Tarbijahinnad langesid detsembris statistikaameti teatel aastavõrdluses 0,8%. 2020. aasta keskmisena odavnes tarbijakorv 0,4%.
2020. aasta läks ajalukku koroonapandeemia aastana. Euroopa riikide majanduslangus oli viimaste kümnendite suurim vaatamata sellele, et kriisi mõju leevendas riikide valitsuste ja euroala keskpankade tugev sekkumine. Koroonakriisi majanduslik mõju oli Eestis märksa väiksema purustusjõuga, kui kevadel tollase info põhjal hinnati. Ka hinnalangus oli seetõttu oodatust väiksem, kevadel prognoosis keskpank 2020. aastaks 1,1-protsendilist hinnalangust.
Hinnalangus oli Eestis euroala riikide lõikes siiski üks suurimaid ja hinnad hakkasid Eestis langema juba aprillis. Eriti pandlikud olid teenuste hinnad, sest üüri- ja majutusteenuste hinnad reageerisid võrdlemisi kiiresti ja jõuliselt. Teisel poolaastal levis kriisi mõju tugevamalt transpordi hindadesse. Hinnalangusele aitasid kaasa hinnamuutused väliskeskkonnas. Nafta hind langes 2020. aastal 64 dollarilt 42 dollarini barreli eest ning kriisi haripunktis olid nafta tulevikutehingute hinnad isegi negatiivsed. Tarbijakorvi kallinemist põhjustasid kuni aasta lõpuni toiduained. Selle aasta vältel võib samuti oodata, et üleilmsed toidutoormete hinnad pigem tõusevad, põhjustades toiduainete edasist kallinemist.
2021. aastal jõuab hinnakasv 1,4 protsendini eeldusel, et aasta esimeses pooles koroonakriis laheneb ning majandus hakkab taastuma. Samas tuleb tõdeda, et nii Eesti kui ka maailmamajanduse väljavaade on seni kestva kriisi tõttu äärmiselt ebakindel.
