Inimeste naasmise tõttu tööturule suurenes kolmandas kvartalis tööpuudus eelneva kvartali 7,1 protsendilt 7,7 protsendini. Samal ajal hõivatute arv suurenes võrreldes eelneva kvartaliga ning tõus ületas tavapärast suvist hõivekasvu. Piirangute tühistamine tõi suvekuudel tööturule leevendust ja pidurdas hõive kahanemist. Seda näitab…
Eesti Panga värskest tööturu ülevaatest selgub, et pärast hõive järsku kahanemist ja tööpuuduse hüppelist tõusu 2020. aasta teises kvartalis püsis tööturu olukord suvekuudel stabiilsena. Eesti majanduse langus jäi koroonaviiruse epideemia esimese laine ajal väiksemaks kui enamikus Euroopa riikides ning ka…
Statistikaameti andmetel oli keskmine palk teises kvartalis 1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Hooajalisi tegureid arvesse võttes keskmine palk esimese kvartaliga võrreldes kahanes. Samas jäi esimese poolaasta madalpunkt maisse ja juunis palgakasv mõnevõrra hoogustus. Statistikaameti andmed näitavad, et keskmine…
Teises kvartalis suurenes tööpuudus 7,1%ni ja hõive kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,6%. Hõive kahanemise taga oli teenindussektor, mida koroonaviiruse levik ja selle tõkestamise meetmed kõige tugevamini mõjutasid. Kuigi viimastel kuudel on tööturg näidanud stabiliseerumise märke, on edasine väljavaade endiselt ebakindel.…
Käesoleva aasta alguses jätkus palgakasvu aeglustumine – keskmine palk suurenes aastavõrdluses 4,8%. Märtsis, kui tööturgu mõjutas juba koroonakriis, kahanes keskmine palk aastavõrdluses 19st tegevusalast seitsmes. Palgakasvu aeglustumises oli suur roll hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus kvartali keskmisena kahanes täistööajale taandatud…
2020. aasta esimeses kvartalis suurenes hõive aasta varasemaga võrreldes 1,3% ja tööturul osalemise aktiivsus kasvas. Hõive kasvu toetas nii esimeses kvartalis kui ka möödunud aastal põhiliselt teenuste sektor, tööstussektori hõives peegeldus majanduse jahenemine. Teise kvartali kiirstatistika kohaselt on viiruse leviku…
Statistikaameti andmetel kasvas aastatagusega võrreldes keskmine brutokuupalk 2019. aasta kolmandas kvartalis 8,2 protsenti. Hoogne palgakasv ning hiljuti avaldatud hinnangud hõive ja töötuse kohta näitavad, et tööturg oli kolmandas kvartalis tugev. Tööturu tugev seis võib peegeldada seda, et Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu aeglustumine mõjutas Eesti…
Sel aastal avaldab Eesti tööturule märkimisväärset mõju kolm tegurit: pidurdunud majanduskasvu hoog, kahanenud põlevkivisektori konkurentsivõime ja suur arv lühiajaliseks tööks Eestisse tulnud välismaiseid töötajaid. Sellele vaatamata oli tööturu seis väga hea: kokkuvõttes valitses endiselt pigem tööjõu- kui tööpuudus. Kõigist 15–74aastastest…
Statistikaameti hinnangul oli keskmine brutopalk selle aasta teises kvartalis 1419 eurot, olles aastaga kasvanud 7,4%. Võrreldes 2018. aastaga on palkade kasvutempo veidi aeglasem. Palgakasvu veduriks on jätkuvalt avalik sektor. Ettevaates toob eksporditurgude jahenemine siiski kaasa palgakasvu edasise pidurdumise. Juba mõnda…
Tööturu olukord on endiselt töötajasõbralik Töötuse määr oli teises kvartalis 5,1% Lühiajaliste välismaiste töötajate arv suurenes märgatavalt Tööstussektori tööandjad on muutunud edasise hõive kasvu osas pessimistlikumaks 2019. aasta teises kvartalis oli tööpuudus Eestis 5,1%. Töötus oli küll veidi suurem eelnevatest…
2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris…
Eesti majandus kasvas eelmise aasta teisel poolel prognoositust kiiremini ja see suurendas nõudlust tööjõu järele. Tööturg püsis kuum: palgakasv kiirenes, töökohtade vahel liiguti sagedasti ja ettevõtete andmete põhjal hõive kasvas. Selle aasta jooksul on koos majanduskasvu aeglustumisega oodata aga mõningast…
Eelmise aasta viimaseks kvartaliks kahanes Eestis töötuse määr 4,4%ni, mis on eelmise majandusbuumi madalaima taseme lähedal. Koos töötuse langusega on paranenud ka tööturu toimimise näitajad. Kuumeneval tööturul tööpuudus kahaneb ja tööjõupuudus suureneb. Ettevõtted on sellises olukorras sunnitud tõstma palku kasumi…
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2018. aasta kolmandas kvartalis aastatagusest 7,5% suurem. Palgakasvu tempot on viimastel kvartalitel mõjutanud tulumaksureform. Tööjõupuudust leevendavad välismaalt värvatud töötajad, mistõttu väheneb surve palkade tõusuks. Hoogne palgakasv ja eile avaldatud andmed ettevõtete majandustulemuste kohta viitavad kolmanda…
2018. aasta esimesel poolel majanduskasv aeglustus ja selle mõju on juba näha ka tööturul – näiteks hõive kasvab aeglasemalt kui 2017. aastal. Vabu töökohti on majanduses endiselt palju, kuigi nende arv on veidi väiksem kui aasta eest. Tööturu mõningasest rahunemisest…
