LIFE IP BuildEST on teadusarendusprojekt, mille raames töötatakse välja ja võetakse kasutusele vajalikud tööriistad Eesti hoonete pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia (REKS) rakendamiseks ja antakse hoogu hoonete rekonstrueerimisele.
Projekti üheks teemaks on ehitussektori ringmajanduse põhimõtete rakendamine hoonete renoveerimisel. Selle raames teostatakse uuring, millega kaardistatakse 20 lammutamisele ja 20 rekonstrueerimisele mineva hoone materjalid, et neid kas korduskasutada või materjalina ringlusse võtta. Uuring valmib TalTechi ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eestvedamisel.
TalTechi Ehituse ja arhitektuuri instituudi lektori ning ehitusmaterjalide labori juhataja kt Simo Ilometsa sõnul otsitakse projektiga võimalusi hoone elementideks lahti võtmiseks ja uuesti kasutuselevõtuks. „Testime elementide korduskasutuse ja materjalide ringlussevõtu protsessi ning arendame digitaalse ja füüsilise materjalipanga kontseptsiooni. Eesmärk on ehitustooteid ja materjale kasutada võimalikult kaua ja korduvalt, tagades seejuures nende kvaliteedi. Projekti käigus on kavas välja töötada korduskasutusesse ja materjalina ringlusse võetavate materjalide sertifitseerimise protsess koos täna puuduvate standardite loomisega. Nii vähendame ehitus- ja lammutusjäätmeid ning vajadust uue loodusressurssi kasutuselevõtuks,“ lisas Ilomets.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Life IP projektijuhi Lauri Suu sõnul on Life IP BuildEsti peamine eesmärk saavutada olukord, et Eesti majad oleksid energiasäästlikud, kestlikud ja et neis oleks ka meeldiv elada ja töötada ka aastate pärast. „Valitsus võttis 2020. aasta juulis vastu rekonstrueerimisstrateegia, mille kohaselt peavad aastaks 2050 kogu Eesti hoonefond olema vähemalt C energiamärgise klassi tasemel. See on kogu projekti üks lõppeesmärkidest. Samas on ka oluline, et me väärtustaks materjale, mis on juba ringluses – peame teadma, millest meie hooned on tehtud, ning milleks saame neid materjale uuesti kasutada,“ lisas Lauri Suu.
BuildEST projekti fookuses on korterelamute rekonstrueerimislahenduste arendamine. „Eesti korterelamute rekonstrueerimine on Euroopa mõistes edulugu – paljud majad on meil juba korda saanud, ent kasvuhooneheitmete vähendamiseks ja sellega seotud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb korterelamute rekonstrueerimise mahte oluliselt tõsta ja pöörata veelgi rohkem tähelepanu energia- ja ka materjalide kokkuhoiule. Siin jätkame arendustega – analüüsime praktikaid, pakume välja uusi lahendusi ja katsetame neid,“ lisas Suu.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmannni sõnul on suund tark renoveerimine ja ka tark lammutamine. „Täna läheb valdav enamus ehitus -ja lammutusjäätmetest karjääride täiteks. See on ilmselgelt raiskamine. See peab muutuma ja kaduma koos nn halli turuga ehk materjalidega, millest keegi ei tea, kuhu need saavad või mis neist tehakse. Me näeme tänastes energia- ja julgeoleku kriisides eriti ilmekalt, kui väärtuslikud on kõik materjalid. Ideaalne oleks kasutada kõiki materjale korduvalt või võtta materjali uuesti ringlusesse,“ selgitas Rüütelmann.
Korduskasutuse puhul kasutame näiteks uksi, aknaid, aga ka paneele uuesti sarnasel otstarbel. Lammutatava maja paneele või palke on võimalik uue või renoveeritava maja juures uuesti kasutusele võtta ehitusmaterjali või elemendina. Näiteks saab hoone renoveerimisel seni välisvoodrina kasutatud telliseid kasutada siseseina ülesladusmisel. Telliste purustajasse saatmine peaks olema alles pärast seda kui element või materjal on mitu uut ring teinud ehitusmaterjalina. See kui materjal läheb kohe purustajasse, ongi raiskamine, sest tegelikult saaks seda veel ehitusmaterjalina taaskasutada ja selle võrra vähendada vajadust uue tooraine järele.
BuildESTi raames kaardistab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 40 maja – 20 lammutamisele minevat ja 20 rekonstrueeritavat tüüpilisemat maja. „Majad on välja valitud ja alustame andmete kogumisega. Kaardistame valitud majade elemendid ja materjalide ning nende seisukorra ja omadused. Sellest sünnib andmebaas tüüpsete majade materjalide valikutest ja nende kogustest. Selle pealt tekib teadmine milline on nende materjalide ringlussevõtu potentsiaal ning kuhu on neid materjale ja elemente võimalik edasi taaskasutusse suunata,“ rääkis Margit Rüütelmann.
Materjalidele, mis on sobilikud korduskasutuseks, peaksid jõudma vaheladudesse, kus on olemas andmebaas ning kõik on koodi järgi leitav. Kõik ehitusmaterjali vajajad leiavad sealt omale sobiliku. „Väärtuslik vana materjal on ka väga moes ning isegi ehituspoodidest võib leida materjale, mis on tehtud meelega välja nägema vana. Mõistlik on kasutada päriselt vana, mitte vanutatud uut materjali,“ lisas Rüütlemann.
BuildEST on teadusarendusprojekt, mille eesmärgiks on töötada välja lahendused hoonete energiatõhusaks uuendamiseks, Eesti hoonete pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia rakendamiseks. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA).
BuildESTi projektis osaleb 18 partnerit -ülikoolid, ministeeriumid ja erialaliidud. Projekti kogueelarve on 16,3 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit eurot moodustab Euroopa toetus. Projekt kestab 2028. aastani.
Projekti koduleht: https://bit.ly/3sS8bm6
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.
