Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Merko Ehituse kolmanda kvartali ja 9 kuu müügitulu kasvas veerandi võrra

09.11.2017 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2017. aasta kolmanda kvartali ja 9 kuu müügitulu kasvas ligi veerandi võrra – kolmanda kvartali müügitulu oli 86,0 ja 9 kuu müügitulu 214,8 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum ulatus kolmandas kvartalis 3,4 ja 9 kuu arvestuses 6,6 miljoni euroni. Tänavu 9 kuuga on kontsern sõlminud uusi lepinguid kogumahus 304 miljonit eurot.

„Tänavuse üheksa kuu müügitulu kasvu on toetanud mitmed suured töös olevad ehituslepingud. Täna ehitame suuri kaubanduskeskusi Tallinnas ja Riias, kolme hotelli Vilniuses ja mitut büroohoonet Tallinnas. Kõik ehituslepingud on pingelise ajagraafikuga ja teisalt peame tegutsema olukorras, kus turul on üha enam probleemiks projekteerijate ja võimekate alltöövõtjate ressursi puudus. See seab meie projektimeeskondadele väga suured nõudmised tööprotsessi korraldamisel, optimaalsete lahenduste leidmisel ja uute tehnoloogiliste rakenduste kasutuselevõtmisel. Täna on meil arvestatav ehituslepingute portfell, aga selle kasumlik realiseerimine ei ole kerge ülesanne, kuna oleme avatud nii turu- kui lepingulistele riskidele. Lätis on meil olnud väga kiire kasv ja seal on meil riskide juhtimine eriti oluline. Alla ootusi on seni olnud insenerehituse mahtude areng, kus me pole suutnud oodatud mahus uusi ehituslepinguid saada,“ kommenteeris tulemusi AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Merko Ehitus müüs kolmandas kvartalis 47 ning 9 kuuga 286 korterit kogumaksumusega vastavalt 6,9 ja 33,8 miljonit eurot (käibemaksuta). Üheksa kuuga on Merko käivitanud ligikaudu 500 korteri ehituse ning investeerinud tänavu käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 39 miljonit eurot. „Korterite müük on sel aastal läinud üldjoontes plaanipäraselt, ehkki arvestades soodsat turuolukorda võiks müügitempo mõnes projektis olla ka kiirem. Jätkuvalt ei saa rahul olla ehituslubade ja planeeringute menetlemise tempoga. Korteriarenduse pikaajalise strateegia raames oleme tänavu soetanud uusi kinnistuid kokku 8,6 miljoni euro väärtuses. Kolmandas kvartalis ostsime kaasinvestorilt välja Tallinnas Lasnamäe linnaosas Maarjamäe paekaldal asuvad kinnistud, kuhu on pikemas perspektiivis võimalik rajada üle 1000 korteri,“ lisas Andres Trink.

Merko Ehituse 2017. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 86 miljonit eurot, EBITDA 5,0 miljonit, kasum enne makse 3,9 miljonit ning puhaskasum 3,4 miljonit eurot. 2017. aasta üheksa kuu müügitulu oli 214,8 miljonit eurot, EBITDA 11,0 miljonit, kasum enne makse 8,2 miljonit ning puhaskasum 6,6 miljonit eurot. 2017. aasta 9 kuuga on kontsern sõlminud uusi lepinguid kogumahus 304 miljonit ning kolmandas kvartalis 87 miljonit eurot, sealhulgas Alfa kaubanduskeskuse laienduse ehituseks Riias, Neringa hotelli rekonstrueerimiseks Vilniuses, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna laienduse ehituseks Eestis ning Norra õiguskantsleri büroohoone renoveerimiseks ja ümberehituseks Oslos.

Seisuga 30.09.2017 oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 396,4 miljonit eurot võrreldes 256,4 miljoni euroga eelmise aasta samal perioodil. Kolmandas kvartalis olid suuremad töösolevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Tapa linnaku kasarmud, Lennujaama trammiliini taristu ja Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlm. Lätis olid suuremad töösolevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z-Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Philip Morrise tehas, Narbuto 5 büroohoone ning Rinktines Urban arendusprojekt. Norras olid kolmanda kvartali suuremateks töösolevateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Baltic Horizon Fond osaku hind täiendaval avalikul pakkumisel

09.11.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) teatas 01. novembril 2017 Baltic Horizon Fond (Fond) uute osakute (Pakkumise Osakud) täiendavast avalikust pakkumisest. Samuti teatas Fondivalitseja, et pakkumise hind Pakkumise Osaku kohta (Pakkumise Hind) on võrdne Fondi osaku puhasväärtusega 31. oktoober 2017 seisuga.

Fondi osaku puhasväärtus 31. oktoobri 2017 seisuga on 1,3266 eurot. Seega on Pakkumise Hind 1,3266 eurot Pakkumise Osaku kohta. Pakkumise hind on ühesugune nii jaeinvestoritele kui ka institutsionaalsetele investoritele.

TEADE EI OLE MÕELDUD AVALDAMISEKS, JAGAMISEKS VÕI EDASTAMISEKS, OSALISELT VÕI TERVIKUNA, OTSESELT VÕI KAUDSELT, AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES, AUSTRAALIAS, KANADAS, HONGKONGIS, JAAPANIS, UUS-MEREMAAL, SINGAPURIS, LÕUNA-AAFRIKAS VÕI MUJAL, KUS ANTUD INFO AVALDAMINE VÕI EDASTAMINE EI OLE LUBATAV.

Statistikaamet: III kvartalis kaubavahetuse kasvutempo aeglustus

09.11.2017 Statistikaamet

III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.

2017. aasta III kvartalis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 3,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 3,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 390 miljonit eurot (2016. aasta III kvartalis 302 miljonit eurot).

2017. aasta III kvartalis kasvas enim metalli ja metalltoodete (54 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (41 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (35 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes oluliselt elektriseadmete eksport (90 miljoni euro võrra). Impordis kasvas enim metalli ja metalltoodete (57 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (51 miljonit eurot) ning transpordivahendite (45 miljonit eurot) sissevedu. Elektriseadmete sissevedu vähenes (48 miljonit eurot). Esimese üheksa kuuga kasvas kaupade eksport 8% ja import 9% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

2017. aasta septembris kahanes kaupade eksport eelmise aasta septembriga võrreldes 1% ja import kasvas 1%. Septembris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 99,5 miljonit eurot (2016. aasta septembris 76,8 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (17% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kahanes enim Hollandisse (30 miljonit eurot), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid. Eksport kasvas enim Saksamaale (13 miljonit eurot) ja Soome (12 miljonit eurot). Saksamaale suurenes elektriseadmete ning Soome metalli ja metalltoodete ning mehaaniliste masinate väljavedu.

Kaupadest eksporditi septembris enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Enim vähenes elektriseadmete (35 miljonit eurot) ja mineraalsete toodete (19 miljonit eurot) eksport. Samal ajal kasvas metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas septembris 73% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 1% ja re-eksport kahanes 7%.

2017. aasta septembris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (10%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (18 miljonit eurot) ja Lätist (10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ameerika Ühendriikidest ja Ungarist.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, mehaanilisi masinaid ning metalli ja metalltooteid. Enim kasvas metalli ja metalltoodete ning mehaaniliste masinate sissevedu ja kahanes elektriseadmete sissevedu.

**Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2017**
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2016	2017	muutus, %	2016	2017	muutus, %	2016	2017
Jaanuar	824,3	942,9	14	980,5	1 350,4	38	-156,3	-407,5
Veebruar	920,1	972,8	6	1 060,1	1 072,1	1	-140,0	-99,3
Märts	1 034,4	1 180,9	14	1 188,5	1 315,6	11	-154,2	-134,7
I kvartal	2 778,8	3 096,6	11	3 229,2	3 738,1	16	-450,4	-641,5
Aprill	1 048,4	1 029,3	-2	1 207,1	1 209,8	0	-158,7	-180,6
Mai	999,7	1 150,7	15	1 149,4	1 297,8	13	-149,6	-147,0
Juuni	977,8	1 089,5	11	1 134,5	1 200,9	6	-156,7	-111,4
II kvartal	3 025,9	3 269,5	8	3 490,9	3 708,5	6	-465,0	-439,0
Juuli	889,7	942,1	6	1 044,9	1 128,9	8	-155,2	-186,7
August	1 024,0	1 111,9	9	1 093,7	1 215,8	11	-69,7	-103,9
September	1 104,1	1 090,9	-1	1 180,9	1 190,4	1	-76,8	-99,5
III kvartal	3 017,8	3 144,9	4	3 319,5	3 535,1	6	-301,6	-390,2
9 kuud	8 822,5	9 511,0	8	10 039,6	10 981,7	9	-1 217,1	-1 470,7

**Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, september 2017**
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osa-tähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osa-tähtsus,%	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 090,9	100	-1	KOKKU	1 190,4	100	1
EL 28	783,4	72	-2	EL 28	991,4	83	0
Euroala 19	517,6	47	-2	Euroala 19	712,3	60	4
ELi välised riigid	307,5	28	2	ELi välised riigid	199,0	17	3
1. Soome	183,0	17	7	1. Soome	157,0	13	4
2. Rootsi	158,0	14	-8	2. Saksamaa	131,7	11	5
3. Läti	99,2	9	-9	3. Leedu	121,6	10	6
4. Saksamaa	79,5	7	19	4. Läti	109,5	9	10
5. Venemaa	77,8	7	6	5. Rootsi	104,5	9	-5
6. Leedu	62,4	6	-4	6. Poola	88,3	7	4
7. Norra	47,7	4	0	7. Venemaa	70,1	6	35
8. Taani	29,5	3	-4	8. Holland	66,5	6	-5
9. Suurbritannia	28,2	3	23	9. Hiina	50,8	4	15
10. Poola	25,8	2	22	10. Suurbritannia	35,4	3	6

**Eksport ja import kaubajaotise järgi, september 2017**
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 090,9	100	-1	1 190,4	100	1	-99,5
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	93,9	9	-4	124,5	10	2	-30,4
Mineraalsed tooted (V)	89,4	8	-18	102,6	9	11	-13,1
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	58,7	5	11	101,0	8	4	-42,2
Kummi- ja plasttooted (VII)	37,3	3	2	74,1	6	13	-36,7
Puit ja puittooted (IX)	118,7	11	15	42,9	4	18	75,8
Paber ja pabertooted (X)	30,9	3	9	23,8	2	-7	7,1
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	36,6	3	-4	61,1	5	2	-24,5
Metall ja metalltooted (XV)	98,1	9	29	115,3	10	16	-17,1
Mehaanilised masinad (84)	94,4	9	3	119,2	10	11	-24,8
Elektriseadmed (85)	190,0	17	-15	184,4	16	-10	5,6
Transpordivahendid (XVII)	66,6	6	-4	126,8	11	-1	-60,2
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII)	33,6	3	-4	27,7	2	-7	5,9
Mitmesugused tööstustooted (XX)	104,6	10	7	35,5	3	3	69,1
Muu	38,0	4	-14	51,8	4	-33	-13,8

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.10.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.10.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Swedbank Economic Outlook Update – November 2017

09.11.2017 Tõnu Toompark

Swedbank Economic Outlook presents the latest economic forecasts for Sweden, the Nordic and Baltic countries and the major global economies. In this update, current issues that have a bearing on economic developments are analysed.

Global – Strong growth momentum

The outlook for global growth remains good. The euro area is on a stronger footing, and the US economy continues to grow at a moderate pace. Emerging markets are stabilising, contributing to a global cyclical upswing. Political uncertainties have increased somewhat in the past months and still pose a significant risk to the economic outlook. In the long run, populist policies could undermine political and economic institutions that are crucial for long-run growth prospects. In the short run, however, we expect strong growth to counteract the negative effects of a politically weak environment.

Sweden – Housing market in the spotlight

The Swedish economy is benefitting from solid global growth. Exports and industrial production have accelerated. Employment, investment, and consumer spending are growing at a good pace, supported by low interest rates and an expansionary fiscal policy. In recent months, however, we have seen a clear slowdown in price increases in the housing market, which is creating concern that prices may drop. Will prices stabilise, fall, or continue to rise? What will happen to the Swedish economy if the housing market slows?

Baltic countries – Strong tailwinds

Economic growth has exceeded expectations in all three Baltic countries this year. Stronger external demand is lifting exports and investments.
Tight labour markets are pushing up wages. Higher incomes, in turn, are supporting consumption. GDP is expected to grow above its potential both this and the next year. In 2019, growth is expected to recede as the cyclical upswing fades. Inflation has accelerated due to higher commodities’ prices and excise taxes and growing labour costs.

Interest and exchange rate forecasts

Even if the pace is slow, the direction of central banks is clear; a gradual removal of policy stimulus has begun. We foresee that this normalisation will continue, something that to a large extent will affect market interest rates, as well as exchange rates. Interest rates are rising, and we see a progressively stronger krona, as well as euro, during the forecast period.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

KV.EE: 40% Tallinna äripindade üüripakkumistest asuvad kesklinnas

08.11.2017 Tõnu Toompark

Oktoobris pakuti portaali KV.EE kaudu üürile keskmiselt 2439 Tallinna äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade üüripakkumine vähenenud 14% võrra. Aasta tagasi oli Tallinnas pakkumisi 2828.

Enamus ehk 40% pealinna äripindade üüripakkumistest asuvad Tallinna kesklinna linnaosas. Kesklinnas oli oktoobris üüripakkumisi 1004, mis on eelmise aasta vastavast näitajast 17% vähem.

Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade üüripakkumisi juurde tulnud Haabersti, Nõmme ja Pirita linnaosadesse. Teistes Tallinna linnaosades on portaalis KV.EE äripindade pakkumine vähenenud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	10/2016	10/2017	Muutus, %
Haabersti	73	87	19%
Kadriorg		13	NA
Kesklinn	1 203	1 004	-17%
Kristiine	269	259	-4%
Lasnamäe	382	326	-15%
Mustamäe	396	326	-18%
Nõmme	152	156	3%
Pirita	15	26	73%
P-Tallinn	265	182	-31%
Vanalinn	60	55	-8%

Tallinn	2 828	2 439	-14%

Harjumaa	3 086	2 659	-14%

Narva	53	63	19%
Pärnu	39	58	49%
Tartu	390	351	-10%

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

1Partner kuuülevaade: korterimüük rühib jälle üles

08.11.2017 Tõnu Toompark

Tallinnas müüdi oktoobris 866 korterit, mis on viis protsenti enam kui septembris ning 7,6 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on praegu Tallinnas kinnisvarabuum. “Tihti arvatakse, et buum tähendab automaatselt mulli, tegelikult on tegemist lihtsalt tõusuajaga,” ütles Vahter.

“Majandusel läheb hästi ja keskklassi osakaal on kiiresti kasvanud – sellest annavad lisaks kinnisvaraturule märku ka järjest avatavad uued restoranid ja kasvavad automüüginumbrid. Inimesed ostavad suhteliselt rohkem kallimaid ja uuemaid kortereid ning seetõttu kasvab nii tehingute arv kui ruutmeetri keskmine statistiline hind. Tegelikult pole reaalsed hinnad paar-kolm aastat oluliselt kasvanud. Mustamäe nõukogudeaegse paneelelamu 2-toaline korter maksab endiselt 65-70 000 euro vahemikus,” ütles Vahter.

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis oktoobris 1763 eurot, mis on septembriga võrreldes üks protsent enam. Kalleim korter müüdi 535 000 ning odavaim 3300 euroga.

Oktoobris müüdi Tallinnas 20 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 12 võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 822 000 ning soodsaim 7900 euro eest.

Möödunud kuul müüdi üheksa elamumaa krunti, mis on sama palju kui septembris. Odavaim krunt maksis 85 000 ja kalleim 350 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Rahandusministeerium: Hinnatõus on stabiliseerunud

08.11.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel langesid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnatõus 3,8 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel energia ja teenuste hinnatõusu aeglustumise tulemusena 1,4 protsendini.

Alates suvest on inflatsioon püsinud suhteliselt stabiilsena. Sarnaselt varasematele kuudele on hindu suuremal määral kergitanud toidu laiapõhjaline kallinemine, maksumeetmed ning välistegurid seoses tõusnud toorainehindadega. Toidu hinnatõus kiirenes oktoobris 8 protsendini ning moodustas ligi poole tarbijahindade tõusust. Võitooted on kallinenud aastaga ligi kolmandiku. Lisaks kiirenes aiasaaduste hinnatõus madalalt võrdlusbaasilt 15 protsendini ning jätkus piimatoodete mõningane kallinemine.

Energiatoodete hinnatõusu pidurdumise taga oli elektri odavnemine Põhjamaade elektribörsil. Nafta hind pöördus sügise alguses tõusule ning on nüüdseks kahe aasta kõrgeimal tasemel suurenenud globaalse nõudluse ja pakkumispiirangute koosmõjul. Siinsetesse kütusehindadesse kandub see novembris.
Viimasel kahel kuul on teenuste hinnatõus pidurdunud, ulatudes oktoobris 2,6 protsendini. Seda soodustas valimiste eel tehtud otsus pakkuda tasuta söögikordi Tallinna lasteaedades ning osalt majutuse hinnatõusu pidurdumine.

Välisturgudel toimunud nafta ja toidutoorme hinnatõus hakkas siinsetesse hindadesse üle kanduma suuremal määral selle aasta alguses. Selle arvel võib järgmise aasta alguses oodata ka mõningast hinnatõusu pidurdumist.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Käsiraamat selgitab uut planeerimisseadust ja selle seoseid teiste seadustega

08.11.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Pealkiri: “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”
Autor: Martina Proosa
Raamatus on 400 lehekülge.
Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
Ilmumine 05/2017
ISBN 978-9949-9655-6-4
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Lähiajal mõjutab inflatsiooni naftahinna tõus

07.11.2017 Sulev Pert

Piimatoodete hinnatõusu mõjul kallines toit aastaga 8,9%
Nafta barrelihind tõusis üle 60 dollari
Tööstuskaupade ja teenuste inflatsioon (alusinflatsioon) jäi suhteliselt aeglaseks, 1,3%

Eesti tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel oktoobris 3,8%ni. Selle aasta kümne kuuga on tarbijahinnad tõusnud 3,3%. Euroala riikides keskmiselt aeglustus tarbijahindade tõus oktoobris 1,4%ni.

Aastaga on Eestis enim kallinenud toiduainete, eriti piimatoodete hinnad, aga ka alkohol. Toidutoormete hinnatõus ELi turul oktoobris mõnevõrra pidurdus ning või ja piima tootjahinnaindeksid hakkasid langema. Seetõttu peaks toidu hinnakasv ka Eestis mõne aja pärast aeglustuma.

Energiahindade kasv aeglustus oktoobris elektri odavnemise tõttu 3,1%ni, kuid järgmistel kuudel hakkab hindu mõjutama toornafta kallinemine maailmaturul. Nafta barrelihind suundus oktoobris kindlalt ülespoole, jõudes kuu lõpuks üle 60 dollari. Nafta on praegu siiski suhteliselt odav – 2008. aasta keskpaigas maksis barrel üle 140 dollari. Kui toornafta hind tõuseks näiteks 100 dollarini, hakkaks bensiiniliiter maksma rohkem kui 1,5 eurot. 2008. aastal maksis bensiiniliiter 1,1 eurot. Ühest küljest on euro kurss dollari suhtes langenud võrreldes 2008. aastaga 20%, samas on aga aktsiisid koos käibemaksuga aastate jooksul tõusnud 60%. Maksud moodustavad järgmisel aastal rohkem kui poole bensiini hinnast.

Nafta kallinemisele järgneb tavaliselt aasta jooksul ka teiste energiahindade (maagaas ja soojusenergia) tõus ja nende koosmõjul kiireneb inflatsioon nafta hinna 10% tõusu korral umbes 0,3 protsendipunkti. Energia järsk hinnatõus vähendaks eelkõige tarbijate heaolu, pidurdades reaalpalga ja tarbimise kasvu. Majanduskasvu nafta kallinemine praeguse hinnataseme juures siiski eriti ei mõjuta, sest naftahinna tõus toetab teisalt ka kodumaist õlitootmist.

Eesti Pank avaldab järgmise inflatsiooniprognoosi detsembris.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: Pangad püüavad vältida kinnisvaraturu ülekuumenemist

07.11.2017 Tõnu Toompark

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu spetsialistide andmetel võitlevad pangad edukalt kinnisvaraturu ülekuumenemisega, kuigi laenude intressimäärad on endiselt madalad. 2016. aastal lükkasid pangad tagasi enam kui kolmandiku laenutaotlustest ning 10% taotlusi rahuldati väiksemas mahus.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul aitab mõningane eluasemelaenude protsendimäära kasv kaasa laenuportfelli kasvu aeglustumisele. „Kui kolm-neli aastat tagasi kasvas väljastatud eluasemelaenude maht 19-21% aastas, siis mullu oli see näitaja tagasihoidlikum – kõigest 10%,“ teatas Sorokin.

Vaatamata kinnisvarahindade kasvule, mis viimastel aastatel oli stabiilselt ligikaudu 8%, kinnisvaraturu ülekuumenemist Eestis tõenäoliselt ei tule. „Kommertspangad on viimasel ajal karmistanud oma nõudeid tagatise suuruse ning laenude summa ja tähtaja osas. Rõõmustab see, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teates, et Eestis hüpoteeklaenude valdkonnas rakendatavaid finantsjärelvalve meetmeid võib pidada piisavaks ja adekvaatseks stabiilsuse säilitamiseks laenuturul,“ märkis Maksim Sorokin.

Sealjuures on Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juht kindel, et tänane kinnisvaraturu kasv on tingitud ajutistest asjaoludest. „Praegu võime näha kiiret palgakasvu, elanikkonna koondumist suurtesse linnadesse ning 80-ndate lõpus sündinud inimeste väljumist turule. Kuid arvestades pankade laenupoliitika karmistumist, on ettevõtlus sunnitud otsima alternatiivseid rahastamisvõimalusi, näiteks, hoiu-ja laenuühistutes,“ teatas Maksin Sorokin.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegeleb alates 2014. aastast hoiuste kaasamisega. Ühistu kuulub 2005. aastal asutatud ERE Grupi koosseisu, mille tegevusvaldkondadeks on finantsteenuste osutamine, laenude väljastamine, äriprojektide rahastamine ja kinnisvarainvesteeringud. Ettevõte huviorbiidis on traditsioonilised ettevõtlusvaldkonnad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastast muutust mõjutas oktoobris enim toit

07.11.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,8%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta oktoobriga võrreldes 4,8% ja teenused 2,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 6,6% ja mittereguleeritavad hinnad 3,0%.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 7,9% kallinemine, mis andis kogutõusust ligi poole. Sellest omakorda üle neljandiku andsid 13,3% kallimad piim, piimatooted ja munad, viiendiku 17,6% kallim köögivili ja kümnendiku 11,3% kallim puuvili. Alkohoolsete jookide 14,8% hinnatõus andis kogutõusust viiendiku, millest 60% andis 26% kallim õlu. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 2017. aasta oktoobris 7,5% ja diislikütus 9% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (59%), kartul (33%) ja värske köögivili (24%).

Septembriga võrreldes mõjutas oktoobris tarbijahinnaindeksit enim kodudesse jõudnud elektri 3,5% odavnemine. Kuumuutusele avaldas suurt mõju ka Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste laste toidukulude katmise piirmäära kehtestamine, millega kaetakse põhiosa toidukuludest ja mis tegi lasteaiateenused Tallinna linna kodanikele odavamaks. Oktoobriks ostetud lennukipiletid olid 13% odavamad kui septembriks ostetud piletid. Värske köögivili kallines kuuga 12,5%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2017
Kaubagrupp	Oktoober 2016 – oktoober 2017, %	September 2017 – oktoober 2017, %
KOKKU	3,8	-0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid	7,9	0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	12,1	0,5
Riietus ja jalatsid	2,7	1,3
Eluase	2,2	-0,9
Majapidamine	0,9	0,0
Tervishoid	0,4	0,7
Transport	2,5	-0,8
Side	-5,5	-0,1
Vaba aeg	1,3	-0,1
Haridus ja lasteasutused	-4,9	-10,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,2	-1,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,2	-0,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/11/2017

07.11.2017 Margot Toompark

15/11/2017 toimub Kinnisvarakoolis “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolituse eesmärk on paremad ja ilusamad fotod, mis aitavad kaasa kinnisvaraobjekti kiiremale müügile.

“Kinnisvara fotokoolitus” on suunatud:

maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

üldteadmised fotograafiast;
oskused paremini kaadrit koostada;
võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/11/2017 kell 10.00-17.15 Tallinnas MXM fotostuudio ruumides. Lektor on fotograaf Margus Vilisoo.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistika: Valminud eluruumide arv kasvas aastaga üle kolmandiku võrra

07.11.2017 Tõnu Toompark

2017 III kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 1475 eluruumi. Kasutusloa ehk valminud eluruumide pindala oli 131 100 m². See teeb keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks 88,9 m².

Aastataguse ajaga võrreldes suurenes kasutusloa saanud eluruumide arv 36 ja pindala 23% võrra. Kasutusloa saanud eluruumide arv suurenes pindala juurdekasvust märgatavalt rohkem seetõttu, et valminud eluruumide seas suurenes enam korterite osakaal. Korterite keskmine pindala on väiksem, kui valminud eluruumidel keskmiselt.

Tugev valminud eluruumide arvu tõus viitab selgelt väga aktiivsele arendusturule. Pidades silmas märgavatas kasvus olevat eluruumide ehituslubade arvu ja hinnates pealinna siluetis laiutavate kraanade arvu võib julgelt prognoosida, et eluruumide valmimine jätkab kasvu lähitulevikuski.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

SEB: Tööstuse aeglasem kasv

06.11.2017 Mihkel Nestor

Lõppeval nädalal avaldatud andmed näitavad, et tööstustoodangu kasv on aasta teises pooles pidurdunud. Soodne majanduskonjunktuur eksporditurgudel ja uute tellimuste kasv tõotavad tööstusettevõtetele siiski edu ka edaspidi. Pikemas plaanis vajab Eesti tööstus aga paljuräägitud „struktuurseid muutusi“.

Kolmanda kvartali kasvu piiras vähenenud elektritoodang

Teisipäeval avaldatud andmed kolmanda kvartali tööstustoodangu kohta näitavad, et senine kasvutempo on mõnevõrra raugenud. Kui esimeses ja teises kvartalis suurenes tööstustoodang püsihindades mõõdetuna vastavalt 13% ja 10%, siis kolmandas kvartalis piirdus kasv 3%ga. Peamine põhjus, miks kasvutempo aeglustus, peitub kahanenud elektritootmises. Kui esimesel poolaastal suurenes elektrienergia toodang pea neljandiku võrra, siis kolmandas kvartalis vähenes tootmismaht 2016. aasta sama ajaga võrreldes 10%. Elektritootmist piiras ebasoodne hinnakonkurents, mis kahandas eksporti ja suurendas elektrienergia importi.

Töötleva tööstuse poolelt andis nii kolmandas kvartalis, nagu tegelikult ka terve varasema aasta vältel, suurima negatiivse panuse elektroonikatööstuse toodangu langus. Kuigi elektroonikatootjaid leidub Eestis mitmeid, domineerib haru siiski üks suurtootja. Ettevõtte kehvad äritulemused ja reorganiseerimisprotsess on 2017. aasta 9 kuu jooksul vähendanud elektroonikatööstuse tootmismahtu keskeltläbi 10% võrra. Kolmanda kvartali tööstustoodangut pidurdas veel masinate ja seadmete remondi tegevusala, mis peamiselt hõlmab laevaremondiettevõtteid. Et sellel alal tegutsevaid ettevõtteid pole kuigi palju ja töö toimub sageli suurte üksiktellimuste kaupa, siis kipuvadki sektori majandusnäitajad tugevalt kõikuma. Kolmandas kvartalis vähenes tegevusala müük püsihindades mõõdetuna pea neljandiku võrra. Tööstustoodangu kasvu piiras ka suhteliselt väike joogitootmise tegevusala, mille tootmismahud langesid mullu sama ajaga võrreldes pea viiendiku võrra. Lisaks avaldas tööstustoodangule negatiivset mõju veel mööblitööstuse tootmismahu langus, mis piirdus küll 6%ga. Kokkuvõttes oli kolmas kvartal tööstuse jaoks siiski ka tervikuna selgelt nigelam. Nimelt ületas kolmanda kvartali tööstustoodangu kasv esimese poolaasta kasvuprotsenti vaid kuues tööstusharus.

Eesti majandus toetub aina enam puidutööstusele

Tööstustoodangu kasvu panustas kolmandas kvartalis enim sektor, mis on vedanud Eesti tööstust ja eksporti tegelikult juba aastaid – puidutööstus. Tänavu on puidutööstuse tootmismahu kasv kvartalite lõikes küll pisut aeglustunud: kui esimeses kvartalis kasvas toodang 12%, siis teises 10% ja kolmandas 8%. Viimaste aastate hoogne kasv on teinud puidutööstusest vaieldamatult Eesti kõige olulisema tööstusharu ja puittoodete eksport koos valmismajadega ületab juba viiendikku kogu Eesti kauba¬ekspordist. Kuigi tööstus-haru sortiment on lai ja sihtturgusid palju, siis on üks peamiseid sektori kasvu soosinud teguritest olnud Põhjamaade aktiivne ehitusturg. Ehkki näiteks Rootsi kinnisvaraturu tuleviku osas spekuleeritakse viimasel ajal kõikvõimalike stsenaariumitega, tundub reaalseid majandusnäitajaid vaadates tõenäoline, et turukonjunktuur püsib sektori jaoks soodus ka edaspidi.

Häid tulemusi on näidanud mitmed tööstusharud

Tööstustoodangu tõusu on tänavu panustanud tegelikult mitmed sektorid. Üks kasvu stabiilsema¬test vedajatest on olnud elektriseadmete tootmine. Kolmandas kvartalis suurenes sektori toodang 15% jagu, mida on protsendi võrra enam kui haru 9 kuu keskmine kasv. Kuigi kiire palgakasv on toitnud spekulatsioone, et paljud kunagi siia toodud suurettevõtete koostetehastest plaanitakse peagi üle viia odavama tööjõuga riikidesse, on elektriseademete tootmise alal peetud vastupidiselt mõistlikuks siinse tootmise tähtsust suurendada. Samas on tegevusala tootlikkusnäitajad viimastel aastatel stagneerunud ja jäävad tänavu esimesel poolaastal alla nii ettevõtlussektori kui töötleva tööstuse keskmistele.

Suurtest tööstusharudest on tänavu häid tulemusi suutnud näidata ka metalltoodete tootmine. Kui varasemalt on tööstusharu kasvu pidurdanud peamise kliendi – nafta- ja toorainetööstuse – raskused, siis tänavu on tootmismahud taas kiirelt tõusuteele asunud. Kolmanda kvartali kasv jäi tänavustest küll kõige tagasihoidlikumaks, kui tootmismaht suurenes 8% võrra. Näiteks esimeses kvartalis toodeti metalltooteid lausa 18% enam kui 2016. aasta alguses. Perspektiivis oleks mõistagi hea, kui metallitööstus suudaks sõltuvust naftatööstuse tellimustest vähendada, kuna toorainehinnad ja sellest tulenev klientide investeerimisvalmidus jäävad paraku volatiilseteks ka edaspidi.

Suurematest tegevusaladest on kindlasti märkimisväärne veel toiduainetööstuse tootmismahtude tubli kasv. Toiduainetööstuse toodang on püsihindades mõõdetuna kasvanud nii kolmandas kvartalis kui 9 kuu keskmisena 5%. Kiire toiduainehindade tõusu tõttu küündib müügitulu kasv isegi 8%ni. Lisaks kodumaisele nõudlusele on toiduaine-tööstuse tulemusi aidanud tänavu parandada suurem eksport teistesse Balti riikidesse. Pisematest sektoritest, kes on aidanud tööstustoodangut paisutada, väärib kindlasti märkimist veel jõudsalt mahtu kasvatanud ehitusmaterjalitööstus ning ka haagiste tootmine.

Tööstussektor vajab „struktuurseid muutusi”

Tööstuse lähitulevik tundub täna siiski optimistlik. Uute tellimuste indeks tõusis kolmandas kvartalis 6% võrra ja peamiste sihtturgude importnõudlus suureneb pea kõigi prognooside kohaselt tempokalt. Pikemas plaanis vajab tööstussektor aga kiiremat arengut. Eesti ettevõtete tootlikkus jääb endiselt rikkamast Euroopast kaugele maha. Samas ei ole viimased aastad toonud tööstussektoris kaasa märkimisväärseid „struktuurseid muutusi“ – ettevõtted toodavad valdavalt sama kaupa ja liikumine väärtusahelas on olnud kasin. Enamuse eeskujuks toodavate tööstusettevõtete puhul, saame parimal juhul rääkida kesktehnoloogilistest tootmisharudest, kus meie edule on kaasa aidanud madal kulubaas ja rikaste sihtturgude lähedus. Erinevatel põhjustel on disaini ja inseneritöö osakaal Eesti tööstusettevõtetes jäänud jõukamatest riikidest napimaks ning peamiselt oleme keskendunud tootmistegevusele. Viimast paraku tänapäevane majandussüsteem kuigivõrd aga ei väärtusta.

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

06.11.2017 Tõnu Toompark

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.