„Kui pandeemia leviku ajal oli tugev majanduslik stiimul nii keskpanga kui ka valitsuse poolt vajalik kiireks toibumiseks kriisist, siis nüüd on mõistlik lähenemist muuta, sest Venemaa agressioon Ukrainas ja väga kiire hinnatõus on majandusolukorda märgatavalt muutnud,“ rääkis Eesti Panga president Madis Müller täna Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja Balti riikide ühisel seminaril.
Võrreldes pandeemiaolukorraga on praeguses kriisis see tähtis muutus, et hinnatõus on tunduvalt kiirenenud. Seetõttu on Euroopa Keskpank, kes pandeemiakriisis aktiivselt majandust toetas, praegu oma rahapoliitilisi toetusmeetmeid tagasi tõmbamas. Seda sõltumata sellest, et suur osa praegusest inflatsiooni kiirenemisest on tulnud teguritest, mida keskpank ei kontrolli – energiakandjate, toormete ja toidu hinna tõusust. „Olukord on täiesti teine kui koroonakriisis ning euroala keskpangad peavad astuma jõulisi samme, et aeglustada euroalal hinnatõusu,“ ütles Müller.
Sellega langeb täna suurem roll kriisi mõju leevendamisel eelarvepoliitikale. Pandeemia levides oli vähemalt kriisi alguses esialgu tegu nõudluse järsu kahanemisega ja majanduse ülevalhoidmiseks toetas riik ettevõtteid ja majapidamisi. Eeldati, et tegemist on ajutiste probleemidega. Praegu on olukord teistsugune, sest sõda toob kaasa püsivaid muutusi nii tarneahelates kui ka majandussuhetes . „Šokk on nüüd eelkõige pakkumise poolel, kiirendades Eestis juba niigi hoogsat hinnatõusu tempot. Soov osta kaupu ja teenuseid on suurem, kui on võimekus toota ja tarnida. Selle tagajärjeks on kiirem ja järjest ulatuslikum hinnatõus,“ nentis Müller.
Venemaa sõda Ukrainas on ühtlasi selgeks teinud vajaduse suurendada sõltumatust Venemaa energiakandjatest ja tõsta kaitsekulusid. „Inflatsioonisurvest hoolimata tuleb ka Eestis need investeeringud teha. Valitsus peab aga olema väga ettevaatlik, et nad muude kulutustega ei suurendaks nõudlust veelgi,“ rääkis Müller, märkides, et see ei ole kerge ülesanne. „Toetused peavad olema ajutised ja sihitud neile, kes enim toetust vajavad,“ rõhutas Müller. „Laiapõhjaliste toetuste puhul riskime sellega, et väga kiire hinnatõus Eestis kestab kauem.“
Tänavu toimus seminar esimest korda regionaalse üritusena, mis hõlmas kõiki kolme Balti riiki. Koos Madis Mülleriga osalesid vestlusringis Läti keskpanga juht Mārtiņš Kazāks ja Leedu keskpanga juht Gediminas Šimkus. Arutati pandeemiakriisist kiire toibumise taganud edutegurite ja uue kriisi tekkinud probleemide üle. Ühiselt leiti, et oluline on näha ka keerulisi olusid kui võimalust investeerida ja kohaneda. Väga suur roll on struktuursetel muudatustel. EIB ja Balti riikide keskpankade ühisel seminaril tutvustati ka Euroopa Investeerimispanga iga-aastast investeerimissuundumuste ülevaadet, mille aluseks on ettevõtjate küsitlus.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
