UNESCOt nõustav organisatsioon ICOMOS teatas tagasisides Estonia juurdeehituse pärandimõju hinnangule, et nõustub hinnangu peamiste järeldustega: ooperiteatri soovitud mahus juurdeehitus praeguses asukohas mõjuks pärandinimekirja objektile ehk Tallinna vanalinnale negatiivselt ning kui rahvusooperil ei ole võimalik oma eesmärke saavutada muinsuskaitseameti eritingimuste raamides, mis nägi ette kuni 33% laiendamist, tuleks kaaluda teist asukohta.
UNESCO Eesti esindusele saabunud tagasisides märgiti, et pärandimõju hinnang on igakülgselt professionaalselt koostatud dokument, millele ICOMOSil parandusettepanekuid ei olnud. Samuti kinnitati, et hinnang koostati õigeaegselt, sest tuleb kaaluda mahuka projekti teostatavust tundlikus asukohas; mõjuhindamine peab toetama otsustusprotsessi ning see tuleb viia läbi võimalikult varases staadiumis.
Vastavalt UNESCO juhistele koostatud Estonia ooperiteatri juurdeehituse pärandimõju hinnangus analüüsitakse võimaliku arendustegevuse mõju maailmapärandi objekti ehk Tallinna vanalinna väärtusele ning antakse soovitusi võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks. Hinnatakse nii Rahvusooper Estonia esitatud juurdeehituse eskiislahendust kui ka kahte alternatiivset lahendust, samuti olemasoleva olukorra säilitamise varianti.
Estonia ooperiteatri juurdeehituse pärandimõju hinnangu koostas muinsuskaitseameti tellimusel arhitektuuriajaloolane ja pärandiekspert Triin Ojari. Hinnangu esialgne versioon sai valmis 2024. aasta oktoobris ning saadeti kaasatud osapooltele arvamuse avaldamiseks. Esimesele versioonile andis tagasisidet 22 asjasse puutuvat asutust ja organisatsiooni ning neile lisaks veel kolm muusikavaldkonna organisatsiooni, kellele saadeti dokument tänavu veebruaris vastavalt Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekule. Kõik tagasiside käigus esitatud küsimused said dokumendi lisana toodud tabelis vastuse ning asjakohaste paranduste puhul täiendati ka pärandimõju hinnangu teksti.
Arupärimistest pikemad koosnesid rohkem kui 20 punktist ning puudutasid nii juriidilist kui ka sisulist poolt: milline on antud juhul avaliku huvi määratlus, kuidas sisustada eriplaneeringu mõistet, milline on UNESCO konventsiooni kui välislepingu koht Eesti õigusruumis. Samuti küsiti korduvalt nii hinnangu koostamise nõude vajalikkuse kui ka kaasatuse ja dokumendi koostamist nõustanud ekspertkomisjoni meelsuse kohta.
Korduvalt tuli tagasiside andmisel rõhutada sedagi, et tegu on eelkõige muinsuskaitse aspektist koostatud dokumendiga, mille metodoloogia lähtub UNESCO juhistest ning see ei analüüsi kavandatava juurdeehituse mõju kohalikule muusikakultuurile või loomemajandusele, ega näiteks ka juurdeehitise võimalikku süsiniku jalajälge.
Mõjuhinnangu esitamise järel menetles seda UNESCOt nõustava organisatsiooni ICOMOS rahvusvaheline komitee.
UNESCO konventsiooni rakendusjuhised ja pärandimõju hindamise juhis näevad ette, et UNESCO analüüsi läbinud pärandimõju hinnangu tulemustega tuleb arvestada kogu planeerimise- ja otsustusprotsessis, sh arhitektuurikonkursi tingimuste koostamisel, ning seetõttu tuleb see koostada ja esitada võimalikult varases staadiumis.
