2007. a. alguse seisuga oli Eestis eluruume ühe elaniku kohta keskmiselt 28,9m2. See on 1,6m2 enam kui 2001. a. Sellest juurdekasvust 25% ehkj 0,4m2 lisandus 2006. aasta jooksul. 1000 inimese kohta oli 2001. aastal Eestis 455 elamispinda. Aastaks 2007 oli see näitaja suurenenud 476 elamispinnani.
Kindlasti on elamispina juurdekasvule kaasa aidanud viimaste aastate tormiline elamuehitus. 2007. aasta jooksul anti kasutusluba 7166 uuele eluruumile. Samas moodustas 2007. a. buumiaegne elamispindade arendus kõigest tagasihoidliku 1,5% kogu olemasolevast elamufondist. Seda on väga-väga vähe. Tänaseks on elamuehitus paraku veel ka kokku kuivamas.
Ajani, kus Eestis oleks elamispinda elaniku kohta sama palju kui Lääne-Euroopas ehk 35-40m2 läheb veel pikki aastaid. Kui arvestada, et jätkub elamispinna buumiaegne juurdekasv 0,4m2 aastas, siis jõuame unistatud õitsva Euroopa tasemele mitte rutem kui 20 aastaga. Elamispinna juurdekasv elaniku kohta suurusjärgus 25% on märkimisväärne kvalitatiivne hüpe. Arvata, et selline areng saaks oluliselt kiiremini toimuda, ei ole mõistlik.
Suur vahe Eesti ja Euroopa elamispindade hulga vahel näitab, et meil on kindlasti tulemas veel mitmeid ehitus- ja kinnisvarabuume. Sama kindlalt võib väita, et tõusudele järgnevad ka langused, kuid loodetavasti jääb üldine trend siiski elamispinna suurenemist näitama.
Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta
Artikkel on kirjutatud kommentaariks Kaire Uusen artiklile “Eestlastel tuleb veel aastaid vireleda”, mis ilmus 09/05/2008 ajalehes Postimees.
