Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Tallinna Haridusamet kuulutas välja riigihanke Linnamäe Vene Lütseumi uue õppehoone renoveerimiseks

Tallinna haridusametEile kuulutas Tallinna Haridusamet välja riigihanke aadressil Läänemere tee 31 asuva senise Merekalda koolimaja renoveerimiseks, kuhu tuleb Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumiosa õppehoone. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum jätkab järgmisest õppeaastast tegevust kahes eraldi hoones, kooliga liitub ka senine Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium, mille tulemusel sünnib Tallinnas ainulaadne haridus- ja kompetentsikeskus. Kava kohaselt algab õppetöö uues gümnaasiumihoones 2017. aasta sügisel.

„Tallinna koolivõrgu reformi järgmise sammuna hakkame renoveerima Läänemere tee 31 asuvat koolimaja, kuhu tuleb Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi gümnaasiumiosa õppehoone,“ ütles Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Sellest saab Tallinnas esimene ainult gümnaasiumiklassidele mõeldud kool, nii-öelda puhas gümnaasium, kus pärast renoveerimist hakkavad lisaks Linnamäe Vene Lütseumi gümnasistidele õppima ka täiskasvanute gümnaasiumi õpilased, kelle baaskeeleks on vene keel.

Koos uue õppehoone kasutuselevõtuga hakkab Tallinna Linnamäe Vene Lütseum aktiivselt rakendama uut õpikontseptsiooni – me õpime kõikjal. Viime kokku erinevad võimalused ja õppesuunad – gümnaasiumihoones hakkab toimuma nii päevane statsionaarne õpe kui ka õhtune õpe nendele, kes on huvitatud tööl käimise kõrvalt gümnaasiumihariduse omandamisest. Kahe kooli liitmise tulemusel suurenevad kõigile gümnasistidele vaba- ja valikainete õppimise võimalused. Linnamäe Vene Lütseumi alg- ja põhikooli õpilased jätkavad õpinguid praeguses koolimajas. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi senisesse hoonesse aadressil Vana-Kalamaja 9 tuleb Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme õppehoone.“

„Kuna Merekalda koolimaja näol on tegemist 1987. aastal tüüpprojekti järgi ehitatud hoonega, mis on praeguseks amortiseerunud, siis saame lähtuda olemasolevast ning püüame arhitektide ja ehitajate abiga luua võimalikult kaasaegse õpikeskkonna,“ ütles Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula. „Nii näiteks on kavas luua õuesõppe jaoks sobivad tingimused kooli sisehoovi, kus saab korraldada erinevaid üritusi. Kõik loodusainete kabinetid koos üldlaboratooriumiga hakkavad paiknema koolimaja A korpuse neljandal korrusel, kust omakorda on väljapääs katusele ja seal paiknevale eksperimentaalsele väljakule. 80m² katuseväljak on mõeldud loodusteaduslike vaatluste läbiviimiseks. Väljakut ümbritseb piire, millele paigaldatakse näitliku õppevahendina ning disainielemendina päikesepatareid.“

Ümberehituste käigus luuakse senise garderoobi asemele aatrium – hall koos lugemissaali ja rekreatsioonialaga. Aatriumi tulevad istumisastmed ning sinna kõrvale ehitatakse söögi/istumisala ning kohvik söögi jaotamiseks, mis toimib koos sööklaga – sinna tulevad ka lett ja sööginõude tagastuskoht. Uus garderoob ehitatakse A korpuse keldrikorrusele koos individuaalsete kappidega kõigile õpilastele, lisaks eraldi garderoob õpetajatele.

Suurt rõhku pannakse õpilaste sporditegemise võimalustele. Üks osa senisest C korpuse hoonest lammutatakse ning selle asemele rajatakse suur spordisaal (32x34m) koos tribüünidega. Spordisaali tuleb täismõõtmetes korvpalliplats ning 3 võrkpalliväljakut. Lisaks rajatakse keldrikorrusele 300m² võimlemissaal, 100m² aeroobikasaal ja 100m² jõusaal koos inventariruumidega, riietus-pesuruumid ja saun. Piirdeaiaga eraldatud staadionile paigaldatakse tartaankattega jooksurajad, kunstmurukattega jalgpalliväljak, kaugushüppekastid, kuulitõukesektorid, võimlemislinnak ning eraldi pallimänguplatsid. Kooli juurde tuleb jalgrattaparkla kuni 60 rattale.

Olemasolev spordisaal planeeritakse ümber aulaks, kuhu mahub korraga umbes 170 inimest. Senise aula ruumidesse ehitatakse kaks suurt loengusaali 100-120 inimesele, kogupindalaga 120 m². Statsionaarsed lauad ja klapptoolid paigutatakse amfiteatrina keskme suunas.

Koridoridesse rajatakse puhkealad „Lego“ stiilis pehme mööbliga. Õpperuumidesse tulevad kaasaegsed tehnilised lahendused – arvutid, projektorid, multimeediatahvlid. Koolimajja tuleb 110 m² muusikaklass ja 72 m² kunstiklass. Koolis on lift ning C korpuse 2. ja 3. korruse vahel lisaks ka invatõstuk.

Gümnasistide õppetöö hakkab toimuma kabinetisüsteemi järgi aineklassides ja kindlad koduklassid puuduvad. Õpilaste arv klassis on kuni 36 õpilast, keeleklassides 18 õpilast. Õpetaja töökoht on igal aineõpetajal oma klassis.

Koolis on õppekohti 735 gümnasistile, sealhulgas täiskasvanute gümnaasiumi õpilastele – kokku 16 klassikomplekti. Õpetajate ja kooli tugipersonali arv on 65.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 09-2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Elamispindade turuülevaate esitlus: sügis 2016

Korterituru suundumused sügis 2016Olen taas kokku pannud põhjaliku elamispindade turuülevaate, mida käin ettevõtetes tutvustamas.

Turuülevaade võtab kokku tänase elamispindade ja korterituru seisu, vaatab mis meid on siia toonud ja mis suunas see meid edasi viib. Traditsiooniliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta ulatuses.

Kuivõrd uute korterite arendusturg on väga aktiivne, pöörab turuülevaade sellele sektorile erilist tähelepanu. Vaatame, kas suur pakkumiste arv on viimas ülepakkumisele ja survele hindadele või ostetakse ikkagi kõik uued korterid ära.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: turistid tunnevad Eesti vastu huvi, hotellisektorisse mahuks juurde uusi tegijaid

SwedbankEesti on turistide ligimeelitamisel olnud üsna edukas ja selle aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes on majutusasutustes ööbimised kasvanud 7%. Swedbanki hotellisektori juht Mari Sukk märkis, et suvel uksed avanud Hilton Hotel annab Tallinna hotellituru arengule hoogu ning uusi majutusasutusi mahuks siinsele turule veelgi.

„Tallinna majutusasutustes pakutav tubade arv ei ole viimase seitsme aasta jooksul oluliselt muutunud,“ märkis Sukk. „Alates 2009. aastast on majutuskohtade arv püsinud 7000 juures ja seda vaatamata hotellisektori suhteliselt headele finantstulemustele ja tubade täituvusele.“

Keskmine täituvus Tallinna majutusasutustes on viimase viie aasta jooksul ulatunud üle 60%, 2015. aastal lausa 64,5% – see tähendab lihtsustatult hotellile täismaja neljal ja poolel päeval nädalas. „Nii head näitajad on meie hotelli-operaatorite kõva töö tulemus: pingutatud on nii klientide leidmiseks kui teenuse kvaliteedi tagamiseks,“ tunnustas Sukk.

„Hotelliäris mängib meil suurt rolli hooajalisus,“ lisas Sukk. Nii küündib näiteks juulis Tallinna majutuskohtade täituvus lausa 85 protsendini ja ööbida soovijal on suvel Tallinnas üsna raske vaba kohta leida, eriti kui toimumas on mõni suurüritus. Samas jaanuaris ja veebruaris võib täituvus langeda alla 40%.

Mari Sukki hinnangul on suur suvine nõudlus ööbimiskohtade järele hinnad üles kruvinud ning valikuvariandid praktiliselt olematuks kahandanud. „Hiltoni tubade lisandumine Tallinna hotelliturule on tervitatav ning samas mahus uusi tulijaid või olemasolevate tegijate laiendusi mahuks mõni veelgi. Eelkõige on oodatud tulijad, kes pakuvad ülemaailmset lojaalsusprogrammi, spaa-kompleksi või muu meelelahutusega ööbimiskohale lisaväärtust, ja ideaalis meelitavad Eestisse uusi turiste,“ rääkis Sukk.

„Arusaadavalt selleks, et Eesti oleks sihtkohana turistidele huvipakkuv ja konkurentsivõimeline võrreldes naaberturgudega, peaksid üheskoos panustama erinevad osapooled, alates riigi poolt tehtavatest suurtest otsustest ning lõpetades sõbralike kohalikega tänaval. Eelkõige on olulised Eesti turustamine väljaspool, hea transpordiühendus ning atraktiivne meelelahutus kõige laiemas mõttes.“

Huvitavaid fakte:

  • Tallinn majutab 50% Eestit külastavatest turistidest, kes jäävad siia ka ööbima, kuid Tallinnas asub 35% Eesti hotellitubadest;
  • 42% turistidest saabub Tallinna Soomest, järgnevad Venemaa ja Läti.
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Majanduse üldolukord pole muutunud

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide-analüütikute hinnangul pole majandusolukord kolmanda kvartali jooksul muutunud ega paranemisootused täitunud, kuid majanduse üldolukorra hinnang on rahuldav. Eesti majanduse hetkeolukorda hindasid eksperdid 5 punktiga, mis on 0,2 punkti vähem kui eelmisel vaatlusel juunis.

Majanduskasv jäi esimesel poolaastal allapoole prognoose ulatudes ühe protsendini kuigi oodati kaheprotsendilist kasvu. Majanduskliima indeks tõusis 5,5lt 5,7-le punktile.

Kõige nõrgem näitaja Eesti majandususaldusindeksis on investeeringud. Kuigi juulis olid hinnangud muutunud optimistlikumaks, siis septembris toimus taas indeksi langus. Koguni 63 protsenti ekspertidest hindas olukorda halvaks. Võrreldes juuli küsitluse tulemusi, siis Eestis oli see tulemus kehvim lähiriikide hulgas. Samas tulevikuperspektiivi hinnati investeeringute juures heaks. Samuti arvas 63 protsenti ekspertidest, et kuue kuu pärast on seis parem.

“Loodame, et investeeringute poolel on trendis tulemas kauaoodatud pööre ja need hakkavad kasvama, vähemalt langus on peatunud. Riik suunab oma peatähelepanu tööstuse arendamisse, mis aitab kaasa ka rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. Konkreetsete näidetena nimetas Lubi suurinvestori toetusmeedet, elektrihinnaerisust suurtarbijatele ning tööstuspoliitika rõhuasetust digitaliseerimisele.

Hinnangud eratarbimisele püsivad endiselt kõrgel tasemel. 84 protsenti ekspertidest pidas olukorda heaks. Tarbijate kindlustunne on kõrge ning püsikaupade ostuaktiivsus suur. Lisaks investeerimisele suudavad tarbijad ka järjest rohkem säästa. 22 protsenti vastanud peredest tunnetab oma heaolu paranemist eelnevatel kuudel ja 26 protsenti ootab paranemist järgnevatel kuudel. Samas tuleviku suhtes oldi veidi enam kõhklevad ning 11 protsenti ekspertidest arvas, et olukord muutub halvemaks.

Väliskaubanduse suhtes on küsitletud eksperdid positiivselt meelestatud. 53 protsenti hindajaid loodab ekspordimahu kasvu ning ükski küsitletutest ei uskunud ekspordimahu langust.

Hinnad hakkavad ekspertide hinnangul tõusma, kuue kuu perspektiivis ootab hindade tõusu 87 protsenti küsitletutest.

Majandusprobleemidest on endiselt kõige teravamad oskustööjõu puudus ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, mis 9-palli skaalal said vastavalt 7,3 ja 6,1 punkti. Uue näitajana on uuringusse lisatud küsimus korruptsiooni kohta, kuid vastajate hinnangul ei ole see probleemiks Eesti majanduses (2,1 punkti 9st).

Tööstussektoril läheb hästi. Baromeeter on viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel ning samuti kõrgem pikaajalisest keskmisest. Järgneval kolmel kuul oodatakse samuti toodangumahu kasvu. Väga tugev on kindlustunne metalltoodete tootmises (+30 punkti), toiduainete tootmises (+29 punkti) ja tekstiilitootmises (+27 punkti). Nõrgem on olukord masinate ja seadmete tootmises (-13 punkti).
Raha laenamise võimalused on tööstusettevõtetel head. 18 protsenti vastanutest arvas, et pangad suhtuvad soosivalt ning 74 protsenti pidas olukorda normaalseks.

Tugeva positiivse arenguga paistab silma ehitussektor, kus kindlustunne on tõusnud jälle plusspoolele. On paranenud nii tellimused, kui ka hinnangud hõivele. Ebapiisavat nõudlust pidas oluliseks kasvu pidurdavaks teguriks 40 protsenti ettevõtetest, mis oli viimase kolme aasta madalaim näitaja. Taas on päevakorrale tõusnud tööjõupuudus, mida nimetas 28 protsenti vastanutest.

Jaekaubandusettevõtete kindlustunne küll langes, aga jäi plusspoolele. Jaekaubandussektor erineb teistest seetõttu, et siin on vähenenud pankade valmisolek ettevõtetele laenu anda ning 17 protsenti küsitletutest peab pankade suhtumist piiravaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Selgusid Eesti parimad korteriühistud

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit (EKÜL) kuulutas täna ühistute suurfoorumil juba kaheteistkümnendat korda välja parimad korteriühistud üle Eesti ning tunnustas tublisid ühistujuhte. EKÜL korteriühistute konkursil 2016 valiti parimad kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt.

“Konkursil osales ühistuid üle Eesti: nii Tallinnast ja Harjumaalt, Tartust ja Tartumaalt, Pärnust ja ka Ida- Virumaalt. Eriti hea meel on selle üle, et seekord on osalemas ka Saaremaa suisa kahe kandidaadiga,” rääkis EKÜL juhatuse liige Urmas Mardi. “Tugevaid kandidaate parima tiitlile oli mitmeid ning taas oli komisjonil võimalus olla tunnistajaks asjaolule, et Eestimaa eri paigus tegutseb palju väga tublisid ühistuid ja hakkajaid ühistujuhte, kes on oma majas ja majaümbruses ära teinud märkimisväärse töö. Konkursi komisjoni kuulusid Triin Reinsalu sihtasutusest KredEx, Regina Michaelis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Sven Mäe Tallinna Linnavaraametist ning Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidu esindajana.

Kategoorias “Ilus koduümbrus” on traditsiooniks saanud, et komisjon annab välja ka eriauhindu. Tänavu otsustas komisjon välja anda eriauhinna, mis kannab nimetust “Hingega loodud koduümbrus”: see läks Pärnu korteriühistule KÜ Pikanõmme. “Ühistu liikmed ise öelnud nii: tööde teostamisele meie ühistu märkimisväärseid kulutusi ei ole teinud, aga meil on tore majahoidja, kes korrastab majaümbrust ja hoiab silma peal lillepeenardel. Igas maja püstikus on ühistu liikmeid, kes hoolivad ilust ja hobiaednikena lillepeenraid korras hoiavad. Lilleilu ei ole mitte ainult maja ees, vaid ka koridorides,” tutvustas Mardi.

„Ilus koduümbruse 2016“ kategoorias kuulutati võitjaks Tallinna KÜ Puhangu 30. “Võitjat iseloomustab väga läbimõeldud ja hästi korraldatud tegevus kortermaja ümbruse heakorrastamisel ja haljastustaimede valikul. Valik tehtud töödest: tiheda puurinde harvendamine maja ümbruses, et parandada valgustingimusi korterites, uute madalakasvuliste puude (näiteks iluõunapuud ja pihlakad) istutamine, prügimaja paigaldamine ja betoonkividest jalgtee ehitamine prügimajani, pesukuivatusala korrastamine, roheala piiramine hekkidega, viinapuude ja elulõngade istutamine tugikaartele, kiviktaimla ja rooside istutusala rajamine, lisaks suurte lillepeenarde ja õuevaaside taimede uuendamine ja korrashoid,” vahendas Mardi. “Peaaegu kõik haljastustööd ümber elamu on teostatud elanike poolt. Ühistu esindajad märgivad, et ühine tegevus majaümbruse hooldamisel on parandanud elanike koostööd ja vähendanud elanikevahelisi konflikte.”

2016. aasta parimaks korteriühistu juhiks kuulutati pärnulanna Anne Betker (esitajaks KÜ Uus-Sauga 41A, Pärnu). “Parima korteriühistu juhi konkursil osalenud olid kõik seekord väga tugevad ja tunnustust väärivad kandidaadid. Siiski tuli komisjonil see keeruline otsus teha ja võitja valida,” rääkis Mardi. “Parimat korteriühistu juhti 2016 iseloomustavad majaelanikud kui kohusetundlikku, abivalmis ja heade juhiomadustega inimest. Tema organiseerimisel ja juhtimisel on läbi viidud maja renoveerimine ja teostatud majaesise haljastustööd,” rääkis Mardi. “Olles kohtunud maja elanikega, jäi kõrva, et elanikud on oma ühistu juhiga väga rahul. Inimestele meeldib, et nende ühistu juhi poole saab pöörduda lisaks maja puudutavatele probleemidele ka isiklike muredega, sest temalt saab alati nõu ja abi.”

Kõige tasavägisem oli mõõduvõtt kategoorias „Edukaim renoveerimisprojekt“. Lisaks peaauhinnale otsustati välja anda kaks eriauhinda: „Edukaim renoveerimisprojekt miljööväärtuslikus keskkonnas“ ning “Parim renoveerimise ja ilusa koduümbruse terviklahendus.”

Eriauhind „Edukaim renoveerimisprojekt miljööväärtuslikus keskkonnas“ läks Tartu korteriühistule KÜ Küüni 2, kes on renoveerinud kortermaja, mis asub väga erilises kohas – Raekoja platsi ääres. “Eriline asukoht ja maja arhitektuuriline väärtus tähendab seda, et renoveerimisel on tulnud teha koostööd nii omavalitsuse, äripindadel tegutsevate naabrite kui ka nõudliku arhitektuuriga maja korteriomanikega ning pidevalt otsida erinevaid lahendusi, sest renoveerimisel tavapärased lahendused nii erilisele hoonele ei sobi,” selgitas Mardi.

Eriauhinna “Parim renoveerimise ja ilusa koduümbruse terviklahendus” pälvis Pärnu KÜ Mai 23. “Maja kandideeris edukaima renoveerimisprojekti konkursil, kuid konkursi komisjonile avaldas väga muljet ka maja ümbrus, mis on kujundatud maastikukujundajast juhatuse esimehe poolt,” tutvustas Mardi. “Tehtud on fassaadi, katuse ja vundamendi soojustus, rõdude renoveerimine ja klaasimine, sademevee maa-aluse kanalisatsiooni ehitus ja selle ühendamine linna sademevee kanalisatsiooniga jm. Lisaks sellele, et maja on renoveeritud ja selle ümbruse haljastus silmapaistev, on maja juures mitmeid ainulaadseid detaile – näiteks eritellimusel jalgrattahoidlad, professionaalses haljastuses kasutatavad rõdukastid ja led-valgusribad trepikoja akende välispiiretel,” rääkis ta.

Tiitliga “Edukaim renoveerimisprojekt 2016“ pärjati KÜ Aasa tee 1 Tartumaal Ilmatsalus. “Majas on renoveerimisel tehtud praktiliselt kõik tööd, mida võimalik teha on. Kortermaja renoveerimisprojekti iseloomustab ökoloogiliselt jätkusuutlik lahendus,” rääkis Mardi. “Maja renoveeriti täismahus KredEx 40% toetusega: fassaadi soojendamine, küttesüsteemi väljavahetamine (igas toas termostaadid), kuuma- ja külmavee torustiku väljavahetamine, uus elektrisüsteem, uued keldrid. Keldrid on lahendatud selliselt, et päikesevalgus pääseb igasse keldriboksi ja päeval ei ole vaja lisaenergiat valgustuse jaoks. Kõik aknad vahetati kolmekordse klaasiga akende vastu ja tõsteti renoveerimise käigus väljapoole. Katusele paigaldati päikesepaneelid, millega toodetud energia abil soojendatakse vett ja talvisel perioodil aitab see kütta ka teatud määral maja (maja köetakse talvel üldiselt keskkütte kaudu). Renoveerimisprojekti edukust iseloomustab ilmekalt energiamärgise muutus: varasem energiamärgis F on nüüd asendunud energiamärgisega B,” rääkis Mardi.

Konkursil anti välja aga ka eriauhind, mis läks korraga nii korteriühistule kui korteriühistu juhile – eriauhinnaga „Ida-Virumaa eeskuju“ pärjati Jõhvi KÜ Puru tee 24 ning ühistujuht Galina Smolina. “Tegemist on korteriühistuga, kes oma hakkaja juhi eestvedamisel on oma kodukohas Ida-Virumaal näitamas eeskuju kortermaja renoveerimisel ja koduümbruse korrastamisel. Selle eriauhinnaga soovime tunnustada ühistu ja ühistujuhi julgust võtta ette suuremahulisi töid ja veenda majaelanikke renoveerimise vajalikkuses piirkonnas, kus kortermajade renoveerimine on alles algusjärgus,” märkis Mardi.

Lisaks üleantud auhindadele tunnustas Eesti Korteriühistute Liit tänukirjaga KÜ Rohu 1A Kuressaares ning Kuressaare KÜ Smuuli 5 juhti Janek Lemberit, KÜ Kase 6 Tabasalus ning KÜ Järve 29 Tallinnas. “Aitäh kõigile osalejatele ja julgustame kõiki ühistuid juba järgmisel aastal ka ise kandideerima,” kutsus Urmas Mardi korteriühistud julgelt konkursil osalema.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Suve lõpp lõi ülikoolilinnade üüriturud kihama

Arco VaraPaar viimast aastat on ülikoolilinnade üüriturg olnud vaiksem kui eelnevatel aastatel, kuid sellel hooajal jällegi oluliselt aktiivsem.

„Üle kahe aasta on Tartu kõrgkoolidesse astuvate tudengite arv suurenenud. Esimesed üürihuvilised aktiveerusid tavapäraselt juuli alguses ja nendel oli võimalik kasutada suvele iseloomulikku suurt korterite valikut,“ rääkis Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Tamme sõnul tõi augustilõpu kõrghooaeg Tartus kaasa üüriliste buumi ja nii mõnigi jäi soovitud pinnast ilma, nii et aktiivseid üürkorteri otsijaid on jätkunud ka septembrisse. Tavalisalt on sügiskuu alguses turul vaikus, kuid sellel aastal on turg siiani aktiivne – üürikortereid uudistatakse ja sõlmitakse lepinguid.

„Tallinnas torkavad üliõpilased üüriturul silma tavapäraselt igal aastal juuli lõpust septembri keskpaigani. Kesklinna otsivad üürikortereid peamiselt välistudengid ja Mustamäele TTÜ ümbrusse ning teistesse magalarajoonidesse üle Eesti saabunud õppurid,“ kommenteeris Arco Vara vanemmaakler Tiina Steinberg.

Enamasti soovitakse üürida 1-toalisi sisustatud kortereid või siis 3- ja enama magamistoaga kortereid mitme peale, et kulusid koos jagada. Kõige kiiremini leiavad üürilised korterid, kus on olemas elementaarne sisustus nagu köögimööbel ja -tehnika, elutoa- ja magamistoamööbel. Tühja korterit on väga raske üürile anda.

Kuna kõrgkoolide õppehooned on reeglina üle linna laiali, siis leiab mõistliku hinna ja kvaliteediga üürikorter olemata piirkonnast omale kiiresti üürniku. Tavapärane üürikorteri hind on Tartus kuni 400 eurot kuus, Tallinnas olenevalt piirkonnast 200 kuni 600 eurot kuus. Üle selle hinnataseme üürihuviliste ostujõud väheneb märgatavalt.

Välistudengite osakaal kasvab

„Aasta-aastalt lisandub Tartu üüriturule ka välistudengeid. Arco Vara vahenduses on 24 korteriga üürimaja Gildi House Tartu vanalinnas, kus paiknevad kõrgema hinnataseme ja kvaliteediga korterid. Nende üüripindade asukatest on 95% välismaalastest tudengid ja õppejõud,“ rääkis Tamme.

„Tallinnas võis täheldada tendentsi, kus meie poole pöördub rohkelt välistudengeid, kes tulevad siia õppima üheks semestriks, perioodil septembrist jaanuari-veebruarini. Nii lühikeseks ajaks ei soovi aga üürileandjad lepingut sõlmida, kuna aasta alguses, kui korter vabaneb, on kinnisvaraturg vaiksem ja uute üürnike leidmine võib pikale venida,“ ütles Steinberg.

Välistudengitele pakuvad enam huvi kesklinna uutes hoonetes üürikorterid. Eelistavad on möbleeritud, hea asukohaga stuudiokortereid. Need lähevad tavaliselt kõige pealt kaubaks, siis vaadatakse suuremaid pindu.

Välistudengite jaoks on oluline, et korteris oleks kõik eluks vajalik olemas – nõud, voodipesu, kodumasinad.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Maakri Kvartalis hakkab tööle üle 1300 inimese

Maakri kvartalTallinna südalinna rajatavas Maakri Kvartalis hakkab projekti valmimise järel tööle üle 1300 inimese.

Maakri Kvartali projekti juhi Jaan Erelti sõnul selgub täpne töökohtade arv peale viimase üürilepingu sõlmimist. „Kogu projekti mahuks on 22 000 m² üüripinda, millele esialgsete kavade järgi luuakse keskkond 1300 töökoha tekkeks. Pakume üürnikele soovi korral neile sobivat rätsepatööna valmivat siselahendust, mistõttu lõplik töökohtade arv võib veel muutuda,“ sõnas Erelt. Tema kinnitusel on kvartali ehitus igati graafikus. Maakri Kvartal valmib 2018. aastal.

Maakri Kvartal on ettevõtja Olav Miili poolt arendatav kinnisvaraprojekt, mille krooniks on Tallinna selle kümnendi ainus 30-korruseline kõrghoone. Praeguseks on kõrghoonel valatud 12 korrust
raudbetoonkarkassi.

Kvartalis on seitse hoonet brutopinnaga kokku 36 000 ruutmeetrit, sealhulgas 22 000 m² üüritavat pinda. Maakri Kvartali fookus on suunatud ainult äripindadele, eluruume kvartalisse ei ehitata.
Kvartali ankurüürnikeks on OP Pank, Seesam Insurance AS ja EfTEN Capital AS. Kompleksile ehitatakse otseühendus Rävala puiestee aluse Europarkiga.

Maakri Kvartali juhtiv arhitekt on Rasmus Tamme ARS Projektist ning objekti peatöövõtja on AS Merko Ehitus Eesti. Projekti finantseerib OP Pank ja arendust nõustab EfTEN Capital AS.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Laenuga kodu renoveerimise plussid ja miinused

SEB PankUmbes iga viie kuni seitsme aasta tagant võiks mõelda kodu uuendamise või renoveerimise peale. Selle ettevõtmise rahastamiseks võite ühe võimalusena kasutada ka laenu. Millised on laenuga kodu renoveerimise positiivsed ja negatiivsed küljed?

Kas rahastada kodu renoveerimist laenu või säästudega?

Ka pisem remonditöö loob esteetiliselt värskema keskkonna ja võib kasvatada teie kinnisvara väärtust. Vajaliku summa puudumisel on abiks väikelaen, mis võimaldab teil teha remondi korraga täies mahus ja kiiremini, kui ise raha kogudes. Väikelaen on abiks ka juhul, kui te ei taha oma sääste kulutada. Laenu puhul jaotub tagasimaksmine väikesteks summadeks, mille igakuine tasumine ei mõjuta finantsseisu nii drastiliselt, kui korraga suure summa oma raha kulutamine.

Samas tuleb arvestada, et uue laenu võtmine vähendab teie võimalust lähiajal veel laenu saada. Seega tuleb väga täpselt läbi mõelda vähemalt järgneva viie aasta plaanid ja rahalised väljavaated.
Säästude kasuks räägib asjaolu, et saate kiirelt alustada ja renoveerimistööde lõppedes ei kasva teie finantskohustused. Siiski tasub meeles pidada, et oluline on säilitada kolme kuni kuue kuu rahapuhver ootamatute kulude katteks.

Laenuga kodu renoveerimise plussid

  • Väikelaen võimaldab teha remondi korraga täies mahus ja kiiremini, kui ise raha kogudes.
  • Lisafinantseeringuga saate plaanid ellu viia kvaliteetsemalt, näiteks kasutades enda ideede kõrval sisekujundaja nõuandeid või ehitajate abi.
  • Tehtud tööd võivad suurendada kinnisvara väärtust ja muuta selle tulevastele ostjatele atraktiivsemaks.
  • Mitmed uuendused aitavad parandada kodu mugavust ja energiasäästlikkust, näiteks välisseinte soojustamine ning küttesüsteemi uuendamine.
  • Väikelaen on paindliku suurusega, seetõttu saate laenu nii väiksema kui suurema remondiplaani teostamisek

Laenuga kodu renoveerimise miinused

  • Mitte kõik täiendused ei tõsta kodu väärtust – näiteks väga eripärane ümberehitus võib kinnisvara väärtust hoopis langetada. Seetõttu võib kogu projekt kodu müümisel hinda hoopis langetada ja takistuseks kujuneda.
  • Laenuga kodu renoveerimisel võib tunduda, et raha on palju. Sellises olukorras kipuvad ka kulud suurenema ja kogu projekti maksumus kasvama.
  • Mõelge läbi, kas soovite renoveeritavas kodus elada vähemalt laenuperioodi lõpuni. Kui plaanite kodu varem müüa, siis tuleb leida võimalus laen varem tagasi maksta. Halvim olukord on selline, kus müüte oma kinnisvara aga jääte kodu renoveerimiseks võetud laenu edasi maksma.
  • Igaks juhuks tasub mõelda ka mustale stsenaariumile – mis juhtub siis, kui te ootamatult näiteks töö kaotate. Hea on välja mõelda varuplaan laenumaksete tasumiseks ka keerulistes oludes.

Laen on kohustus

Enne väikelaenu taotlemist analüüsige oma sissetulekuid ja finantskohustusi ning kalkuleerige, kas suudate iga kuu laenumakset tasuda. Kui otsus väikelaenu võtta on kindel, siis selgitage alustuseks välja oma võimalused. Selleks soovitame kasutada väikelaenu kuumakse kalkulaatorit. Maksimaalne väikelaenu summa oleneb teie sissetulekust ja olemasolevatest kohustustest.
Maksejõulise kliendina saate pangalt väikelaenu taotledes positiivse laenuotsuse paari päevaga.

Tuleb aga arvestada, et selle laenu intressimäär on kõrgem, kui kinnisvaraga tagatud kodu- või hüpoteeklaenul.

Mihkel Külaots
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rohelise Kontori auhinna pälvis Paldiski mnt 48A kontorihoone

TallinnTeisipäeval pärjati aasta parima Rohelise Kontori auhinnaga Paldiski mnt 48A kontorihoone, kus asuvad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Munitsipaalpolitsei Amet, Energiaagentuur ja väiksemad sihtasutused. Lisaks said Rohelise Kontori tunnistuse JCDecaux, Raidla Ellex Advokaadibüroo, CWT Estonia, Tallinna Linnavolikogu Kantselei, Tallinna Haridusamet, Nõmme Linnosa Valitsus ja Tallinna Kesklinna Valitsus.

Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistused antakse organisatsioonidele, kes on silma paistnud keskkonnateadlike lahendustega oma töökeskkonnas. Rohelise Kontori süsteemi eesmärgiks on hoida töötajate tervist ja vähendada kontorite keskkonnamõju, aidates organisatsioonidel seekaudu ka raha säästa.

„Rohelise Kontori põhimõtted on muutumas nii organisatsioonidele kui töötajatele üha olulisemaks. Mõtleme rohkem sellele, kuidas toimetada keskkonnasäästlikult ja nautida töökeskkonda, kus veedame suure osa oma päevast. Mõnusas kontoris töötamine tõstab ka oluliselt tööviljakust ja tootlikkust,“ ütles Rohelise Kontori süsteemi eestvedaja ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) programmijuht Harri Moora.

“Paldiski mnt 48A kontorihoones töötavad erineva suurusega linnaasutused, kes kõik pingutavad oma võimaluste piirides ühise eesmärgi nimel, et tagada mugav, kestlik ja keskkonna suhtes vastutustundlik organisatsioonikäitumine. Hoolime väga oma töötajate tervisest ja heaolust, pakkudes võimalust töökeskkonnas saada massaaži, stretchingut, arstiabi, toituda tervislikult ning liikuda mere ääres ja osaleda toredatel ettevõtmistel. Vaatame maailma läbi roheliste prillide,” kommenteeris Paldiski mnt 48A hoones tegutseva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti arendus- ja haldusosakonna peaspetsialist Aire Johanson.

Auhind anti üle täna Keskkonnaministeeriumis toimunud EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi ja Rohelise Kontori konverentsil. Toimunud üritus võttis kokku Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti, mille tulemusel rakendati 2015. aastal Tallinna keskkonnaametis Euroopa keskkonnajuhtimissüsteem EMAS ja mitmetes ametites Rohelise Kontori süsteem.

Eelmisel aastal oli parimaks Roheliseks Kontoriks Statistikaamet. Eelnevalt on Rohelise Kontori tunnistused saanud 28 kontorit, sealhulgas eraettevõtted nagu ABB, Ragn-Sells, Starman, ministeeriumid (näiteks rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium), samuti kohalikud omavalitsused (näiteks Harku ja Rae vallavalitsused, Keila linnavalitsus).

Alates 2015. aastast annab Rohelise Kontori auhinda ja tunnistusi välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2016 III kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Maakondlik korteripakkumiste vähenemine veab hinnad tõusule

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti septembris müügiks keskmiselt 10 734 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas korterite müügipakkumiste arv 4%. Sama palju ehk 4% kasvas aastaga korterite müügipakkumiste keskmine hind, mis septembris oli 1434 €/m².

Tähelepanu väärib, et korterite müügipakkumine on märgataval määral kokku kuivanud kõikides maakondades peale Harjumaa ja Ida-Virumaa. Päeva keskmine korteripakkumiste arv portaalis KV.EE on näiteks Läänemaal ja Lääne-Virumaal on kahanenud isegi üle poole võrra.

Maakondlik korteriturg on passiivne ja sellest tulenevalt on sealne korteriturg suhteliselt väike. Nii võib korterite müügipakkumiste arvu langus ulatuda küll ühes või teises maakonnas mitmekümne protsendini. Eesti summaarset näitajat see siiski oluliselt ei mõjuta, sest Eesti pakkumiste trendi määrab suurim turu piirkond ehk Tallinn ja Harjumaa.

Harjumaa korteripakkumine on septembriks aastatagusega võrreldes kerkinud 377 pakkumise võrra ehk 6%. Harjumaa korteripakkumiste hind portaalis KV.EE on sama ajaga suurenenud 3% ja on 1798 €/m².

Vastupidiselt korteripakkumiste arvu vähenemisele on pakkumiste hinnad kerkinud pea igas maakonnas. Siin joonistub välja Ida-Virumaa, kus pakkumiste 33-protsendilise suurenemise juures on hinnad siiski kukkunud 3%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 09/2015 09/2016 Muutus, % 09/2015 09/2016 Muutus, %
Eesti 10 355 10 734 4% 1 377 1 434 4%
Harjumaa 6 250 6 627 6% 1 741 1 798 3%
Hiiumaa 15 12 -20% 460 447 -3%
Ida-Virumaa 1 253 1 672 33% 439 426 -3%
Jõgevamaa 58 47 -19% 308 295 -4%
Järvamaa 50 36 -28% 337 375 11%
Läänemaa 127 59 -54% 635 729 15%
L-Virumaa 140 65 -54% 424 483 14%
Põlvamaa 50 26 -48% 433 501 16%
Pärnumaa 240 192 -20% 1 175 1 278 9%
Raplamaa 102 89 -13% 454 455 0%
Saaremaa 46 30 -35% 883 997 13%
Tartumaa 1 802 1 695 -6% 1 308 1 423 9%
Valgamaa 71 65 -8% 295 290 -2%
Viljandimaa 75 74 -1% 645 717 11%
Võrumaa 76 45 -41% 453 469 4%
             
Narva 256 532 108% 616 556 -10%
Pärnu 146 131 -10% 1 267 1 352 7%
Tallinn 5 497 5 631 2% 1 845 1 906 3%
Tartu 1 561 1 546 -1% 1 363 1 449 6%

 

Korterite müügipakkumiste keskmine hind

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016.

Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4

Päevakava ja esinejad:

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv
9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

Moderaatorid:

  • Kalev Roosiväli, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
  • Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor
9.35 – 10.25 Seis eluasemeturul: buum või hinnalangus?
  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Tõnu Toompark

Osalejad:

  • Mart Saa, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige
  • Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht
10.25 – 11.25 Kuidas on rakendunud ehitusseadustiku muudatused
  • Ando Leppiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ando Leppiman

Osalejad:

  • Eva Vanamb, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, õigusosakonna juhataja
  • Martina Proosa, Advokaadibüroo Teder jurist
  • Sulo Nigul, Metro Capital OÜ partner
11.25 – 11.40 „Tõusev kinnisvaratäht“ laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine
11.40 – 12.30 Lõuna
12.30 – 13.00 Kinnisvaravahendus ilma maaklerita. Kas tuleviku trend?
  • Ott Heidmets, Kinnisvara24.ee tegevjuht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ott Heidmets

Osalejad:

  • Annely Sermat, Pindi Kinnisvara OÜ eluruumide vahendusvaldkonna juht
  • Joonas Põder, Konku.ee juhatuse liige
13.00 – 14.00 Võrdlev pilt Baltikumi kinnisvaraturgudest
  • Mihkel Pärtel, BPT Real Estate AS nõustamisvaldkonna juht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Mihkel Pärtel

Osalejad:

  • Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
  • Ülo Kallas, Colonna Kininsvara OÜ finantsjuht
14.00 – 14.30 Kinnisvaraarendajate mured ja rõõmud infotehnoloogia vaatevinklist
  • Fred Viidul, CGI Eesti AS majandustarkvara tiimijuht
14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 15.30 Ärikinnisvarast, sügavuti metsa- ja põllumaast
  • Mart Erik, Kinnistu OÜ ja Rajoon.ee asutaja
15.30 – 16.15 Ühisrahastusest, ausalt!
  • Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ardi Roosimaa

Osalejad:

  • Marek Pärtel, EstateGuru OÜ partner
  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ tegevjuht
  • Kaia Kask, Tartu Ülikooli rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli rahanduse teadur
  • Andre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige
  • Kristjan Mitt, Mitt&Perlebach OÜ juhatuse liige

Konverentsi tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 95 € (lisandub käibemaks).

Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Käsiraamat abiellujatele “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

Perekonnaõigus ja varasuhtedKäsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abimees abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinnas elab 443 268 inimest

TallinnRahvastikuregistri andmeil elas 1. oktoobri hommikul pealinnas 443 268 inimest, septembris kasvas elanike arv 1307 inimese võrra.

Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 3751 inimese võrra, enim – 1499 inimese võrra – kasvas kesklinna elanikkond. Augustis kasvas Tallinna elanike arv 604inimese võrra.

Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 5091 inimese võrra, sh septembris rekordiliselt 1386 inimese võrra. Linnaositi kasvas mullu enim Kesklinna ja Mustamäe elanikkond – vastavalt 1928 ja 1069 elaniku võrra.

Seisuga 1. jaanuar 2015 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 434 426 inimest. 2014. aastaga võrreldes oli mullune juurdekasv pisut suurem – tunamullu kasvas pealinna elanikkond 4527 inimese võrra.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra – aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest, seisuga 1. jaanuar 2014 aga juba 429 899 inimest.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 27 124inimese ehk 6,5% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused