Linnaplaneerimise valdkonnas on Tallinnas järgmisel aastal kavas keskenduda linnaruumi strateegilisele plaanile, Kesklinna üldplaneeringu ettevalmistamisele ning korrastada ajaloolise linnasüdame mälestisi.
„Tallinna püsiv eesmärk on luua kvaliteetset inimkeskset linnaruumi ja seda toetab ka linnavolikogus menetletav linna 2022. aasta eelarve. On suurepärane, et Tallinnal on tänaseks olemas pikemalt ette vaatav arengukava, strateegia „Tallinn 2035“. Ent arengukava elluviimist tuleb toetada, lisades sellele rohkem konkreetset ruumilist mõõdet ja rakenduslikkust,“ ütles abilinnapea Madle Lippus. „Suur strateegiline pilt aitab suunata tähelepanu reageerimiselt ja üksikasjadega tegelemiselt põhjalike ja mõtestatud ruumiotsuste tegemisele. Et suur visioon tegelikkuseks saaks, tuleb luua nii rakenduslikke juhiseid ametitele, koolitada inimesi mõistma ruumilise planeerimise tervikpilti ja linna eri kihte nagu haridusvõrgustikku ja kogu pealinna regiooni ühistransporti ruumiliselt läbi töötada. Lisaks tuleb kindlasti mõelda ka Tallinna järvede avamisele ning võimalikele vajadustele linnaruumi pikas vaates reserveerida.“
Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskus jätkab 2022. aastal Kesklinna üldplaneeringu eskiislahenduse koostamist, eskiislahenduse arutelud on kavandatud 2023. aastasse. Kesklinna üldplaneeringu eskiislahendus seab linnaruumi arengus väga olulisi suundi, hõlmates muu hulgas sümbolhoonete asukohti, kõrghoonete kavandamise võimalusi ja tingimusi ning südalinna rattateede ja trammiteede võrgustiku edasiarendamist.
Samuti suunab Kesklinna üldplaneering autovabade arengualade loomist, Tallinna vanalinna ümbritseva bastionide vööndi ja mereääre arengut ning laiemalt kogu linnasüdame sini-rohevõrgustikku ehk parkidest, aedadest ja veekogudest koosneva sidusat süsteemi, mis annab värsket õhku, seob süsinikku ja parandab nii inimeste kui teiste elusolendite heaolu.
Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskusele on 2022. aasta eelarves ette nähtud vahendeid analüüside, uuringute ja ekspertiishinnangute tellimiseks, ideekonkursside korraldamiseks ning samuti laiapõhjaliseks koostööks ülikoolide, erialaorganisatsioonide ja teiste huvitatud osapooltega.
Lippuse sõnul on ruumiloome visioonide ja üldplaneeringute koostamisega samavõrd oluline tagada nende rakendumine füüsilises ruumis ja seda mõistlikus ajaraamistikus. „Visioonide ja üldplaneeringute oluline rakendaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlejana. Soovime parandada detailplaneeringute menetlemise teenust ja muid linna elanikele pakutavaid teenuseid,“ selgitas Lippus. „Amet saab rakendada rohepealinna kliimaeesmärke näiteks detailplaneeringute haljastusprotsentide seadmise näol ning jälgida sõbraliku inimmõõtmelise linnaruumi teket, mis puudutab planeeringualade ruumilist terviklikkust, tihedust ja sidusust. Need on tegevused, mis ei pruugi eeldada olulisi eelarvelisi vahendeid, vaid tööprotsesside ümberkorraldamist ja mõtestamist, kuid on samavõrd oluline töö kui oluliste üksikprojektide elluviimine.“
Linnaplaneerimise valdkonna tegevuskuludeks on planeeritud 5,2 miljonit eurot. 2022. aastaks on seatud linnaplaneerimisametile oluline eesmärk lisada fookust keskusalade detailplaneeringutele nii nende sisulise ruumilise kvaliteedi suurendamise kui ka sujuvama protsessi tagamise mõttes.
Kavades on olulisel kohal ka muinsuskaitseliste tegevuste kaudu Tallinna kultuuripärandi hoidmine ja teadvustamine, kultuurimälestiste ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate hoonete korrashoiu ja säilimise tagamine ning ajaloolise linnaruumi ning elukeskkonna väärtustamine. Selleks jagatakse kultuurimälestiste ja miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate hoonete korrashoiu ja säilimise tagamiseks 300 000 euro mahus restaureerimistoetusi. Restaureerimistoetusega on kavas toetada omanikke kultuurimälestiste, vanalinna muinsuskaitseala ja miljööväärtuslike hoonestusalade hoonete ning planeeringutega määratud väärtuslike hoonete restaureerimisel. Samuti toetab linn hoonete konserveerimist, restaureerimist ning algsel kujul taastamist.
Investeeringutena jätkatakse Toompea tugimüüri, linnamüüri, Pirita kloostri, Skoone bastioni ja vanalinna dominiiklaste kloostri Katariina kiriku katuse korrastamist ning restaureerimist kogumahus 1,26 miljonit eurot. Peamised linna tellimusel koostatavad detailplaneeringud on Pikaliiva 69 ja lähiala ning Pae 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering.
