MKM-i peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul võib näha tööstustoodangu hindades teatavat stabiliseerumist, mis on hea uudis eelkõige tarbijatele. Võrdluses eelmise aastaga kasvasid töötleva tööstuse tootjahinnad oktoobris 0,6 protsenti, sama kasv oli ka septembris. Jätkuvalt oli ekspordihindade kasv kiirem (1,8%) mis näitab, et ettevõtted suudavad välisriikidesse müüa tooteid kallimalt.
Toiduainetööstuses on hinnad püsinud viimastel kuudel samal tasemel, kui välja arvata volatiilsemad kalatööstuse hinnad. Seetõttu aeglustus oktoobris aastane hinnatõus 2,9 protsendini. Hinnasurvete alanemist on näha ka maailmaturul, mis väljendub impordihindades. Samas Eesti toiduainetööstus on suutnud hoida kõrgel eksporditud toodete maksumust, aastaga on ekspordihinnad tõusnud 8 protsendi. Põhjuseks tooraine väärindamise abil kallimate toodete müük, näiteks toorpiima asemel müüakse rohkem juustu.
Ka puidutööstuses on näha hinnatõusu taandumist, seda nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihindades. Oktoobris olid tootjahinnad 3,9 protsenti kõrgemad, mis oli selle aasta madalaim näitaja.
Põlevkiviõli hinnad on sarnaselt naftatoodete hindade muutusele endiselt languses, oktoobris olid tootjahinnad ligi 18 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Hinnad on kukkunud tagasi 2020. aasta keskpaiga tasemele. Kui Eesti tootjatele tähendab see väiksemaid tulusid, siis tarbijatele on hindade langus toonud kaasa soodsamad kütuse hinnad.
Hindade langus iseloomustab endiselt ka paberitööstust, kus tootjahinnad langesid aastaga üle 8 protsenti. Kuigi ka import on odavnenud, siis Eesti tootjatele on viimased paar aastat olnud keerulisemad. Samas tuleb välja tuua, et sarnaselt energia hindade hüppelisele kallinemisele aastatel 2021–2022 tõusid järsult sel ajal ka pabertoodete hinnad ja täna on hinnatase jätkuvalt kõrgemal kui enne energiakriisi.
Teistes tööstusharudes olid hindade muutused valdavalt tagasihoidlikumad. Ettevõtjad ootavad lähikuudel hindade püsimist stabiilsena.
