Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu finantsanalüütikud on veendunud, et passiivsete pensionifondide arvukuse järsk suurenemine turul võib hoiustajate jaoks tähendada riskitaseme suurenemist ja riik peaks sellisel juhul Eesti elanikke sellest aktiivsemalt teavitama.
2017. aasta jooksul tuli Eesti turule kuus indeksifondi ehk niinimetatud passiivset pensionifondi, mille peamiseks eeliseks on madal teenindustasu ja peamiseks puuduseks hoiuste likviidsuse ja kontsentratsiooniga seotud riskide küllaltki suur tase. Selline hinnang on ära toodud Eesti Panga poolt finantsstabiilsuse kohta ilmunud viimases ülevaates. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnade kohaselt jäi see ülevaade laiale avalikkusele praktiliselt märkamatuks, kuigi sellised andmed on olulised iga pensionifondidesse hoiustaja jaoks.
„Passiivsete fondide peamine eripärasus seisneb selles, et nende näitajad on seotud börsiindeksiga ja nad kordavad täiel määral turul asetleidvaid liikumisi. See tähendab, et languse olukorras ei ole fondi haldajal praktiliselt mingit võimalust riskide vähendamiseks“, räägib Maksim Sorokin. Tema sõnade kohaselt ei pruugi tavaline hoiustaja passivsete fondide sellisele omapärale üldse mingit tähelepanu pöörata. „Riik peab sellisel juhul võtma endale kohustuse informeerida pensionifondidesse hoiustajaid selliste võimalike riskide olemasolust“, -lisas Sorokin.
Passiivsed pensionifondid suunavad oma aktivad peamiselt maailma börsidele ja suur osa neist on investeeritud riikides, mis arveldavad USA dollarites. Seepärast ei sõltu selliste fondide näitajad mitte ainult fonditurgude hüppelistest liikumistest vaid ka valuutakurssidest. Passiivsetesse fondidesse hoiustajate jaoks tähendab see, et maailmamajanduse järsu languse korral vähenevad nende hoiused.
Maksim Sorokini sõnade kohaselt on eriti riskantne hoida hoiuseid passiivsetes fondides nende kogumise viimases staadiumis: „Eesti Pank soovitab oma aruandes pensionieelses vanuses olevatele hoiustajatele paigutada raha aktiivselt hallatavatesse fondidesse, kuna seal on riskitase madalam“.
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegeleb alates 2014. aastast hoiuste kaasamisega. Ühistu kuulub 2005. aastal asutatud ERE Grupi koosseisu, mille tegevusvaldkondadeks on finantsteenuste osutamine, laenude väljastamine, äriprojektide rahastamine ja kinnisvarainvesteeringud. Ettevõte huviorbiidis on traditsioonilised ettevõtlusvaldkonnad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
