Uudiste arhiiv

 

Elamispindade kättesaadavusest (09). Miks tuleb hoiduda korterite müügi- ja üürihindade reguleerimisest?

Nõudlus-pakkumine-hind-defitsiit

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi valmistab meid ette elamispindade hindade reguleerimise osas. Elamispindade hinnaregulatsioonid omavad pikemas vaates turule sama efekti, kui sund pakkuda elamispindu soodushinnaga või tuua turule soodsat munitsipaalelamufondi. Sellised tegevused vähendavad elamispindade pakkumist ja seega ka kättesaadavust. Majandusteooria ABC Hinnaregulatsioonidel

Statistika: korteri keskmine tehingu koguhind kasvas Eestis 10 aastaga 125 ja Tallinnas 108 protsenti

Tõnu Toompark

2024. a korteritehingute keskmine hind oli maa- ja ruumiameti andmetel 118 400 €, mis on 125% rohkem kui 10 aastat tagasi 2014. a, mil keskmine korteritehing tehti hinnaga 52 700 €. Eesti keskmisena kerkisid 10 aastaga kõige enam 41-55 m²

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 06-2025

Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet. Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda. Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES! Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark

Mustamäe korterituru detailne ülevaade 07.2025

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Mustamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Mustamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest. Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest. Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu

Elamispindade kättesaadavusest (08). Miks munitsipaalarendus ei saa olla eraarendusest odavam?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et kohalik omavalitsus peaks arenduses võtma suuremat rolli. Munitsipaalil olevat müstiline võimekus arendada odavamalt kui seda suudab kasumit taotlev erasektor teha. Milles arvelt võiks omavalitsus arendada odavamalt? Kiire vastus: mitte millegi arvelt. Aga läheme siiski

Elamispindade kättesaadavusest (07). Miks ei saa elamispindu odavamalt pakkuda?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi toob välja, et arendajad peaksid pakkuma turuhinnast odavamaid kortereid. Iseenesest üsna absurdne. Turuhind on definitsiooni järgi turul toimunud tehingu tulemus, mida me ei tea enne tehingu toimumist. Aga eks see näitab analüüsi koostajate asjatundlikkust. Kuidas arendusäri hinnastamise

KV.EE: Majade müügipakkumiste arv ja hinnad kerkivad napil määral

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 06.2025 ostjat 2326 majale Harjumaal. Harjumaa majade pakkumine on aastatagusega võrreldes kasvanud 3%. Harjumaa majade eest küsitav keskmine hind 2320 €/m² on eelmise aastaga võrreldes kerkinud 2%. Tallinna kui Harjumaa ja kogu Eesti suurima-tähtsaima majade turupiirkonna

Elamispindade kättesaadavusest (06). Kas arendajad või maaklerid soovivad kõrgeid hindu?

Tõnu Toompark

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajate paika pandud vundamendikivi on arendajate ahnus, kes soovivad väga suurt kasumit teenida. (Aga ega analüüsi koostajad analüüsi kõrget tasu teenimata kokku ei pannud.) Läbiv hinnang on, et kõrged hinnad on arendajate huvides. Oma süü on sellise

Elamispindade kättesaadavusest (05). Kuidas kujunevad elamispindade hinnad?

Nõudlus ja pakkumine

Elamispindade kättesaadavuse ja hindade temaatikaga tegeledes tuleb mõista, kuidas kujunevad elamispindade tehinguhinnad. Hinna kujunemise alus Lihtsustatuna võib öelda, et elamispinna tehinguhind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. (Ja see on hea.) Ostja ei osta, kui hind on liiga kõrge. Müüja ei

Elamispindade kättesaadavusest (04). Miks kodu maksumus kolm aastapalka ei ole hea võrdlusbaas

Elamispindade kättesaadavuse analüüs toob välja, et kui eluaseme hind ületab kolme aastapalga suurust sissetulekut, siis peetakse seda mittetaskukohaseks. Iseenesest on hea, kui on konkreetne mõõdik, aga… Kolme aasta sissetuleku piir rahvusvaheliseks võrdluseks ei sobi. Eriti, kui hinnata erineva sissetulekuga riike.

Statistika: korterite hinnatõusu veab elamufondi uuenemine

Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli Eesti keskmise korteritehingu 2024. a hind 118 400 eurot, mis on 125% rohkem kui 10 aastat tagasi. Korterid esmakasutusaastaga kuni 2015. a on 10 aastaga kallinenus 51-104%, keskmiselt ~80% ehk Eesti keskmisest aeglasemalt. Järelikult on korteritehingute

Elamispindade kättesaadavusest (03). Kas kõik inimesed peavad saama kodu osta?

Elamispindade kättesaadavuse murekohana on välja toodud, et inimesed ei suuda endale kodu osta. Elamispindade kättesaadavus olevat analüüsi alusel viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja vaja on kohest sekkumist. Kõrge hind on väheste piirkondade probleem Elamispinna kättesaadavusega on probleeme ainult Eesti suuremates

Elamispindade kättesaadavusest (02). Milles väljendub elamispindade kättesaadavuse probleem?

Avalikule sektorile on ette söödetud poliitiliselt punasusse kallutatud analüüsid, mis käivad välja ettepaneku, et elamispindade turgu ja kättesaadavust tuleb kiirelt reguleerima ja korraldama asuda. Tallinna linna puhul on koguni jõutud tulemuseni, et üle 10% tallinlastest vajab abi ja tuge elamispindade

KV.EE: Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind püsis aastatagusel tasemel

Harju maakonnas oli 05.2025 aktiivses müügipakkumises keskmiselt 2312 maja. Aastatagusega võrreldes on majade müügipakkumiste arv suurenenud 8%. Majade eest küsitud keskmine hind oli 2318 €/m², mis on enam-vähem aastatagune tase. Kinnisvaramüüjad on tänavu mais aastatagusest rohkem maju müüki toonud kõikides

Elamispindade kättesaadavusest (01). Kas elamispindade kättesaadavus on probleem?

Mustamäe korteri hind keskmistes palkades

Avalikule sektorile on ette söödetud analüüsid, mis käivad välja ettepaneku, et elamispindade turgu ja kättesaadavust tuleb reguleerima ja korraldama asuda. Tallinna linna puhul on koguni jõutud tulemuseni, et üle 10% tallinlastest vajab abi ja tuge elamispindade osas. Tuvastame probleemi olemuse