaks on rahvusvaheline ettevõtte Gilbarco Veeder-Root, mis kuulub New Yorgi börsil noteeritud Vontier Corporationile. Eelkõige bensiinijaamade kütusetankurite tootjana tuntud ettevõtte jaoks on see esimene elektriautode laadimisjaam Eestis. Laadijal on kaks pistikut, mis lubab korraga laadida kahte autot nii, et võimsus jagatakse nende vahel.

Eluhoone kodud valmivad 2027. aastal

Avaloni brändi alt turustatavas kaheksakorruselises eluhoones valmib 41 eri suurusega ühe- kuni neljatoalist korterit, mille kõrgematelt korrustelt avanevad lummavad vaated merele. Elanike kasutusse antakse ligi 170-ruutmeetrine üldkasutatav katuseterrass ning esimesed uued kodud valmivad plaanide kohaselt 2027. aasta esimeses kvartalis.

Ärihoonele taotletakse LEED-sertifikaati Millerhawki gruppi kuuluva Greenmetrix OÜ toel. Hoonestuse projekteeris Arhitekt Tarbe OÜ.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Elamispindade pakkumine ja tehingud on heas tasakaalus

kinnisvaraportaal kv.ee logo 300x104 1Eesti elamispindade müügipakkumiste hindu peegeldav KV.EE indeks on kerkinud 201,2 punktile, mis on aastatagusest 6,9% kõrgemal. Elamispindade müügipakkumiste arvu liikumisi kajastav KV.EE objektide arvu indeks on 72,6 punktil ehk aastatagusest 1,3% kõrgemal.

Suvest alguse saanud KV.EE Indeksi tõus viitab jätkuvalt kallite ja väga kallite korterite müügipakkumises kauem püsimisele. Siiski on korteritehingute hinnad nii järelturul kui uute korterite esmasel turul vaikselt kerkimas. Hinnatõus on siiski tagasihoidlikum kui KV.EE Indeksi aastane kasv 6,9%.

Elamispindade müügipakkumiste arv jääb vähemaks eelkõige hooajalistel põhjustel. Aastavahetuseks müüki ei plaanita ja müügiga alustamise otsused lükatakse edasi uue aasta algusesse. See on tavapärane iga-aastane hooajaline liikumine.

Elamispindade müügipakkumiste arv ehk KV.EE objektide arvu indeks liigub küll vähenemise suunas, kuid pakkumisest puudu ei ole. Pakkumist on mõõdukalt palju ja pakkumine on heas tasakaalus aktiivse elamispindade turu tehingute tegemisega.

Nii võib öelda, et elamispindade tehingute hinna ja pakkumishinna tõusu taga ei ole niivõrd pakkumise vähenemine, vaid muud tegurid. Muudeks hindu ülespoole suruvateks teguriteks on uutel korteritel kasvavad arenduskulud. Hindu võimaldavad tõsta kerkivad palgad. Intressimäära aset leidnud tõus on tehinguid päriv tegur, mis siiski ei ole ostjaid turult minema peletanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2026 11 18 KV.EE indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

EfTEN: Swedbank updated its equity analysis of EfTEN Real Estate Fund AS and raised the share’s target price

EfTENSwedbank has updated its analysis of EfTEN Real Estate Fund AS share (EfTEN; EFT1T). According to the analysis, the target price of the share is 23.4 euros and the share has been given a “buy” recommendation. The new target price is 5.4% higher than in the analysis published by Swedbank in September and more than 20% higher than the share’s last closing price on the Tallinn Stock Exchange. 

In raising the target price, Swedbank highlights the stronger outlook for the larger retail centres in the fund’s portfolio and the increased dividend expectations.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Planeerimis- ja ehitusõigus praktikas – terviklik täiendusõppeprogramm spetsialistidele

KinnisvarakoolPlaneerimis- ja ehitusvaldkonnas tegutsemine eeldab ajakohaseid õigusteadmisi ning oskust lahendada keerukaid praktilisi olukordi. Kinnisvarakooli planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendusõppeprogramm annab tervikliku ülevaate planeerimis- ja ehitusõigusest, detailplaneeringutest, ehitusdokumentatsioonist, kasutuslubadest, ehitusjärelevalvest ja ehituslepingutest. Samuti käsitletakse kinnisvara hindamist, turgu ja varjatud puudustega seotud küsimusi.

Programm sobib nii valdkonnas alustavatele kui ka kogenud spetsialistidele, kes soovivad täiendada oma teadmisi ja olla kursis värske kohtu- ning rakenduspraktikaga. Üheksa koolituse jooksul saad praktilisi teadmisi, mis aitavad ennetada menetlusvigu, hinnata õiguslikke riske ja teha oma töös teadlikumaid otsuseid.

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogrammi koolitused

Tutvu programmiga lähemalt SIIN.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Tallinn: Paavli piirkonda kavandatakse uut kauplust ja paremaid liikumisvõimalusi

www.tallinn.eeTallinna linnavalitsus kehtestas Paavli tn 10 ja lähiala detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Põhja-Tallinnasse kuni kahekorruselise kaubandushoone. Koos hoonega kavandatakse uus ühendus Paavli ja Manufaktuuri tänava vahel ning parandatakse jalgsi ja rattaga liikumise võimalusi.

„Hea linnaruumi kavandamine tähendab, et uue hoone kõrval tuleb läbi mõelda ka selle ümbrus ja seosed ülejäänud linnaga. Kehtestatava planeeringuga loome eeldused nii uue piirkonda teenindava kauplusehoone rajamiseks kui ka tänavavõrgu sidusamaks muutmiseks. Oluline on, et piirkonna arenedes paraneksid ka inimeste liikumisvõimalused, “ ütles linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Tiit Terik.

„Mul on hea meel, et pikalt seisnud detailplaneering jõudis lõpuks kehtestamiseni. Usun, et see on rõõmustav uudis ka paljudele Põhja-Tallinna elanikele, kes on uut kauplust juba kaua oodanud. Kavandatav kauplus annaks inimestele rohkem valikuid ja võimaluse teha igapäevaseid sisseoste kodu lähedal,“ sõnas Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.

Lidl Eesti OÜ-le kuuluvatele kinnistutele Paavli, Sõle ja Manufaktuuri tänava ristmiku juures võib rajada kahekorruselise ja kuni 12 meetri kõrguse kaubandushoone. Hoone teisele korrusele on kavandatud kaupluse müügisaal. Esimesele korrusele tulevad parkimis- ja teenindusalad ning tänava poole avanevad äripinnad.

Paavli ja Manufaktuuri tänava vahele kavandatakse uus sõidu- ja kõnnitee. Samuti on võimalik laiendada Sõle tänava äärset jalg- ja jalgrattateed ning parandada jalakäijate ja ratturite liikumisvõimalusi.

Kaubandushoone juurde võib rajada kuni 95 parkimiskohta, millest üle poole on kavandatud hoonesse.

Lidl Eesti OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt tagab arendaja avalikuks kasutamiseks mõeldud teede, haljastuse ja tänavavalgustuse rajamise ning panustab piirkonna avalike rajatiste ehitamisse.

Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringu ja Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Luminor: Ekspert selgitab: mis on hüpoteek ja miks on see suurem kui kodulaenu summa?

LuminorKodulaenu taotledes võib kokku puutuda erialaterminitega, mille tähendus ei ole kohe esmapilgul selge. Üks neist on hüpoteek, mis seatakse notariaalse tehingu käigus laenu tagatiseks olevale kinnisvarale. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul aitab hüpoteegi seadmine kaitsta nii ostja kui ka panga huve.

Hüpoteek on kinnisvarale seatav tagatis, mis annab pangale kindluse, et laen makstakse tagasi. See seatakse juhul, kui kodu ostmiseks ei ole kogu vajalikku summat ning pank annab puuduoleva osa laenuna. Laenu tagamiseks seatakse ostetavale kinnisvarale hüpoteek, mis kantakse notariaalse tehingu käigus kinnistusraamatusse.

„Kindlasti ei tähenda see, et pank oleks kinnisvara omanik, vaid vara kuulub endiselt ostjale. Hüpoteek annab pangale õiguse kasutada kinnisvara tagatisena juhul, kui laenu tagasimaksmisega peaks tekkima probleeme,“ selgitas Volt.

Laenutaotlejatel võib aga tekkida küsimus, et miks on hüpoteegisumma laenusummast suurem. Eksperdi sõnul ei kata hüpoteek ainult esialgset laenusummat, vaid annab pangale tagatise ka võimalike täiendavate nõuete katmiseks, mis võivad tekkida laenu tagasimaksete takerdumisel. Sinna alla võivad kuuluda näiteks tasumata intressid, viivised ja muud laenulepinguga seotud kulud.

„Tavapäraselt korrutatakse laenusumma koefitsiendiga 1,3, mis tähendab, et 100 000 euro suuruse laenu korral on hüpoteegisumma 130 000 eurot. See ei võrdu aga kliendi tegeliku võlakohustusega panga ees, vaid näitab tagatise maksimaalset ulatust,“ märkis Volt.

Tavaliselt seatakse hüpoteek sama notariaalse tehingu käigus, mil kinnisvara ostetakse, kuid hüpoteeki võib vaja minna ka olukorras, kus kodu on juba olemas, aga selle tagatisel soovitakse võtta laenu suuremateks renoveerimistöödeks. „Sellisel juhul ostutehingut ei kaasne, kuid hüpoteegi seadmiseks tuleb siiski notari juures käia, et pangale vajalik tagatis seada. Laenu ei maksta välja enne, kui hüpoteegi seadmisega seotud notariaalne tehing on sõlmitud.“

Kui kodulaen on tagasi makstud, ei kao hüpoteek automaatselt, vaid jääb kinnistusraamatusse tühjaks hüpoteegiks. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi sõnul ei ole mõistlik seda kohe kustutada, vaid esmalt tasub mõelda läbi oma järgmiste aastate plaanid. „Kui olemasolevat kodu soovitakse lähiaastatel kasutada uue laenu tagatisena, võib juba kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi kasutamine olla soodsam kui täiesti uue hüpoteegi seadmine,“ märkis Volt.

Samuti võib olemasoleva hüpoteegi üle anda ühelt pangalt teisele, kuid sellisel juhul muudetakse hüpoteegiga tagatavaid nõudeid ning kui olemasolevast hüpoteegist uue laenu tagamiseks ei piisa, seatakse vajadusel täiendav hüpoteek. Kui aga siiski on kliendil soov hüpoteek kustutada, tuleks sellest pangale teada anda. Kustutamise saab teha kas notari juures või kinnistusraamatu iseteenindusportaalis.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Võtmed postkasti ja kõik?

Evi HindpereÜürnik leiab uue kodu, kolib välja ja parimal juhul teatab üürileandjale, et tema jaoks on üürisuhe lõppenud. Võtmed jäetakse postkasti või antakse naabrinaise kätte ning üüri enam ei maksta.

Kas nii saabki?

Tähtajaline üürileping on üldjuhul mõlemale poolele siduv kokkulepitud tähtaja lõpuni. Kui üürnik soovib lepingust varem väljuda, tuleb tal jõuda üürileandjaga kokkuleppele või kasutada seaduses ette nähtud alust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.

Riigikohus on seda põhimõtet selgitanud korduvalt. Võlaõigusseaduse § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud eluruumi kasutada temast endast oleneval põhjusel, näiteks oma äraoleku tõttu.

Riigikohus on selgitanud, et kui üürnik on üürilepingu kehtetult üles öelnud ja lõpetanud üüripinna kasutamise, ei vabasta see teda iseenesest üüri maksmise kohustusest.

Kui eluruum antakse üürile uuele üürnikule ja üürileandja hakkab saama selle eest üüritulu, lõpeb ka endise üürniku tasu maksmise kohustus, kuna üürileandjal ei ole õigust saada sama ajavahemiku eest põhjendamatult topelttasu.

Ka võtmete postkasti jätmine või naabrinaisele üleandmine ei lõpeta üürilepingut ega taga iseenesest eluruumi nõuetekohast tagastamist.

Selline käitumine võib tekitada ka riske omaniku varale. Üürileandjal puudub kindlus, kelle valdusesse võtmed tegelikult satuvad ja kes saab eluruumi siseneda. Kui selle tagajärjel tekib kahju, võib järgneda täiendav vaidlus vastutuse ja kahju hüvitamise üle.

Eluruumi tagastamine tuleb korraldada nii, et oleks selge, millal ja millises seisukorras eluruum üürileandjale üle anti ning millised võtmed tagastati.

Kokkuvõtteks – üürnikul on õigus oma elukorraldust muuta, kuid see ei tähenda, et ta saaks ühepoolselt lõpetada kõik üürilepingust tulenevad kohustused. Enne väljakolimist tasub veenduda, et leping lõpeb õiguspäraselt ja eluruum antakse korrektselt tagasi.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

RMK korraldab pärandniitude rendipakkumise esimest korda sügisel

RMKRiigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on seni korraldanud pärandniitude rendiõiguse enampakkumisi kevadel. Tänavu toimub rendipakkumine esimest korda sügisel, mis annab hooldajatele rohkem aega järgmise hooldusperioodi tegevuste kavandamiseks ja ettevalmistamiseks.

Enampakkumine on alanud ja kokku on väljas 68 pärandniitude hooldusobjekti kogupindalaga 622 hektarit. Valikus on nii varem rendis olnud kui ka uusi alasid üle Eesti. Enampakkumisel leidub rannaniite, loopealseid, puisniite, lamminiite ja teisi väärtuslikke pärandkooslusi, mille hooldamine aitab säilitada Eesti liigirikkaid poollooduslikke kooslusi ja traditsioonilisi kultuurmaastikke. Märkimisväärse osa pakkumisele tulevast pindalast moodustavad Matsalu piirkonna niidud, kus hoolduse järjepidevus on looduskaitseliselt eriti oluline.

RMK kinnisvaraosakonna juhi Karl Männi sõnul võimaldab sügisene enampakkumine maa kasutajatel oma tegevusi paremini planeerida.

„Pärandniitude hooldamine nõuab ettevalmistust ja sageli kokkuleppeid loomapidajate ning teiste koostööpartneritega. Kui rendilepingud sõlmitakse juba talvel, jääb hooldajatel rohkem aega järgmiseks hooajaks valmistuda ja kevadel saab töödega kohe alustada. Uus ajastus aitab nii tagada ka pärandniitude hoolduse järjepidevuse,“ ütles Mänd.

Enampakkumise tingimused jäävad kevadiste enampakkumistega võrreldes samaks. Alates 2025. aastast toimuvad pärandniitude rendi enampakkumised riigimaa elektroonilises oksjonikeskkonnas. Alghind on kuni ühe hektari suurustel aladel 10 eurot ning suurematel aladel 10 eurot hektari kohta.

Lõplik renditasu kujuneb enampakkumise käigus turutingimustes. Enampakkumisel osalemiseks tuleb tasuda 10-eurone osavõtutasu iga rendiobjekti kohta, mis katab enampakkumise korraldamise kulud.

Pakkumisi saab esitada kuni 10. detsembrini 2026 kell 10.00. Pärast enampakkumise lõppemist on eelisõigust omavatel isikutel viis tööpäeva aega vastava avalduse esitamiseks.

Tulemused kinnitatakse 2027. aasta jaanuari alguses, mille järel alustatakse lepingute sõlmimisega.

Pärandniitude rendi enampakkumise põhimõtete ja tingimustega saab tutvuda RMK varasemates selgitustes ning enampakkumisele registreeruda riigimaa oksjonikeskkonnas aadressil www.riigimaaoksjon.ee. Maarendiga seotud dokumendid on kättesaadavad RMK veebilehel. Küsimuste korral saab pöörduda aadressil rmkplk@rmk.ee.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. RMK loob tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoiab looduse mitmekesisust – selleks, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK-s töötab rohkem kui 500 spetsialisti üle Eesti, kes panustavad metsauuendusse, looduskaitsesse, puhkevõimaluste arendamisse ja tasakaalustatud metsamajandamisse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus