Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul kujunes 2025. aasta suvi (juuni–august) Eesti turismis tervikpildis positiivseks: nõudlust toetas välisturistide ööbimiste kasv ning mitmed rahvusvahelised spordi- ja kultuuriüritused ning suurkontserdid, mis tõid majutujaid eeskätt Tallinna, aga ka teistesse tõmbekeskustesse. Kolm suvekuud näitasid, et majutusturg on tasakaalustumas ning areneb stabiilselt.
Statistikaameti andmetel kasvasid välisturistide ööbimised 2025. aasta juunis–augustis võrreldes 2024. aasta suvega 2,2%, samal ajal kui siseturistide ööbimised kahanesid 4,2%. Kokku veedeti vähemalt viie voodikohaga majutuskohtades ligikaudu 2,46 miljonit ööd, mis oli 0,7% vähem kui aasta varem. See peegeldab turu stabiliseerumist, kus välisnõudlus tasakaalustab kodumaise reisimise kahanemist.
Põhiturgudel on üldpilt positiivne. Eesti turismi 14 sihtturust kasvas ööbimiste arv juunis–augustis 11 turu puhul: näiteks Itaalia (+28%), USA (+27%), Jaapan (+25%), Hispaania (+23%) ja Šveits (+20%). Ka Lätist ja Leedust tulnud turistid veetsid sel suvel Eestis rohkem öid – vastavalt 9% ja 7% rohkem. Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikidest tulnud turistid veetsid sel suvel 41% rohkem öid ja Aasiast 12%. Need liikumised viitavad sellele, et sõltuvus üksikutest lähiturgudest väheneb ja külastajate päritolu mitmekesistub.
Üldpilti hoidsid tagasi Põhjamaadest Soome, Rootsi ja Norra, kust pärit turistide ööbimised vähenesid. Michelson rõhutab, et põhjuseks võib olla nii nende riikide elanike hinnatundlikkuse kasv kui ka tugev rahvusvaheline konkurents alternatiivsete, sageli soojemate ja hinnalt atraktiivsemate sihtkohtadega. Põhjamaade turismi aeglasem taastumine tähendab, et lähiaja fookus peaks olema kasvavatel sihtturgudel keskmise viibimise pikendamisel ning külastaja keskmise kulutuse suurendamisel — need sammud aitavad täitumust ja käivet järjekindlalt kasvatada.
Voodikohtade arv oli vähemalt viie voodikohaga majutusasutustes sel suvel 3% suurem kui 2024. ja 2019. aasta suvel. Tallinnas on voodikohti aastaga juurde tulnud 7% ja võrreldes 2019. aastaga on kasv 15%. Pakkumise kasv tihendab konkurentsi ning kajastub täitumuses: Eestis tervikuna, aga ka eraldi Tallinnas jäi voodikohtade täitumus 2025. aasta suvel veidi madalamaks kui mullu.
Hinnatase on samal ajal märkimisväärselt tõusnud. Ööpäeva keskmine maksumus ühe inimese kohta ulatus Eestis 2025. aasta juunis–juulis 56 euroni ja oli augustis 52 eurot; Tallinnas küündis hind juunis 67 euroni ning oli juulis 65 ja augustis 60 euroni. Võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta suvega on hinnad selgelt kõrgemad (kogu Eestis ligikaudu +37% ja Tallinnas +23%) ning ületavad ka 2024. aasta taset (kogu Eestis ~+13% ja Tallinnas ~+20%). See viitab, et turg on suutnud kõrgemad hinnad vastu võtta. Kuna täitumus pole samas tempos taastunud, tuleb keskmise toa tulu paranemine praegu eeskätt hinnast, mitte täitumusest.
