Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Estonia Flash comment: Investments and inventories had the strongest negative impact on GDP growth in the third quarter

09.12.2016 Tõnu Toompark

Statistics Estonia revised up to 1.3% its second estimate of the third quarter yoy GDP real growth in Estonia (flash estimate was 1.1%). Compared to the previous quarter, GDP grew by 0.2% (swda). Economic growth has decelerated a bit this year – during the first three quarters, Estonian economy has grown 1.2% yoy (1.4% in 2015).

Export growth has accelerated

Export growth of goods and services accelerated to 5.6% yoy in the 3Q (export of goods 5%, services 7%). The main driver of the growth was exports of mobile equipment and electrical equipment. Despite of the expected slowdown of economic growth of several major export markets for Estonia (Sweden, Germany and UK), we expect that average import demand of our major trade partners will continue to improve in 2017 offering more export possibilities for Estonian enterprises

Private consumption grew 3.9% yoy in 3Q

Robust real growth of wages and improving consumer confidence has contributed to the private consumption. The growth of private consumption has decelerated this year a bit. The major negative impact comes from the decreased consumption of alcoholic beverages and tobacco products. We expect that next year real growth of net wages will decelerate and this can restrain the growth of retail trade (the growth of retail trade has already slowed).

Investments decreased

Despite of the improved sentiment in industrial, construction and service sectors, accelerated growth of enterprises’ credit stock and gradually increasing capacity utilisation, corporations’ sector investments decreased -16% primarily due to the less investments in buildings and structures and in equipment and machinery. Government investments decreased, as well. In total, gross fixed capital formation decreased 8% in 3Q yoy. We expect that total investments will improve next year, primarily with the stronger contribution of the government sector.

Change in inventories had the strongest negative contribution to the real growth of GDP

Although, the share of inventories was positive (1.3%) in nominal GDP, the figure was substantially smaller than last year and therefore, had strongly negative contribution the real growth of GDP (-3.6 pp).

Transport, energy and domestic trade sectors contributed the most to the GDP growth

Transport sector value added declined steadily since the beginning of 2013. In the second quarter this year, value added in this sector started to grow contributed primarily by the increasing value added in land transport and slow down of the decrease in value added in activities supporting transport and storage (e.g. transit trade services). Despite the accelerated growth of exports, value added in manufacturing sector remained roughly flat compared to the same quarter of 2015.

According to our forecast, GDP grows 1.3% in 2016, but the growth is expected to accelerate to 2.4% in 2017 primarily with the contribution of stronger investments and exports.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Hruštšovkade kunstikonkursil osales üle poolesaja kunstniku

08.12.2016 Tartu.ee

Lõppes Tartu nutika linnaosa projekti raames korraldatud rahvusvaheline konkurss, millega otsiti kunstnikke kesklinna piirkonna hruštšovkadele kunstiteoste loomiseks. Linnakujunduslikus projektis soovib kaasa lüüa 54 kunstnikku Eestist ja välisriikidest.

„Konkursi tulemustega võib igati rahule jääda. Osalejaid oli Hollandist, Poolast, Lätist, Tšiilist, Itaaliast, Brasiiliast, Argentiinast, Norrast, Prantsusmaast ja USAst – kokku kümnest välisriigist. Lisaks mitmeid tunnustatud Eesti kunstnikke nagu näiteks Marko Mäetamm, Malle Leis, Tiiu Kirsipuu, Mall Nukke jt,“ rääkis žürii liige Rene Tõnnisson.

Kunstiteosed luuakse spetsiaalselt iga maja kohaspetsiifikat ja ümbrust arvestades ning lähtuvalt elanike soovidest, millist kunsti nemad oma kodumajal näha soovivad. Et tervik omavahel kokku kõlaks, aitavad saavutada projekti kaasatud kunstiekspertidest kuraatorid.

Kuraatorid valivad koostöös majaelanikega konkursil osalenud kunstnike seast need, kellele tehakse ettepanek konkreetse majaga seotud kunstiteoste loomiseks. Esimeste kunstnikega algab koostöö juba sel aastal, teistega 2017. aasta jooksul.

„Kunstilised lahendused majade seintel toovad Tartu linnaruumi rohkem mängulisust ja värvi. Mõeldes ühe klassikalise hruštšovka tavapärasele välimusele, on siin kindlasti tegu suure edasiminekuga hea linnaruumi kujundamisel,“ ütles Tõnnisson.

Kunstiprojekt viiakse ellu suuremahulise Euroopa Liidu Horizon 2020 poolt kaasrahastatava nutilinnaprojekti SmartEnCity raames, mis keskendub Tartu kesklinna hruštšovkade muutmisele tarkadeks majadeks ehk smartovkadeks. Kui enamik projekti käigus loodavaid nutikaid lahendusi on tehnoloogilised, siis koos konkursil osalenud kunstnikega mõeldakse läbi ka hoonete välisilme.

Projekti lõppedes tekib 2019. aastal Tartu kesklinna unikaalne kunstil põhinev linnaruum ja omalaadne linnagalerii, mis pakub rõõmu nii tartlastele kui ka linna külalistele.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud 10-2016

08.12.2016 Urmas Tehver

Novembri Tallinna korteriomandite müügitulemused näitavad jätkuvat tehinguaktiivsust ning kerget m2 keskmise müügihinna tõusu. Maa-ameti statistika igatahes seisaku või languse kuulutajate arvamusavaldusi ei toeta.

Tallinnas tehti novembris 794 korteriomandi müügitehingut, mis on 12 ehk 1,5% võrra madalam kui oktoobri tulemus (806), kuid 40 võrra rohkem kui eelmise aasta novembris.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli novembris 1695 EUR/m2, mis on järjekordne rekord ja 4,5% kõrgem oktoobri tulemusest (1622 EUR/m2). Selle aasta senine kõrgeim tulemus oli septembris 1686 EUR/m2. Aastases võrdluses on hinnatõusuks 8,7%. Seega on eelmise aasta lõpust kuni käesoleva aasta suveni suhteliselt stabiilsena püsinud hinnatase teisel poolaastal hakandu näitama kiiremat tõusu.

Huvitav on, et hoolimata viimastel aastatel väikeinvestorite märgatavast huvist investeerida üürikorteritesse on üüripakkumiste arv, kv.ee portaali kuulutuste arvu järgi, sellel sügisel üle mitme aasta madalaimal tasemel.

Lähemalt saab tutvuda Tallinna kinnisvaraturu graafikutega siin: Turugraafikud detsember 2016

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvaraturgu mõjutab uus maksupakett vähe

08.12.2016 Raul Reino

Üle aastate on uue valitseva kolmikliidu maksupoliitika läbinud muudatuse, mida ei saa enam kosmeetiliseks pidada ning mis on sundinud kinnisvarasektorit varasemast terasemalt uurima uute maksude ja majanduspoliitika sisu. Ärevuseks pole siiski põhjust, uue maksupaketi mõju saab kinnisvaraturule olema eeldatavalt marginaalne.

Kuigi uue valitsusliidu maksupoliitika kokkulepped pole veel seadusesse raiutud, võime eeldada, et kolmikliit püsib ja muudatused maksupoliitikas on tõsiasi. Mis siis muutub? Kinnisvaraturgu puudutab enim plaan piirata eluasemelaenude intresside tulust mahaarvamist, vähendades piirmäära 300 euroni, ja kaotada võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Kinnisvaramaksust oleme seekord pääsenud, aga mida aasta edasi, seda tõenäolisemaks antud maksu rakendumine tundub kujunevat. Oht, et ühel hetkel kinnisvarasektorit aastakümneid saatnud halb unenägu tõeliseks saab, on aastatega pigem kasvanud. Aga seniks, kuniks kinnisvaramaksust räägitakse rohkem tagatubades ja käsitletakse seda kui intellektuaalselt huvitavat ideed, võivad kinnisvara omavad isikud kergendatult ohata.

Ühisdeklaratsioonide kaotamine või tõsiasi, et eluasemelaenuintresse enam tagasi ei saa, on juba tekitanud hulga pahameelt ja kindlasti tunnevad paljud end petetuna. Neid inimesi ja perekondi on palju, kes on harjunud juba pikki aastaid saama kevadeti Maksuameti käest tagasi raha, mis valdavalt pärineb eluasemelaenu intressidest. Paljude perede eelarvesse tekib juurde auk, mis neid kindlasti ei rõõmusta ja mis võtab uuelt valitsusliidult ära nii mõnegi toetushääle. Iga-aastane rahasüst Maksuameti kaudu on olnud kui riiklik jõulukingitus kevadkuul. Ja kellelegi ei meeldi, kui jõuluvana enam kui käi.

Samas ei suuda ma meenutada ühtegi inimest, kes oleks ostnud laenuga kinnisvara vaid sellepärast, et saada aasta hiljem osa eluasemelaenuintressidest tagasi. See on tore boonus, mis aga uut kodu ostes ja laenu võttes vähestel meeles on. Uut kodu ostetakse ikka reaalsest vajadusest tulenevalt, vastavalt rahalistele võimalustele ning usule riigi, majanduse ja iseenda leibkonna finantsvõimekuse tulevikku. Seega tulevasi kinnisvara ostjaid mõjutab uus maksupakett vähe. Nemad vaatavad rohkem ikka seda, mida teeb keskmine kinnisvara ja laenuraha hind, millised on uute arendusprojektide pakkumised, kas pankades laenuraha üldse on ja kui varmad ollakse seda jagama, milliseks jääb uute ja järeturu korterite hinnavahe ja siis ikka asukoht, asukoht, asukoht.

Ehk nö keskmine inimene vaatab ikka seda, mida üks tavaline inimene uut kodu ostma hakates võikski vaadata ning võrrelda pakutavat kaupa iseenda sissetulekutega. Valitsusliidu otsused on küll olulised, kuid samavõrra tähtsad on otsused, mida teevad Trump, Putin ja Merkel ning Põhjamaades asuvate pankade nõukogud. Maksupaketi mõju oleks märkimisväärne juhul, kui hüpoteetiline kinnisvaramaks oleks suurusjärgus, mis paneks inimesi tõsiselt kaaluma seda, kas üldse on mõistlik kinnisvara osta või oleks kavalam ja majanduslikult otstarbekam jääda hoopis üürikorterisse. Kuniks aga kinnisvaramaksust pikemalt rääkida ei tundu olevat põhjust, siis ootame ära uute maksude kehtestamise ning veendume lõplikult, milliseks nende mõju ostjate käitumisele tegelikult kujunes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn leevendab korteriühistute parkimiskitsikust

08.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas seada Muhu 5 Korteriühistu kasuks Tallinna linna omandis olevatele kinnisasjadele isikliku kasutusõiguse.

Isiklik kasutusõigus seatakse Tallinna linna omandis olevatele üldkasutatav maa sihtotstarbega Linnamäe tee 8a kinnisasjale ja transpordimaa sihtotstarbega Muhu tänav // Saaremaa puiestee T2 kinnisasjale. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjadele rajatud parkimisala kogupindalaga 434 m². Isikliku kasutusõigus seatakse 15 aastaks ja tasuta.

Muhu 5 Korteriühistu esitas 11. novembril 2016 Tallinna Linnavaraametile taotluse korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks Muhu tn 5 elamuga külgnevale, Tallinna linna omandis olevale Linnamäe tee 8a kinnisasjale ning Muhu tänav // Saaremaa puiestee T2 kinnisasjale. Nimetatud kinnisasjadele on korteriühistu välja ehitanud 19 parkimiskohaga parkimisala.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida isikliku kasutusõiguse esemeks olev parkimisala alaliselt heas seisukorras ning tagada sellel aastaringselt linna heakorraeeskirjale vastav heakord. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus 63 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite tarvis juurde üle 1600 parkimiskoha. Lisaks on linnaosad andnud korteriühistute kasutusse ligi 30 parkimisplatsi.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Baltic Sea Region Report

08.12.2016 Tõnu Toompark

Half-hearted reforms will not raise competitiveness and boost growth

• Mind the risks to long-term growth

• Exports hold the key to future growth in the Baltics

• The services sector – stronger, smarter and more diversified

Mind the risks to long-term growth

Russia has exited recession and now all the Baltic Sea region (BSR) economies are expanding, but growth is expected to be modest. The global rise of populism and anti-establishment moods, although promising fiscal expansion that may boost short-term growth, builds up risks of protectionism with a negative impact on long-term growth. Nurturing structural strength to improve competitiveness and reduce imbalances is critical for the BSR economies to maintain their reliance on exports as a key driver for growth. Smarter fiscal policies and smarter spending are needed to support long-term growth potential. The three Baltic economies have quite successfully overcome the sharp fall in trade with Russia by integrating closer into the EU and the rest of the world. The Baltic Sea index shows Sweden improving its already-high-standard structural strengths, while Latvia and Lithuania still have a mountain to climb to bring themselves to the region’s average, which is Estonia’s standing. Russia keeps drifting away from the rest of the region in terms of its institutional and structural qualities, which will keep weighing down on its economy.

Exports hold the key to future growth in the Baltics

Although private consumption has been the main driver of growth lately, export performance holds the key to fast and sustainable growth in such small and open countries as the Baltics. Exports are recovering from the Russia shock. Diversification to other markets – predominantly the EU – has cushioned the losses from the Russian market, but it has not been enough to fully compensate for them. Exporters are trying new markets, but it remains to be seen if these markets can be retained. Exports will grow faster in the next couple of years as global goods prices recover and external demand improves. However, future growth is undermined by surging unit labour costs, which dent competitiveness. Expanding into new markets and increasing the domestic-value-added content of exports are crucial for raising the market share and boosting future growth. Even though the Baltics’ exports seem quite diversified, export performance is closely linked to the success of a few big companies.

The services sector – stronger, smarter and more diversified

As the Baltic countries are developing, the services sector is becoming an ever-more important player in their economies. This sector has demonstrated remarkable performance over the past decade, largely thanks to a rapid growth in exports of services. Although the rapid export growth, especially that of transport services and tourism, was temporarily interrupted by the Russian woes last year, most of the exporters have diversified away from Russia towards the EU, and the services sector is now re-emerging. There is still a lot of untapped potential for the services sector, both internally and externally, but the challenges to live up to it are mounting as well. The lack of a skilled labour force, flaws in the education system, insufficient investment levels, and the changing transportation strategy in Russia, as well as the protectionist winds from the West, may all affect negatively the future prospects of the services sector. However, at least some of the challenges can be tackled through smart in-house policies.

Baltic Sea Region Report 2016

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tarbijahindade tõus aasta lõpus kiireneb

07.12.2016 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti. Aastases võrdluses kiirenes hinnatõus oktoobri 0,6 protsendilt novembris 1 protsendini.

Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel 0,6 protsendini. Viimati oli inflatsioon sel tasemel 2014. aasta alguses, enne naftahindade langust. Seega on madalate toorainehindade mõju taandumas ning Eesti kõrgem hinnatõus euroalaga võrreldes on suuresti seletatav jõulisemate maksumeetmetega.

Novembris kergitas tarbijahindu toiduainete kallinemine ja energiahindade järkjärguline tõus. Toiduainete osas võib välja tuua piimatoodete hinnatõusu seniselt väga madalalt tasemelt. Piima kokkuostuhinnad on viimastel kuudel kooskõlaliselt välisturgudel toimuvaga märgatavalt tõusnud, jõudes oktoobris tasemele, kus need olid enne Venemaa-poolsete sanktsioonide kehtestamist 2014. aasta sügisel.

Energiahindu mõjutas külmadest ilmadest tingitud elektri kallinemine Põhjamaades, mis heade võrguühenduste tõttu kergitas elektri hinda ka siinsetel tarbijatel. Kuigi naftahindade tõusu mõjul on mootorikütus kallim kui aasta tagasi, jõuab selle mõju kaugkütte hindadesse viitajaga, mistõttu on kütteperioodi alguses hinnad soodsamad kui aasta tagasi. Teenuste hinnatõusu pidurdas novembris ühe muutliku komponendi – lennupiletite – odavnemine.

Detsembris hinnatõus kiireneb energiahindade tõusu jätkumise ning ühekordsete mõjude, nagu lennukipiletite hinna taandumise tulemusena. Novembri lõpus otsustas naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC kärpida esmakordselt viimase kaheksa aasta jooksul naftatoodangut. Selle tulemusena on nafta hinnad tõusnud üle 50 USA dollari barreli kohta ning need kergitavad ka siinseid kütusehindu. Järgmise aasta tarbijahindade dünaamikat kuude lõikes võib mõjutada uue valitsuskoalitsiooni kavandatav aktsiisitõusude mõningane nihutamine ning tõenäoliselt lisanduvad alkoholiaktsiisi tõusud aasta keskpaigast.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Inflatsioon püsib kiirenemise kursil

07.12.2016 Rasmus Kattai

Kütuse hind on inflatsiooni kiirendanud ja selle mõju jätkub ka edaspidi
Impordi odavnemine ja nõudluse aeglasem kasv on inflatsiooni vaos hoidnud

Tarbijahindade aastakasv kiirenes novembris statistikaameti teatel 0,6%lt 1,0%ni. Kuigi aasta viimastel kuudel on inflatsioon kiirenenud, jääb tarbijakorvi maksumus selle aasta kokkuvõttes varasema hinnalanguse tõttu 2015. aasta taseme lähedale. Euroalal oli novembrikuine hinnakasv ühtlustatud tarbijahinnaindeksi alusel 0,6%. Viimaste, oktoobris kogutud võrreldavate andmete põhjal oli Eesti ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon 1,0% – üks euroala kiirematest.

Novembris vedasid hinnakasvu endiselt toiduained. Eelkõige avaldasid mõju alkoholi ja tubakatoodete kallinemine tulenevalt kõrgematest maksumääradest, mis jõustusid aasta esimesel poolel. Alates septembrist on tarbijahinnaindeksit tõstnud ka mootorikütuse kallinemine; kütuse hind kerkis novembris aasta võrdluses ligi 4%. Mootorikütuse hinna mõju üldisele hinnatasemele suureneb lähiajal ilmselt veelgi, sest novembri viimastel päevadel ja detsembri alguses kallines toornafta maailmaturul dollarites arvestades 16%, eurodes ligi 17%. Kuna nafta hind kandub Eesti tarbijahindadesse vahetult nii mootorikütuse kui ka teiste kaupade ja teenuste kaudu, on selle mõju üsna ulatuslik: kui nafta hind püsiks edaspidigi praegusel tasemel, tooks see kaasa inflatsiooni kiirenemise 0,5–0,6 protsendipunkti võrra. Samal ajal on ka viimane kuu kinnitanud, et nafta hind on väga heitlik ning võib lühikese aja jooksul palju muutuda.

Alusinflatsioon ehk teenuste ja tööstuskaupade hinnakasv on 2016. aastal olnud aeglane. Tööstuskaupade hinnad on Eestis muutunud väga vähe, sest imporditavate kaupade pikaaegne odavnemine on tasakaalustanud sisemaist hinnakasvu, mis on ennekõike olnud seotud tööjõukulude suurenemisega. Keskmise palga kasv on aeglustumisest hoolimata endiselt kiire, aga kuna kodumajapidamised eelistavad varasemast rohkem säästa, on nõudluspoolne surve hindadele nõrgenenud. Seda ilmestab ka jaemüügi aeglasem kasv. Seejuures soodustab aeglase inflatsiooni jätkumise ootus omakorda säästmist. Lisaks tööstuskaupadele on viimastel kuudel aeglustunud ka teenuste hinnakasv, ning seejuures on teenuste hinnakasv olnud tavapärasest heitlikum.

Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi 13. detsembril 2016.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas novembris enim toidu kallinemine

07.12.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,0%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta novembriga võrreldes 1,2% ja teenused 0,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 3,1% ja mittereguleeritavad hinnad 0,5%.

2015. aasta novembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim alkohoolsete jookide ja tubaka 7,3% kallinemine. Sealjuures on alkohoolsed joogid kallinenud 6,6% ja tubakatooted 9,1%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse kallinemine. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 3,9% ja bensiin 3,8% kallim. Eelmise aasta novembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili (27%), värske kala (22%) ning suhkur(15%).

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,2% kallinemine, millest ligi kolmandiku andsid 1,9% kallinenud piim, piimatooted ja munad ning üle viiendiku 2,9% kallinenud köögivili. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus novembriks ostetud lennukipiletid olid 17% odavamad kui kuu varem.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2016**
Kaubagrupp	November 2015 – november 2016, %	Oktoober 2016 – november 2016, %
KOKKU	1,0	0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	1,1	1,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas	7,3	-0,5
Riietus ja jalatsid	1,9	0,2
Eluase	0,5	0,4
Majapidamine	-0,6	0,1
Tervishoid	2,2	-0,1
Transport	-0,5	-0,8
Side	-1,8	-0,3
Vaba aeg	-0,9	-0,9
Haridus ja lasteasutused	5,4	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,8	-0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,0	0,5

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Baltic Horizon Fond osakute esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil lükkub edasi

07.12.2016 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fund (Fond) fondivalitseja teavitas 1. detsembril 2016 Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise tulemustest. Samuti teavitas Fondivalitseja järgnevatest olulistest kuupäevadest Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise protsessis, muuhulgas, et eeldatavalt 8. detsembril 2016 või sellele lähedasel kuupäeval on esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil.

Fondivalitseja informeerib, et esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil lükkub edasi ning eelduslik esimene kauplemispäev on 14. detsembril 2016 või sellele lähedasel kuupäeval. Tähtaja edasilükkumine on põhjustatud viivitusest osakute registreerimise protsessis Euroclear Sweden AB-s. Osakute registreerimine Euroclear Sweden AB-s on eelduseks osakute kauplemisele võtmiseks Nasdaq Stockholmi börsil. Nasdaq Stockholm on juba 30. novembril 2016 teinud heakskiitva otsuse osakute noteerimise kohta Nasdaq Stockholmi alternatiivfondide nimekirjas.

Täiendavalt informeerib Fondivalitseja, et kõigi uute Fondi osakute arveldus (settlement) toimus 5. detsembril 2016, mille käigus kanti osakud investorite kontodele, sh kanti Catella Bank S.A ja Catella Bank S.A Rootsi filiaali klientide poolt märgitud Fondi osakud Catella Bank S.A. ja Catella Bank S.A Rootsi filiaali esindajakontodele, millel Catella Bank S.A ja Catella Bank S.A Rootsi filiaal hoiavad väärtpabereid oma nimel, kuid klientide jaoks ja arvel.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6.juulil 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT, pärast noteerimist saab Fondi börsitähiseks NASDAQ Stockholm börsil NHCBHFFS.

Fondivalitseja Northern Horizon Capital AS omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Linnahallist saab regiooni uhkeim kontserdi- ja konverentsikeskus

07.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna Linnahall rekonstrueeritakse rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskuseks.

„Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt kujuneb linnahalli renoveerimise ja ümberehitamise maksumuseks umbes 80-100 miljonit eurot,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas. „Oleme jõudnud Vabariigi Valitsusega kokkuleppele, et linnahalli kui üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja arhitektuuriobjekti taastamist toetatakse umbes poolega sellest summast ka riigieelarvest.“

Projekteerimise lähteülesande kohaselt rekonstrueeritakse linnahall loomuliku akustika ja/või võimendusega multifunktsionaalseks kontserdi- ja konverentsikeskuseks. Amortiseerunud jäähalli ehk Linnahalli maapoolse osa asemele rajatakse tosina erineva suurusega saaliga konverentsikeskus, mis suudaks tagada kuni 2500 osalejaga konverentside läbiviimise, kusjuures võimalik oleks ka konverentsikeskuse ja kontserdisaali ristkasutus – plenaaristungite läbiviimiseks oleks võimalik kasutada kontserdisaali, mille mahutavuseks on arvestatud vähemalt 3500 kohta. Konverentsikeskusse kavandatakse ka black-box tüüpi teatrisaal ja kinosaal. Merepoolsesse ossa kavandatakse avalikus kasutuses äri- ja teeninduspinnad, näiteks kohvikud-restoranid, väikesadama terminal jms.

Aas rõhutas, et nii suur objekt eeldab multifunktsionaalsust ja ristkasutuse võimalust. „Taolist konverentsikeskust vajab terve Eesti,“ ütles Aas. „Linnahalli tegevus ilmselt investeeringute kulu tagasi ei too, küll aga aitab see töökohti luua ja majandust elavdada.“

Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise projekti lähteülesande koostas Allians Arhitektid OÜ. Projekteerija leidmiseks korraldatakse aasta algul välja riigihange ning projekt peaks valmis saama ülejärgmise aasta kevadel, ütles Tallinna Linnahalli AS nõukogu esimees Meelis Pai. Moodsaks multifunktsionaalseks konverentsi- ja konverentsikeskuseks renoveeritud linnahall taasavatakse 2019. aastal.

Linnahalli suure saali rekonstrueerimise tulemusel saab Tallinn endale kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise, moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga esinduskontsertsaali.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kellele on mõeldud KredExi käendus?

07.12.2016 Kaie Metsla

Paljud unistavad päris oma kodust. Kuid takistuseks võib saada, et sissemakseks pole veel piisavalt raha kogutud – eriti noortel. Kodu ostmise muudab lihtsamaks KredExi käendus.

Alates 14. novembrist 2016 pakub Swedbank KredExi täiendava tagatisega eluasemelaenu. KredExi käendus võimaldab võtta laenu uue kodu ostmiseks väiksema omafinantseeringuga – minimaalselt 10% sissemaksega.

Kellele on abiks KredExi käendus?

KredExi käenduse ehk täiendava tagatise taotlemiseks peab vähemalt üks laenu taotlejatest olema noore pere liige, noor spetsialist, energiatõhusa eluaseme omandaja, kaitseväe või kaitseliidu veteran.

Nooreks pereks loetakse kuni 15-aastast last kasvatavad vanemad. Noore spetsialistina määratletakse kuni 35-aastaseid inimesi, kellel on kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus või kes on lõpetanud kutseõppe. Energiatõhusa eluaseme omandaja saab eluaseme käendust kasutada, kui elamu energiatõhususarvu klass on vähemalt C.

Missugustel tingimustel KredExi käendust saab?

Kodu soetamiseks võetava laenu puhul on vajalik:

regulaarne tõestatud sissetulek – ühe taotleja puhul vähemalt 600 € ning kui leibkonnas on kaks liiget ja laenusaajat, siis kokku 800 €;
jõukohane laenukohustus, arvestades sissetulekut (kuni 50% sissetulekust) ja elustiili;
võimetele vastav laenuperiood. Soovitame valida võimalikult lühikese perioodi, sest mida pikem on periood, seda rohkem kulub intressimakseteks. Lisaks väheneb laen kiiremini ja kui mingil hetkel laenuperioodi keskel soovite kinnisvara vahetada, on laenu rohkem tagasi makstud ning olemasolevat vara saab kasutada omafinantseeringuna suuremal määral.

NB! Taotluse edastamise hetkel ei pea olema ostetav vara välja valitud. Ongi mõistlik enne pangast julgust ja teadmist saada, millises hinnaklassis varad kõige tasku- ja jõukohasemad võiksid olla.

Mustamäe linnaosa valitsuse asukohale plaanitakse mahukat uusehitist

07.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil A. H. Tammsaare tee 135 kinnistu detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga luua võimalused amortiseerunud administratiivhoone asemele uue mahuka äri- ja eluhoone rajamiseks.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta A. H. Tammsaare tee 135 kinnistu sihtotstarve äri- ja elamumaaks ning määrata ehitusõigus elu- ja ärihoone ehitamiseks. Planeeritava maa-ala suurus on 0,72 ha. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Mustamäe Linnaosa Valitsus.

Hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda ümbritsevas linnaruumis hoonete paiknemisest, mahtudest ja kõrgustest ning muidugi Mustamäe linnaosa üldplaneeringust. Planeeritav ala külgneb 1-2-korruseliste ärihoonetega. Lähiümbruses paiknevad 9-, 14- ja 16- korruselised korterelamud. A. H. Tammsaare tee 135 kinnistu suurusega 7187 m² kuulub Tallinna linnale, kinnistul paiknevad kolmekorruseline administratiivhoone, garaaž ja parkla. Mustamäe Linnaosa Valitsuse esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekus soovitakse kinnistule kavandada elu- ja ärihoonet, mille korruselisus lähtuks ümbritsevate korruselamute kõrgusest. Hoonekompleksi kavandamisel arvestatakse kasutusfunktsioonilt sobivust osakeskuse alaga, tuues alale sisse ka elufunktsiooni, mis senist keskuseala mitmekesistaks ja kaasajastaks.

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Tänane Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoone on amortiseerunud ja läheb lammutamisele. Uue hoonekompleksi – kultuurikeskuse Kaja ja linnaosa valitsuse administratiivhoone – projekteerimine aadressile Vilde tee 118 käib, tuleval sügisel loodame panna nurgakivi. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saame 2018. aastal tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva juba uues kultuurikeskuses. 54-aastasel Mustamäel pole kultuurikeskust kunagi olnud, nüüd saab linnaosa lõpuks ometi kaasaegse, avarate võimalustega kultuurikeskuse kogupinnaga ca 2700 m², korraliku heli- ja valguspargiga, suure saaliga, mis lubab kontserte korraldada, teatrietendusi nautida, linnaosa koolidel jm asutustel oma tähtsündmusi korraldada jne, väiksemad saalid tantsimiseks kui ka laialdaseks huvitegevuseks.

Hoonekompleksi üldmaht on ca 5000 m² (sh maapealne pind 4000 m², maa-alune pind 1000 m²), linnaosa valitsuse uus administratiivhoone võtab enda alla ca 1390 m². Me saame kaasaegse adminhoone, mis vastab ka rohelise kontori põhimõtetele ja töötajatel on viimaks ometi kaasaegsed töötingimused.

2017. aasta toob Mustamäele veel ühe suurepärase hoone kerkimise – loodud SA Mustamäe kirik loodab kiriku ehitusega alustada uue aasta alguses ning taas: kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saame 2017. aasta jõulusid tähistada juba Mustamäe uues kirikus Kiili tn 9.“

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Ettevõtetesektori kasum jätkuvalt languses

07.12.2016 Tõnu Mertsina

Ettevõtetesektori kasum vähenes neljandat kvartalit järjest

Vaatamata sellele, et kolmandas kvartalis kiirenes ettevõtetesektori müügitulu kasv 2 protsendini, oli esialgsetel andmetel kulude kasv veidi kiirem ning seetõttu jätkus juba neljandat kvartalit järjest ettevõtete kogukasumi vähenemine (kolmandas kvartalis 4%). Samas tuleks arvestada, et tegemist on esialgsete andmetega, kus ettevõtete kasum on arvestatud lihtsustatud meetodiga – müügitulu ja kulude vahena. Ettevõtete kasumi täpsem arvestus avaldatakse pika viiteajaga, kuid selle trend ei ole varem esialgse arvestusega võrreldes oluliselt erinenud (väljaarvatud 2014, kus ettevõtete kogukasumi näitaja oli esialgsete numbritega võrreldes tunduvalt nõrgem).

Tööjõukulud ei ole reageerinud piisavalt kiiresti käibe langusele ja aeglustunud kasvule

Kuigi tööjõukulud on kõrgele tõusnud ja söövad ära olulise osa ettevõtete kasumist, on viimasel kahel kvartalil tööjõukulude kasv veidi aeglustunud. Müügitulu kasvu kiirenemine on samal ajal tööjõukulude osakaalu tõusu ettevõtete käibes pidurdanud. Vaatamata sellele on tööjõukulude suhe käibes sel aastal tõusnud ligikaudu 2008- 2009 aastate taseme lähedale, kui siis varem kiiresti kasvanud tööjõukulud ei reageerinud piisavalt kiiresti esmalt müügitulu kasvu aeglustumisele ning hiljem ka langusele. Pingelise olukorra tõttu tööjõuturul (näiteks, töötajate nappus) ületab ka praegu tööjõukulude kasv oluliselt ettevõtete käibe kasvu.

Ettevõtete kasumlikkus viie aasta madalaim

Kuigi ettevõtete kasumlikkus (kasumi osakaal käibes) on sel aastal järk-järgult paranenud ning jõudis kolmandas kvartalis 6,8 protsendini, on tegemist sesoonse nähtusega ning aasta kokkuvõttes on sel aastal ettevõtete kasumlikkus viimase viie aasta madalaim – madalam kasumlikkus oli vaid 2009-2010 majanduslanguse ja selle järgnenud aastal. Kasumlikkus on üsna tugevasti vastupidises suhtes tööjõukulude osakaaluga käibes.

Ettevõtete paranevad müügihinnad vähendavad tööjõukulude negatiivset mõju

Ettevõtete käibekasvu on nõrga nõudluse kõrval pidurdanud ka müügihindade langus. Samas on tootjahindade langus taandumas ning ettevõtete ekspordihinnad on hakanud kasvama. Kuna impordihindade languse taandumine on ekspordihindadest aeglasem, on paranenud ettevõtetesektori kaubandustingimused – ehk, sisseostetud kaubad on võrreldes eksporditavate kaupadega muutumas odavamaks, millel peaks olema positiivne mõju ettevõtete finantsseisule. Mõistagi on tegevusalade lõikes pilt väga erinev. Samuti peaksid paranenud müügihinnad vähendama kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtetele.

Vaatamata suuremale laenuaktiivsusele, paranenud kindlustundele ja vaba kapitali vähenemisele, pöördusid ettevõtete investeeringud esialgsetele andmetel langusesse

Kuigi ettevõtete laenuportfelli kasv on sel aastal tublisti kiirenenud (uute laenude käive läks kolmandas kvartalis küll langusesse, kuid aasta kokkuvõttes on ikkagi mõõdukas kasv) ning tööstus-, teenuste- ja ehitussektori kindlustunne on paranenud, pöördusid esialgsetel andmetel kolmandas kvartalis investeeringud langusesse (investeeringud -14%, kapitali kogumahutus põhivarasse ehk investeeringute ja põhivara müügi vahe -21%). Ka siin tuleb jällegi arvestada sellega, et esialgsed ja aastaarvestuses täpsemad investeeringute numbrid – nii tasemed, kui kasv – erinevad väga palju. Üheks põhjuseks on ettevõtete väike valim ning lisaks veel ettevõtete väike vastamisprotsent, mis võib moonutada kvartaliarvestuses esialgseid andmeid. Tööstussektoris on tootmisvõimsuste rakendatuse tase (pöördvõrdeline vaba kapitali olemasoluga) viimastel kvartalitel jõudsalt kasvanud, mis peaks samuti suurendama ettevõtetel vajadust täiendavate investeeringute järele. Seda enam, et tööstussektoris on kindlustunne sel aastal paranenud.

Ekspordikasv on tasapisi juba paranenud ning ka järgmisel aastal ootame selle kasvu jätkumist. Samuti on tootja- ja sealhulgas ekspordihinnad paranemas. Selline kombinatsioon peaks toetama ettevõtetesektori käibe kasvu jätkumist. Meie hinnangul palga nominaalkasv veidi aeglustub, mis pidurdab tööjõukulude suurenemist ning koos käibe kasvuga peaks vähenema nende negatiivne mõju ettevõtete kasumlikkusele. Ettevõtete investeeringute juures oleks ilmselt mõistlik ära oodata täpsem aastaarvestus (2016. aasta numbreid näeme aga alles aasta pärast), kust peaksid olema näha täpsemad numbrid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Praktiline käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

07.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.