Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) juunikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,9 punktilt 8,1 punktile juunis, olles kõrgeim alates 2021. aastast. Ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord rahuldav ning ootused kuue kuu pärast on positiivsed.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitavad valitsuse tehtud otsused kasvatada kindlustunnet, suurenenud on usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu.
“Kindlustunnet on aidanud kasvatada pikemalt ette teada olevad maksuotsused ning ettevõtete kasumimaksu ära jätmine, millega säilitame Eesti hea investeerimiskliima ja kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemi OECD riikide seas. Lisaks langeb järgmisel aastal keskmise palgasaajate maksukoormus, kui hakkab kehtima ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus kõikidele palgasaajatele, mis jätab aastas kuni 1500 eurot rohkem raha kätte,” selgitas Keldo.
Samuti aitavad ettevõtjatele konkurentsivõimelist majanduskeskkonda luua kauaoodatud otsused, mis kiirendavad planeeringuid, vähendavad aruandluskoormust, leevendavad oskustöötajate puudust ning vähendavad bürokraatiat.
„Ükski valitsus ei ole varem nii süstemaatiliselt käinud läbi valdkondi, kaotades vananenud või mittevajalikke nõudeid ja regulatsioone. Olgu nendeks Tööinspektsiooni ja TTJA valdkondades töökeskkonna riskianalüüside nõuete lihtsustamine vähem tervisele ohtlikel tegevusaladel, topelt lubade nõuetest loobumine raudtee ehitusel või lõhkematerjalide veol. Need on vaid üksikud näited, kus koostöös ettevõtjate nõukojaga oleme nõuete vähendamisega hoogsalt algust teinud. Bürokraatia vähendamisel on võimalik kõigil silma peal hoida valitsuse veebilehel,“ lisas Keldo.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Peeter Raudsepa sõnul oleme jätkuvalt aastaid väldanud stagflatsioonis, kus hinnad kasvavad naaberriikidega võrrelduna kiiremas tempos. Majanduse hetkeseisu hinnatakse hetkel veel halvaks, kuigi seda on hinnatud paranevaks juba kahe ja poole aasta jooksul. “Juunikuus langes Euroopa Liidu madalaimale tasemele meie majandususaldusindeks. Tarbija kindlustunne on jätkuvalt madal. Muret valmistab, et eriti madalaks on see langenud madalamate sissetulekuga tarbijate puhul. Küsitletud ettevõtjate hinnang valitsuse majanduspoliitikale on paranenud, senisest enam ollakse neutraalsel positsioonil ja oodatakse konkreetseid tulemusi valitsuse poolt,” lausus Raudsepp.
Peamise positiivse muutusena tõusis majanduskliima indeks märtsi 2,9 punktilt 8,1 punktile juunis, mis näitab kindlustunde paranemist. Kuue kuu pärast oodatakse paranenud investeeringuid ja eratarbimist. Positiivsed on ka väliskaubanduse arenguväljavaated, kusjuures 56% ekspertidest ootab ekspordi mahu kasvu. Inflatsioonitaseme edasisi muutusi hinnates leiab 44% ekspertidest, et see püsib samal tasemel. Tarbijate kindlustunne püsib alates 2025. aasta märtsist stabiilselt samal tasemel.
Ekspertide hinnanguid kokkuvõttev majanduskell näitab, et majandus on liikumas taastumiselt ja tõusult vaikselt kõrgseisu ja buumi suunas. Võrreldes märtsiga ei halvenenud juunis hinnangud mitte üheski sektoris, negatiivsus vähenes oluliselt ja asendus neutraalsusega. Suurim paranemine puudutab näitajat „vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu“, kus kolme kuuga on toimund paranemine 22 protsendipunkti võrra ning viimase aastaga 30 protsendipunkti võrra. Olulisemateks majandusprobleemideks peavad eksperdid vähest rahvusvahelist konkurentsivõimet, ebapiisavat nõudlust ja vähest innovaatilisust. Vähesemal määral toodi välja ka oskustööjõu puudust.
Enamikel baromeetritest kajastuvad ootused on kas stabiilsed või positiivsed
Tööstussektori viimase kolme kuu toodangu maht suurenes, kuid ootused järgmiseks kolmeks kuuks halvenesid. Kaks kolmandikku ettevõtetest tõi välja, et tootmise kasvu põhiliseks takistuseks on ebapiisav nõudlus. Kindlustunde indikaator on eelmise aastaga võrreldes paranenud kaks punkti, kuid on madalam eelmise kolme kuu keskmisest.
Ehitusettevõtete tellimuste seis on paranemas, üle poolte tunneb, et tellimusi on tavalisel määral. Järgmisel kolmel kuul on oodata ehitustööde mahu suurenemist
Jaekaubanduses on müük viimase kolme kuu jookusul veidi paranenud ning ka järgneva kolme kuu jooksul näevad ettevõtted müügi suurenemist.
Teenindussektoris on viimastel kuudel teenuste müügi vähenemine pidurdunud ning sarnase tendentsi jätkumist nähakse ka kolme kuu pärast. Teenuste hindades tunnetatakse, et hinnad jäävad järgneva kolme kuu jooksul samaks, v.a hotellid, kellest 61% prognoosib hinnatõusu.
Tarbijate kindlustunne püsib alates märtsist samal tasemel. Tarbijate kindlustunnet mõjutavad tarbijahindade ja maksukoormuse tõus ning turvatunde vähenemine seoses geopoliitiliste pingetega. Perede rahaline olukord püsib sarnane aasta algusega – 42% peredest säästis juunis palju või natuke, aga iga viies pere elab varasematest säästudest või võlgu.
EKI toidukorvi maksumus suurenes II kvartalis 2,8% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 7,7%. Enim kallinesid kohv, ning puu- ja juurviljad. Hind langes suhkrul, kohupiimal, kartulil.
Majandusprognoos
2025. aastaks prognoosib EKI SKP kasvu 1,3% püsivhindades ning hinnakasvu kiirust vähemalt 5%-le. Tarbekaupade ja teenuste hinnatase Eestis on jõudnud Eurostati andmeil ELi keskmisele tasemele, olles 2024. aastal sellest täpselt 100%. 2025. aastal ei vähene ka töötus ja võib ulatuda 7,8%-ni. EKI prognoosib palgakasvu aeglustumist ja keskmist brutopalka 2090 eurot, mis tähendab reaalkasvu 1%. 2025. aastal edeneb eksport eeldatavasti kasvutrendil, kasvades 19,4 mld eurole. 2025. aastaks prognoosib EKI impordikäivet 22,5 mld eurot. 2025. aastal võib oodata töötleva tööstuse toodangu kasvu 3%.
Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) viib regulaarselt läbi majanduse seireuuringuid, et hinnata Eesti majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid. Juunikuu konjunktuuriuuringus osalesid majanduseksperdid, kes andsid oma hinnangu majanduse erinevatele aspektidele.
