Valitsuse täna kinnitatud 2026. aasta riigieelarve seab üheks prioriteediks transporditaristu arendamise. Kokku suunatakse järgmisel aastal teede ja raudteede ehitusse ning hooldusesse ligi miljard eurot, millest 435,7 miljonit eurot läheb Rail Balticule.
„Rail Baltica on strateegilise tähtsusega taristuprojekt, mis ühendab Balti riigid Euroopa raudteevõrguga ning tugevdab nii majandust kui julgeolekut. On oluline, et projekt liiguks edasi kokkulepitud ajakavas – see ei ole tähtis üksnes järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi rahastuse kindlustamiseks, vaid ka selleks, et rongiliiklus saaks 2030. aastal käima. Seepärast oli Rail Balticu rahastamine valitsuse üks prioriteete ka eelarvekõnelustel,” sõnas taristuminister Kuldar Leis.
Rail Balticu ehitus edeneb Eestis hoogsalt – Tallinnast Läti piirini on trass ehituslepingutega kaetud, sellest ligikaudu poole ulatuses ehk umbes 100 kilomeetril toimub juba ehitustegevus. 2026. aastal alustatakse kohalike peatuste rajamisega ning jätkub põhitrassi ehitus. Ehitustegevus ulatub uuel aastal kõikidesse maakondadesse, mida uus raudtee hakkab läbima.
Kokku suunatakse järgmisel aastal raudteetranspordi arendamisse ja korrashoidu koos investeeringutega 684,2 miljonit eurot. Investeeringute tulemusel tekib suurel osal olemasolevast raudteest võimalus sõita kiirusega kuni 160 km/h. Järgmisel aastal valmib elektrifitseeritud Aegviidu–Tapa–Tartu lõik ning 2027. aastal Tapa–Narva lõik.
Leisi sõnul on samavõrd oluline ka maanteetaristu arendamine. „Järgmisel aastal investeerime teede ehitusse ja hooldusesse ligikaudu 92 miljonit eurot rohkem kui käesoleval aastal. See tähendab, et liigume edasi põhimaanteede neljarealiseks ehitamisega, tegeleme liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega ning hoiame paremas korras ka kõrvalteid. Need investeeringud muudavad ühendused kiiremaks ja turvalisemaks ning tagavad, et meie teedevõrk toetab ka riigi kaitsevõimet,” lisas minister.
Teehoidu ja arendamisse investeeritakse järgmisel aastal 283 miljonit eurot, mis sisaldab ka mootorsõidukimaksust laekuvaid vahendeid. Suur osa investeeringutest läheb põhimaanteede neljarealiseks ehitamiseks, ent ka kõrvalteede remondiks.
Pärnu maanteel plaanib riik järgnevatel aastatel ehitada neljarealiseks Libatse–Nurme, Päädeva–Konuvere ja Konuvere–Päärdu lõigud ning Tartu suunal Paia ristmiku Imaveres ja seejärel Mäo–Imavere lõigu. Neist Libatse–Nurme ja Päädeva–Konuvere lõigud valmivad juba 2027. aastal.
