Statistikaameti andmetel odavnes tarbijate ostukorv septembris augustiga võrreldes 1,1%, mille taga olid peamiselt mootorikütuste odavnemine ja hooajalised tegurid. Aastane hinnakasv ulatus septembris 5,2%ni.
Toiduainete hinnad kallinesid septembris aastaga 7,7%, sest toidutoormete varasemad hinnatõusud maailmaturul kanduvad jaehindadesse üle pika viitajaga. Kasvavate kulude tõttu on tõusnud ka kaubanduskettide juurdehindlus. Kui veel kümme aastat tagasi lisasid jaekaupmehed kulude katteks ja kasumi teenimiseks sisseostuhindadele juurde 18%, siis tänaseks on hinnalisand tõusnud 26%ni. Samal ajal on kokku tõmbunud jaemüügisektori kasumlikkus, sest uute kaubanduskettide lisandumisega on tugevnenud konkurents turuosa võitmise nimel. Ka e-kaubanduse kiire areng ei soosi jaekaubanduse müüki tööstuskaupade segmendis.
Poole kuisest tarbijahinnaindeksi langusest andis mootorikütuste 11%line odavnemine. Ühest küljest on euro kursi tugevnemine muutunud naftahinna soodsamaks, kuid lisaks hakkasid kütusemüüjad septembri alguses üksteise järel kütuste hinda langetama. Kuna vähemalt üks tanklakett loobus kliendikaardi soodustustest ja alandas kõigile kehtivaid kütusehindasid, kajastub hinnalangus tarbijahinnaindeksis peamiselt statistiliselt – tegelik kütusehind klientidele sedavõrd palju ei muutunud, sest soodustusega sai odavamalt osta ka varem, aga kliendisoodustused ei ole statistikaarvestuses kajastatud.
Paljude teenuste hinnad langesid septembris hooajalises rütmis. Puhkusereiside, majutusteenuste ja lennutranspordi hinnad sõltuvad järjest rohkem pühadest ja koolivaheagadest ning kuude arvestuses võivad hinnad kõikuda rohkem kui kolmandiku võrra. Suure hinnaheitlikkuse tõttu on tarbijate jaoks järjest tähtsamaks muutunud ostude õige ajastamine.
Eesti Panga prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad tänavu 5,3%, kuid 2026. aastal aeglustub hinnakasv 3,1%ni. Hinnakasvu taltumise eeldus on majanduskasvu kiirenemine ja tootlikkuse kasv, mis aitaksid tasakaalustada palkade tõusust tulenevat kulusurvet ja parandada seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet. Täiendavat hinnakasvu survet kujutab aga järgmiste aastate ulatuslik eelarve puudujääk ja sellega tehtav täiendav rahasüst majandusse.
