Valitsus kiitis täna heaks Eesti seisukohad hoonete energiatõhususe direktiivi muudatustele, mille eesmärk on oluliselt vähendada hoonete kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja energia lõpptarbimist, et sõltuda vähem imporditavast energiast ja saavutada 2050. aastaks kogu Euroopa Liidus kliimaneutraalsus.
„Eestis ja kogu Euroopas on väga palju hooneid, mille arvelt saaks kokku hoida suures koguses energiat ja selle tootmiseks vajalikku ressurssi. Korraliku renoveerimisega saab näiteks vanema hoone energiakulusid vähendada lausa kuni 70 protsendi võrra ning ka uute ehitamisel tuleb hoida standardeid kõrgel, et asjatut raiskamist vähendada. Renoveerimine annab võimaluse kogu elukeskkonna tänapäevaseks muutmiseks, tagades näiteks ka tuleohutuse, ligipääsetavuse ja parema sisekliima,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Hoonete energiatõhususe direktiivi uuendamise ettepanekutes käsitletaksegi seda toetavaid teemasid, näiteks renoveerimise mitmekülgne edendamine, energiamärgiste süsteemi ühtlustamine, renoveerimispassi ja kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite järkjärguline kasutuselevõtt ning võimalus energiatarbimise jälgimiseks reaalajas digitaalsete vahendite abil. Kaalutakse ka uutele hoonetele esitatavate energiatõhususe nõuete ja säästvat liikuvust edendavate meetmete ajakohastamist.
„Üldjoontes toetame direktiivi eesmärke, eelkõige hoonete energiamärgiste määratluse ja arvutuspõhimõtete ühtlustamist ning kvaliteedi tõstmist, samuti kogu olelusringi keskkonnamõju arvestamist. Ka Eesti hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia juba lähtub eesmärgist renoveerida enamik kogu olemasolevast hoonefondist 2050. aastaks, seega toetavad plaanitavad muudatused selle eesmärgi täitmist ja aitavad kaasa energiasõltumatusele,“ sõnas minister Aas. „Siiski on erinevaid aspekte vaja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimuvatel läbirääkimistel vaja veel läbi rääkida, näiteks tuleb realistlikumaks muuta üleminekuteks välja pakutud ajaraamid.“
Valitsuse poolt kinnitatud seisukohad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
