Eesti Omanike Keskliit jälgib süveneva murega muinsuskaitseseaduse (684 SE) eelnõu menetlust. Ehitismälestistest kuulub 80% ehk ca 4200 hoonet eraisikutele. Kokku puudutab ettevalmistamisel olev muinsuskaitsereform 135 000 mälestise omanikku.
Riikliku kaitse alla arvatud ehitismälestiste tõsisele olukorrale on enam kui kümnendi jooksul korduvalt tähelepanu juhtinud Riigikontroll. Samuti on juba viis aastat tagasi valminud uuring “Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine” ühemõtteliselt sedastanud, et kultuurimälestiste kaitse süsteemis on arengut takistavaid mõjujõude rohkem kui arengut toetavaid tegureid. Selle tulemusel on käesolevaks hetkeks iga kolmas ehitismälestis halvas või avariilises seisukorras.
Paraku Riigikogule esitatud muinsuskaitseseaduse eelnõu ei sisenda lootust, et riik reageerib kuhjunud probleemidele edaspidi täie tõsidusega. Asjade senine käik annab pigem põhjust olla ettevaatlik, sest omandipõhiõiguste riive, muinsuskaitsealade jäik valitsemise jätkumine ja paisuv haldusmenetlus tõotavad stagnatsiooni püsimist Eestile olulises majanduse ja kultuuri valdkonnas.
Eelnõu tarvis pole koostatud ka finantsanalüüsi. Paratamatult tekib küsimus, et kuidas kavatseb Muinsuskaitseamet asuda täitma suurte sisuliste ebakõlade ja ette teada oleva puudujäägiga seadust, mis teatavasti ilma sunnita ei rakendu.
Eesti Omanike Keskliit leiab, et mälestisi ei tule kaitsta omanike eest, vaid jaanalinnupoliitika eest. Veel on võimalus pöörata muinsuskaitsereform kõiki huvirühmasid kaasava sisulise koostöö suunas. Kutsume kõiki mälestiste omanikke ja teisi kultuuripärandit väärtustavaid inimesi toetama petitsiooni “Ei ülemäärastele muinsuskaitselistele piirangutele”.
Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. aprillil 2019.
