Statistikaameti andmetel on 2025. aastal tööturg stabiliseerunud ja töötus vähenenud, kuid muret tekitab noorte töötuse kõrge tase. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Meleski sõnul on Eesti majanduse eeliseks tööturul motiveeritud ja aktiivne tööjõud, teisalt on väljakutseteks kõigile töötada soovivatele inimestele sobiva ja kvaliteetse töö leidmine ning tööandjatele vajalike oskustega tööjõu tagamine.
Eesti tugevus on tööturul aktiivne osalemine
Eesti on jätkuvalt ühe kõrgeima tööjõu aktiivsusega riik Euroopas. 2025. aastal oli tööturul aktiivne 74,1% 15-74-aastasest rahvastikust. Kuigi võrreldes 2024. aastaga on märgata tagasihoidlikku langust, siis on näitaja siiski varasemalt olnud stabiilselt tõusutrendis. III kvartalis püsisime 75,1%-ga Hollandi ja Rootsi järel kolmanda riigina Euroopas. See loob tugeva aluse majanduskasvuks, kuna suur osa tööjõust osaleb tööturul või on valmis seda tegema ja otsib aktiivselt tööd.
Hoolimata majanduslikust ja geopoliitilisest ebakindlusest on tööturg püsinud tugev ja vastupidav muutustele. Peale pikemat tõusuperioodi vähenes eelmisel aastal veidi 15-74-aastaste hõivatute arv – võrreldes 2024. aastaga 5500 inimese võrra. 20-64-aastase rahvastiku hõivemäär oli eelmisel aastal 81,7%, mis on palju kõrgem Euroopa Liidus seatud 78% eesmärgist 2030. aastaks ja ületab ka Eestis seatud ambitsioonikamat 81,3% eesmärki.
Kiiret tööhõive kasvu oodata ei ole, kuid tööturg püsib stabiilselt kasvusuunal
Statistikaameti andmetel on püsinud vabade ametikohtade arv suhteliselt stabiilne ja vabade ametikohtade määr ei ole oluliselt kasvanud. Kiiret hõive kasvu lähitulevikus oodata ei ole ja tööturg püsib pigem stabiilne. Küll aga väheneb tööealine elanikkond, mistõttu tuleb samas mahus tööjõu tagamiseks Eesti majanduses tööjõus osalemise määra ja tööhõivet stabiilselt kasvatada.
Meie võimalus majandusse vajalikku tööjõudu juurde saada peitub tööturul aktiivselt osaleva rahvastiku arvu kasvus ja töötuse vähendamises. Statistikaameti andmetel oli 20-64-aastaste töötuse määr 7,1%, mis on võrreldes 2024. aastaga veidi langenud. Kui veel I kvartalis oli teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes Eesti töötus neljas kõrgeim, siis töötuse languse tulemusel oli III kvartaliks Eesti langenud järjekorras seitsmendaks. Ka Töötukassas registreeritud töötute arv on näidanud stabiilset langustrendi ja selle aasta jaanuaris oli töötuna arvel ligi 4800 inimest vähem kui aasta tagasi. Töötukassa teenused toetavad tööd otsivate inimeste tööle asumist, sh läbi nõustamise, täiend- või ümberõppe toetamise või terviseprobleemide korral tööle asumist toetavate teenuste pakkumise.
Eesti tööturu väljakutsed on noorte töötus, sooline lõhe ning piirkondlikud erinevused
Kõrge tööturul osalemise aktiivsuse juures muutub oluliseks küsimus, kelle tööturule jõudmist saame täiendavalt toetada. Eriti jäi mullu silma noorte töötuse kõrge tase. Kui 2025. aasta üldine töötuse määr püsis stabiilne (-0,1 protsendipunkti), siis noorte töötuse määr tõusis 1,6 protsendipunkti. Üha olulisem on võimaldada ja toetada noorte tööturule sisenemist ja karjääri alustamist, et ennetada pikaajalise ebavõrdsuse kujunemist.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab noortegarantii tugisüsteemi rakendamist, et kohalikul tasandil oleks võimalik tuvastada abi vajavaid noori ja toetada nende jõudmist vajalike teenusteni, mis aitavad naasta katkenud hariduse juurde või toetada töötukassa teenusteni ja seeläbi tööturule. Samuti on 2026. aastal töötukassa võtnud fookusse just noorte tööturule jõudmise toetamise ja lastele esimese töökogemuse andmise.
Tööjõus osalemises on endiselt ka sooline lõhe – mehed osalevad tööturul suuremas määras kui naised. Aastatega on sooline erinevus tööturul osalemises küll vähenenud, kuid 2025. aastal erinevus mõnevõrra süvenes, sest meeste tööturu aktiivsus kasvas ja naiste aktiivsus langes. Ka meeste ja naiste töötuse lõhe suurenes – naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Põhjus on meeste suurem osakaal tsüklilistes või majanduslanguse suhtes tundlikes sektorites (ehitus, tööstus). Eesti tööturgu kirjeldab suur sooline segregatsioon – meeste ja naiste koondumine erinevatele tegevusaladele ja ametikohtadele ja seetõttu reageerivad mehed ja naised majanduskeskkonna muutustele erinevalt.
Samuti on tööjõus osalemises piirkondlikud erinevused – tööjõus osalemine on kõige madalam Kirde-Eestis (67,6% 2025. aastal). MKM otsib uusi viise mitteaktiivse rahvastiku toomiseks tagasi tööturule, üks osa sellest on Ida-Virumaal naiste tööturule kaasamise programmi katsetamine.
