Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Madal investeerimismäär piirab Eesti majanduse kasvuvõimet

15.12.2016 Kaspar Oja

Eesti majanduskasvu aeglustumist ei saa selgitada pelgalt nõrga välisnõudlusega, sest ka potentsiaalne majanduskasv on aeglustunud
Investeeringute osakaal SKPs on viimaste aastate jooksul vähenenud ja oli kolmandas kvartalis aegade väikseim
Majanduskasv kipub aeglustuma riikides, kus palgakasv on ületanud tootlikkuse kasvu

Potentsiaalne majanduskasv iseloomustab majanduse pikaajalist kasvuvõimet, mis sõltub tootmisvõimsuse, tööjõu pakkumise ja tehnoloogia arengust. Ehkki tegemist peaks olema ajas aeglaselt muutuva nähtusega, on Eesti Pank viimaste aastate jooksul potentsiaalse majanduskasvu hinnangut süstemaatiliselt langetanud. Kui 2014. aasta detsembris ootasime 2016. aastaks pea 3% potentsiaalset majanduskasvu, siis 2016. aasta detsembriks on sellest alles jäänud vaid 2,2%.

Miks on Eesti majanduse kasvuvõime vähenenud?

Joonis 1 illustreerib potentsiaalse majanduskasvu hinnanguid 2016.–2019. aasta kohta varasemate prognooside alusel. Rombid näitavad potentsiaalse majanduskasvu hinnangut konkreetsele aastale detsembrist 2014 detsembrini 2016. Tulbad selgitavad potentsiaalse majanduskasvu hinnangu muutuse tagamaid võrreldes 2014. aasta detsembris avaldatud prognoosiga.

Kapitali prognoositust aeglasem kasv on peamine põhjus, miks oleme potentsiaalse majanduskasvu hinnangut allapoole korrigeerinud. Selle taga on nii andmete muutus, kapitali aegrea täiustamine kui ka ootustele alla jäänud investeeringud. Investeeringute madalseisu põhjus on nõudluse suurenemisega seotud ebakindlus ning ettevõtete kasumlikkuse vähenemine. Vähenenud kasumlikkuse tõttu ettevõtted investeerivad samuti vähem ja see pidurdab tootmisvõimsuse kasvu.

Kasumlikkuse vähenemist on Eestis seostatud palgasurvega, mis toob kaasa tööjõukulude suurema osakaalu SKPs ja nagu teiste riikide kogemus on näidanud, viib aeglasema majanduskasvuni1. Teisisõnu võib senine mulje sissetulekute hoogsast kasvust jääda ajutiseks, kui palkade tootlikkusest kiirema kasvu tõttu väheneb ettevõtjate huvi uute investeeringute järele ning tuleviku majanduskasv aeglustub – majanduskasvu toetavat uut tootmispotentsiaali luuakse varasemast vähem. Eesti ettevõtete investeeringute osakaal SKPs pole varem olnud nii madal kui 2016. aasta kolmandas kvartalis (vt joonis 2).

Kapitali varasemast väiksemat panust majanduskasvu tasakaalustab mõnevõrra tööjõu suurem panus ehk üha suurema hulga inimeste osalemine tööturul. Siin mängib aga rolli see, et tööjõupakkumises on suurenenud eeskätt keskmisest väiksema tootlikkusega tööjõu osakaal, mis tähendab, et ka kogutootlikkus kasvab aegsamalt.

Oleme prognoosinud, et järgmistel aastatel potentsiaalne majanduskasv kiireneb. Eesti majanduskasvu on tagasi hoidnud probleemid mõnes majandussektoris, nagu transpordi- ja põlevkivisektoris, aga ka mujal. Ajapikku nende probleemide mõju taandub ja majanduskasv, sealhulgas potentsiaalne majanduskasv kiireneb. Sissetulekutaseme ühtlustumine Lääne-Euroopa omaga jätkub, kuigi varem arvatust aeglasemalt. Pikemas ettevaates aga Eesti potentsiaalne majanduskasv aeglustub ning selle tempo läheneb Lääne-Euroopa riikide pikaajalisele majanduskasvu omale – see on majanduse loomulik areng.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinna linnavalitsus kinnitas lauluväljaku ala arendamise tegevuskava

15.12.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kuulas ära ja võttis teadmiseks lauluväljaku ala arendamise ajutise komisjoni ettepanekud ja esmase tegevuskava.

Tallinna abilinnapea ja ajutise komisjoni esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul vajab lauluväljak edasiarendamist ja laiendamist, kuid seda tuleb teha terviklahendusena. „Tallinna lauluväljaku ning selle lähiümbruse edasine areng ja tulevik puudutab kõiki eestimaalasi, sest siinse laulukaare all saavad kokku lauljad Saaremaast Setumaani, justnagu lauluväljaku nõlval pealtvaatajad-kuulajad,“ sõnas Kõlvart. „Seetõttu eeldab selline suurprojekt koostööd erinevate loomeliitude ja ametitega, et leida parim sobiv lahendus. Eelmainitut arvestades tulebki esmalt välja töötada lauluväljaku juhtfunktsioonist lähtuv kontseptsioon, mis võtab kindlasti aega, kuid just see kontseptsioon peaks saama aluseks arhitektuurikonkursi lähteülesande koostamisel.“

Abilinnapea tõi ühe võimalusena lauluväljaku-ala laiendamiseks ja arendustegevuseks lauluväljaku kõrval asuva reformimata riigimaa munitsipaalomandisse taotlemist. „Me jätkame selle nimel tööd,“ nentis Kõlvart. „Ent kui eeltoodud tegevused on suuremad ja mahukamad nii ajalises kui majanduslikus mõttes, siis kavandab linn ka praegu lauluväljakul ehitustöid. Nii peaks tuleva aasta sügisel algama laulukaare puitlaudise vahetus, projekteerimisega on juba alustatud.“

Tallinna linnavalitsus moodustas tänavu juunis lauluväljaku ala arendamiseks ajutise komisjoni, kelle ülesandeks oli kaardistada Tallinna lauluväljakuga seotud vajalikud arendustegevused ja töötada välja vastav strateegia. Komisjonile anti ülesandeks esitada linnavalitsusele ettepanekud ja esmane tegevuskava Tallinna lauluväljakuga seotud arendustegevuste osas hiljemalt 14. detsembriks k.a.

Komisjoni ettepaneku kohaselt moodustatakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kureeritav töörühm, mille eesmärgiks on töötada välja lauluväljaku ala arhitektuurikonkursi lähteülesande koostamise eelduseks olev lauluväljaku juhtfunktsioonist lähtuv kontseptsioon. Loodavasse töörühma kuuluvad lisaks Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Kultuuriministeeriumi, Eesti Kooriühingu ja Eesti Arhitektide Liidu esindajatele ka SA Tallinna Lauluväljak, Tallinna Kultuuriameti, Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad.

Ühtlasi peab komisjon vajalikuks jätkata Narva mnt 95 kinnistuga külgnevate maaüksuse Mäe tänav 3a ja selle kõrval paikneva reformimata riigimaa munitsipaalomandisse taotlemist, eesmärgiga kaasata need lauluväljaku ala korrastamisega seotud arendustegevustesse. Komisjon ei lõpeta tööd enne, kui on kooskõlastanud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kureeritud töörühma väljatöötatud lauluväljaku juhtfunktsioonist lähtuva kontseptsiooni, mille alusel asutakse arhitektuurikonkursi lähteülesannet koostama. Komisjon koguneb uuesti 2017. aasta alguses.

Soodustus käsiraamatule “Tööleping ja töölepingu seadus”

15.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni” annab ülevaate olulisematest töölepingut puudutavatest küsimustest.

Käsiraamat sisaldab praktilisi näiteid ja kohtulahendeid, raamatu lõppu on lisatud näited sagedamini praktikas koostatavatest dokumentidest.

Käsiraamatu autor on tööõiguse spetsialist Niina Siitam. Niina Siitam on osalenud mitmete tööõigusaktide väljatöötamisel, avaldanud tööõigusalaseid artikleid ja esinenud arvukate loengutega.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “Jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Pealkiri “Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni”
Raamatus on 216 lehekülge
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin (pdf-fail)
Ilmumine 2016
ISBN 978-9949-9655-4-0
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Domus Kinnisvara: 11-2016 ülevaade – Tallinna korteriturul oli buumiaegne rekordhind käega katsuda

15.12.2016 Kadri Lest

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta novembrikuus Eestis kokku 3974 ostu-müügitehingut koguväärtusega 231,311 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 2% rohkem tehinguid, samas tehingute koguväärtus oli 3% madalam. Tehingute arv on võrreldes eelmise aasta novembriga tõusnud 2% ning tehingute koguväärtus on tõusnud 10%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli novembris viimase 12 kuu keskmisel tasemel.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta novembris 1779 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 164 644 708 eurot. Võrreldes oktoobriga tõusis tehinguaktiivsus 3% ning koguväärtus langes 2%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samale tasemele, kuid koguväärtus on tõusnud 9%.

Novembris toimus Tallinnas 794 korteriomandi tehingut – 10 tehingut vähem kui oktoobris ja 38 tehingut rohkem, kui eelneva aasta novembris. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 5%, olles 1695 €/m² (mediaan 1566 €/m2) ning pürgides 2007. aasta aprilli hinnarekordini – 1706 €/m2. 2015. aasta novembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 9%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Tartu mnt 56, Lastekodu 23 ( Tartu mnt 52) ja Astangu 19 arendused, kus kokku teostati 63 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2353 €/m2. Nii novembris kui ka kuu varem oktoobris teostati ca 25% tehingutest uute korteritega.

Tallinnas tehti eramutega novembris 36 ostu-müügitehingut (maakonnas 111). Võrreldes oktoobriga toimus Tallinnas 8 eramu tehingut rohkem ning 2015. aasta novembriga 12 eramu tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 14 tehingut (maakonnas 84). Oktoobris müüdi 5 ja aasta tagasi novembris 6 hoonestamata elamumaad.

Tartu

Tartu maakonnas teostati novembris 380 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 22 753 359 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes oktoobriga võrreldes 11% ning koguväärtus 2%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv langes 3%, kuid koguväärtus tõusis 28%.

Novembris toimus Tartu linnas kokku 154 korteriomandi tehingut, mis oli 11 tehingut rohkem kui oktoobris ja 20 tehingut rohkem, kui eelneva aasta novembris. Keskmine hind tõusis novembris 3%, olles 1231 €/m2 (mediaan 1216 €/m2). Novembris teostati ca 16% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 10%. Võrreldes 2015. aasta novembriga tõusis keskmine hind 5%.

Eramutega teostati novembris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem oktoobris müüdi 2 eramut rohkem ning aasta tagasi novembris müüdi 8 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 6 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 30). Oktoobris toimus 4 ja 2015. aasta novembris 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati novembris 260 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 682 411 eurot. Võrreldes oktoobriga tõusis tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus langes 22%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 2%, kuid koguväärtus tõusis 14%.

Pärnus toimus novembris 81 korteritehingut. Kuu varem oktoobris toimus 19 tehingut vähem ning 2015. aasta novembris toimus 13 tehingut vähem. Keskmine hind oli novembris 941 €/m² (mediaan 847 €/m2), mis võrreldes oktoobriga langes 9% ja 2015. aasta novembriga võrreldes langes 3%.

Eramutega tehti novembris 14 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on eelneva kuuga ja aasta tagasi novembriga võrreldes 5 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati novembris 3 tehingut (maakonnas 22). Kuu varem oktoobris müüdi 1 ja aasta tagasi novembris 5 hoonestamata elamumaad.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 132 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 039 780 eurot. Tehingute arv langes oktoobriga võrreldes 8% ning koguväärtus 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 4%, kuid koguväärtus langes 5%.

Novembris toimus Viljandi linnas 21 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut rohkem kui kuu varem oktoobris ning 2 tehingut vähem, kui 2015. aasta novembris. Keskmine hind oli novembris 579 €/m² (mediaan 571 €/m2), mis võrreldes oktoobriga langes 3%, kuid 2015. aasta novembriga võrreldes tõusis 11%.

Eramutega tehti käesoleval aastal 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 11). Oktoobris ja 2015. aasta novembris teostati 3 ostu-müügitehingut rohkem. Viljandi linnas müüdi novembris 2 hoonestamata elamumaad (maakonnas 11). Oktoobris müüdi 3 hoonestamata elamumaad, kuid aasta tagasi novembris tehinguid ei toimunud.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta novembris 112 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 168 005 eurot. Võrreldes kuu varasemaga langes tehingute arv 18%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 23%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga oli novembris teostatud mitme kalli ärikinnisvara ostu-müügitehingud. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12% ning koguväärtus 55%.

Novembris teostati Kuressaares 15 korteriomandi tehingut, mis on 5 tehingut vähem, kui kuu varem ja 2 tehingut rohkem, kui 2015. aasta novembris. Novembrikuus keskmine hind tõusis 4%, olles 755 €/m² (mediaan 790 €/m2). 2015. aasta novembriga võrreldes tõusis keskmine hind 19%.

Novembris toimus Kuressaare linnas 2 (maakonnas 8) eramu ostu-müügitehingut. Oktoobris toimus 2 tehingut rohkem ning aasta tagasi novembris teostati 1 eramutehing vähem. Nii käesoleva aasta kui ka eelmise aasta novembris teostati 1 (maakonnas 7) hoonestamata elamumaa tehing. Oktoobris müüdi Kuressaares samuti 1 hoonestamata elamumaa.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas novembris 271 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 916 667 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 7% ning tehingute koguväärtus 26%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8% ning koguväärtus 13%.

Novembris toimus Narvas 60 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem kui oktoobris ja 4 tehingut vähem kui eelneva aasta novembris. Võrreldes kuu varasemaga langes keskmine hind 3%, olles novembris – 425 €/m² (mediaan 380 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 14%.

Eramutega teostati novembris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 19), mis on oktoobriga võrreldes 4 tehingut vähem ja 2015. novembriga võrreldes 5 tehingut vähem. Narva linnas müüdi novembris 9 hoonestamata elamumaad (maakonnas 11). Oktoobris teostati 4 ja aasta tagasi novembris 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS nõukogu liige Milda Dargužaitė lahkub nõukogust

15.12.2016 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fund (Fond) fondivalitseja informeerib, et Fondivalitseja nõukogu liige Milda Dargužaitė on esitanud avalduse lahkumiseks Fondivalitseja nõukogust. Nõukogust lahkumine on seotud Milda Dargužaitė nimetamisega Leedu Vabariigi valitsuse kantsleriks peaminister Saulius Skvernelis’e poolt.

Baltic Horizon Fond on registreeritud avalik kinnine investeerimisfond ja Baltic Horizon Fondi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6.juulil 2016. Fondi börsitähis (ticker) NASDAQ Tallinna börsil on NHCBHFFT, pärast noteerimist saab Fondi börsitähiseks NASDAQ Stockholm börsil NHCBHFFS.

Fondivalitseja Northern Horizon Capital AS omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Endiselt on võimalik taotleda väikeelamute rekonstrueerimistoetust

15.12.2016 Tõnu Toompark

Käib taotluste vastuvõtt väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks mõeldud rekonstrueerimistoetuse taotlemiseks. 13. detsembri seisuga oli KredExile laekunud 108 taotlust, keskmine taotletav summa on 6089 eurot. Toetus võimaldab katta kuni 30% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot.

Kuu aja eest 14. novembril avatud toetusmeetme jaoks on tänavu riigieelarvest eraldatud 1,35 mln eurot. Hetkeseisuga on kokku taotletud toetust summas 657 614 eurot, nende rekonstrueerimisprojektide kogumaksumus on umbes 2,31 mln eurot. Hinnanguliselt on seega eelarvest võimalik katta veel umbes 70 taotlust, eeldusel, et kõik seni laekunud taotlused ka rahuldatakse.

Toetatakse maja igakülgset soojustamist, küttesüsteemide uuendamist, lisaks taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamist ja kasutuselevõttu ning muid töid, mis aitavad kaasa energiatarbe vähenemisele.

Väikeelamud moodustavad 1/3 Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes ruutmeetri kohta on võrreldes teiste EL liikmesriikidega kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Vanemad väikeelamud on seisukorras, kus nende rekonstrueerimine on möödapääsmatu, seda nii pikaajalise säilimise, kui ka energiasäästlikkuse seisukohast. Väikeelamute rekonstrueerimistoetuse eesmärgiks on aidata kaasa väikeelamute energiatõhususe suurendamisele, et vähendada energiatarbimist.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tasub oma eramaja rekonstrueerides mõelda hoonele kui tervikule. „Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950-1960ndatel aastatel ning arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on rekonstrueerimistööde läbiviimine vajalik tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks. Oluline osa korrastatud hoonest on ka hea sisekliima, mis mõjutab otseselt meie tervist. Kasutades oma väikeelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks toetust, tasub investeering end kiiremini ära,“ ütles Reinsalu.

Analoogset toetust jagati KredExi kaudu ka 2012. aastal, mil sai toetust 212 väikeelamut. Tollal oli keskmine rekonstrueerimise maksumus 40 000€ ning keskmine toetuse väljamakse 13 400€.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Värsked kinnisvaraturu uudised

15.12.2016 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus Maa turuülevaade 11-2016

15.12.2016 Tõnu Toompark

Eesti

Lõppeva aasta kinnisvaraturg on olnud pigem tasakaalukas, ilma eriliste trendideta. Seega oleme juba mitmel kuul konstateerinud fakti, et „kuu möödus üllatustevabalt“. Nii saab öelda ka novembri kohta. Oleme jõudnud punkti, kus kinnisvaraturg on väljakujunenud ja on selline seni, kuni tuleb tõuge muutusteks.

Maa-ameti andmeil toimus 3963 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrikuust 1,6% enam. Võrreldes 2015. aasta novembriga kasvas tehinguaktiivsus 1,2%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinna kinnisvaraturg jätkas üsna tavapärasel kursil. Novembris toimus 1180 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist 0,3% enam. Mulluse novembriga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 4%.

Kortereid müüdi 794 (oktoobris 805), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1566 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 1,2%, aastaga aga 6,2%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1439 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -2,7% ja aastaga +7,3%.
Kadriorg: 2204 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -5,4% ja aastaga +12,3%*.
Kalamaja: 2060 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -3% ja aastaga +0,5%.
Kesklinn: 2129 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +0,5% ja aastaga +6,5%.
Kristiine: 1648 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +6,8% ja aastaga -2,4%.
Lasnamäe: 1316 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +6% ja aastaga +1,3%.
Mustamäe: 1384 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +2,8% ja aastaga +7,5%.
Nõmme: 2004 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +22,2%* ja aastaga +30,7%*.
Pirita: 1810 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +3% ja aastaga +3%.
Põhja-Tallinn: 1581 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -8,8% ja aastaga +7%.
Vanalinn: 3049 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +21%* ja aastaga +7,1%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 36 (oktoobris 28) ning hoonestamata elamukrunte 14 (oktoobris 5).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg tegi novembris korraliku keskmise tulemuse. Maa-ameti statistika kohaselt müüdi kogu linnas 197 kinnisvaraobjekti, mis on oktoobrikuu tulemusest 8,8% enam. Mulluse novembriga võrreldes toimus aga 4,2% kasv.

Kortereid müüdi 154 (oktoobris 143), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1216 eurot. Kui kuuga muutus hinnatase +3,3%, siis aastaga +13%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 8 (oktoobris 10) ning hoonestamata elamukrunte 6 (oktoobris 4).

Ida-Virumaa

Tehingute aktiivsus Ida-Virumaal oli viimase 12 kuu lõikes pigem keskpärane. Maa-ameti andmetel leidis aset 271 ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist 7,2% ja mullusest novembrist 7,5% vähem.

Ka tähtsamad korteriturud olid pigem languses. Narvas müüdi 60 korterit (oktoobris 61), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 380 eurot. Kui oktoobriga võrrelduna langes hinnatase 10,5%, siis aastaga 24%.

Kohtla-Järvel müüdi kortereid 72 (oktoobris 69) ja nende ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 80 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 10,8% ning mulluse novembriga 3,9%.

Jõhvis müüdi aga 13 korterit (oktoobris 18), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 179 eurot. Kui oktoobriga võrreldes langes hinnatase 32,34%, siis 2015. aasta novembriga võrreldes 16,7%. Siin tuleb loomulikult juurde lisada, et suured protsentuaalsed muutumised on väikestel kinnisvaraturgudel loomulikud, sest tehinguid on vähe ning igal ühel neist on keskmisele arvule suur mõju.

Jõhvis müüdi lisaks ka 4 eramut (oktoobris 6).

Pärnu

Novembris oli kinnisvaratehingute sõlmimine Pärnu linnas keskmisest tublisti hoogsam ning taas ületati maagiline saja piir. Maa-ameti andmete kohaselt leidis aset 114 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobri tulemusest 18,6% ja mulluse novembri tehingute hulgast 16,3% enam.

Kortereid müüdi 81 (oktoobris 62), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 847 eurot. Võrreldes oktoobriga langes antud näitaja 13,7% ning aastaga 7,7%.

Eramuid müüdi 14 (oktoobris 9) ja hoonestamata elamukrunte 3 (oktoobris 1).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli novembris pigem rahulik. Maa-ameti andmetel toimus 28 ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist 3,4% vähem. Aastavõrdluses langes tehinguaktiivsus aga 12,5%.

Kortereid müüdi 21 (oktoobris 15), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 571 eurot. Kui oktoobriga võrreldes toimus kerge 0,6% langus, siis aastaga kasvas hinnatase 10,2%.

Eramuid müüdi 2 (oktoobris 5).

Rakvere

Sõlmitud kinnisvaratehingute hulk oli novembris Rakvere linnas viimase aasta lõikes üks väiksemaid. Maa-ameti andmetel toimus 23 ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist 30,3% ja mullusest novembrist suisa 46,5% vähem.

Kortereid müüdi 18 (oktoobris 26), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 540 eurot. Oktoobriga võrreldes kasvas antud näitaja 13,1% ning aastaga 53,4%. Lisagem, et kuna Rakvere on väike kinnisvaraturg, kus on müügil väga erineva hinnaklassiga korterteid, siis on ka igakuised muutused tihti väga suured ning aastane hinnataseme joon seetõttu väga hüplik.

Müüdi ka 2 eramut (oktoobris 4) ning 1 elamukrunt (oktoobris samuti 1).

Kuressaare

Kinnisvaratehinguid sõlmiti novembrikuus Kuressaare linnas hoogsas tempos ning nii on see kestnud juba 4 kuud järjest. Maa-ameti andmetel leidis aset 27 ostu-müügitehingut, mis on 8% oktoobrist enam. Mulluse novembriga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 35%.

Kortereid müüdi 15 (oktoobris 20), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 790 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 10,7%, mulluse novembriga kõrvutades 25%.

Eramuid müüdi 2 (oktoobris 3) ning elamukrunte 1 (oktoobris 2).

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli novembris viimase 12 keskmist arvestades pigem vaikne. Maa-ameti andmetel toimus 21 ostu-müügitehingut, mis on 25% madalam tulemus kui oktoobris. Mulluse novembriga võrreldes toimus 16% langus.

Kortereid müüdi 14 (oktoobris 20), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 410 eurot. Kui kuuga toimus kujunenud hinnatasemes 30% langus, siis aastaga kasvas hinnatase siiski 5,7%.

Eramuid müüdi 1 (oktoobris 4) ning hoonestamata elamumaid samuti 1 (oktoobris 1).

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Mustamäel toimus taas ülelinnaline elamumajanduskonverents

14.12.2016 Tallinn.ee

„Renoveerimata ja osaliselt renoveeritud korterelamute ventilatsioon on puudulik, loomulik ventilatsioon reeglina elamisväärset õhuvahetust ei taga,“ ütles Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor doktorant Anti Hamburg ülelinnalisel elamumajanduskonverentsil Mustamäel.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Karl Õiger´i ettekande teemaks oli rõdude ja varikatuste turvalisus. Ta rõhutas, et üheks ohtlikuks tegevuseks isetegevuslik ümberehitamine. Eriti oluline on rõdude hüdroisolatsiooni ja servaplekkide korrashoid ja rõduservade õigeaegne remont, samuti terasest ühenduselementide ja rõdupiirete korrosioonikaitse.

KÜ Õismäe tee 124 juhatuse liige Arvo Allev rääkis, et põhikiri ja kodukord tuleb välja töötada koos elanikega ning eesmärgiks olgu saavutada seeläbi majas positiivne ja meeldiv elukeskkond. Allev kinnitas, et ühiselt paberile pandud reeglite tulemusena paranesid suhted juhatuse ja elanike vahel, vähenesid probleemid, paranes elanike käitumine ning elanikud hakkasid omavahel rohkem läbi käima, tekkis kogukondlik tegevus. Turvalisuse tõstmiseks on majja paigaldatud videovalve – kaamerad on igal korrusel, liftikabiinides ja ka õues, ühtlasi kuulub maja ka naabrivalve võrgustikku.

Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor doktorant Anti Hamburg tõdes, et renoveerimata ja osaliselt renoveeritud korterelamute ventilatsioon on puudulik, loomulik ventilatsioon reeglina elamisväärset õhuvahetust ei taga. Väljatõmbelõõride puhastamine ning värskeõhuklappide paigaldamine ei ole ventilatsiooni renoveerimiseks piisav, on vaja lisameetmeid ventilatsiooni parandamiseks. Tihtipeale on ka probleemiks see, et elanikud on muutnud ventilatsioonisüsteemi projektijärgset olukorda, kahjustades sellega ka korterite õhuvahetust.

Üheks võimaluseks probleemide lahendamiseks oleks soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine. Siinjuures on eriti oluline jälgida, et ka korterite vahele oleksid paigaldatud mürasummutid. Seadmed tuleks valida keskmistele töökiirustele. Sissepuhke õhk peaks olema eelsoojendatud ning ei tohi tekkida tuuletõmbuse ega külmatunnet. Väljatõmbe õhk peaks välja viima koheselt halva lõhna ning liigse niiskuse, lisas Hamburg.

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajaki sõnul peamised põhjused gaasiõnnetuste tekkel on: õhuvahetuse puudulikus, suitsugaaside halb ärajuhtimine, gaasiseadmete asjatundmatu paigaldamine, korrashoiukohustuse eiramine ning ebaseaduslik ehitustegevus. Ruum, kus võivad viibida inimesed ja kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga.

Kuidas mõjutab ehitise ebaseaduslikkus vara väärtust?

14.12.2016 Domus Kinnisvara

Ehitamine on üks pikaajalisi keskkonnamuutusi tekitav tegevus, mis sageli mõjutab pöördumatult looduskeskkonda ning tehtud vigu on raske või isegi võimatu parandada. Seetõttu on tugeva kontrolli kehtestamine ehituses osalejate üle põhjendatud. Ehitusõiguse olulisim eesmärk on sätestada nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitatavatele isikutele.

Kahjuks leidub linnaruumis palju ehitisi, mis on ehitatud õigusvastaselt ehk ebaseaduslikult. Riigikontroll leiab, et kohalikel omavalitsustel (edaspidi KOV) tuleks muuta senist valdavalt leebet ning passiivset suhtumist ebaseaduslikku ehitamisse. Seetõttu tuleks teha kindlaks, kui palju neid ehitisi on ning kas need on elanikele ning kaaskodanikele ohutud. Vajaduse korral tuleks nõuda ebaseaduslike hoonete lammutamist või need pärast nõuetega vastavusse viimist seadustada.

Uue ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhS) kohaselt tuleb 2020. aasta 1. juuniks kõik ehitisregistri andmed korrastada. Registrisse tuleb kanda kõik seni kandmata hooned ning tuvastama hakatakse neid ajakohaste ortofotode abil, mille alusel kantakse ehitisregistrisse ehitiste ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. Seadustamise juures on oluline, kas ehitis on ehitatud enne 01.01.2003 või enne uue EhS-i jõustumist 01.07.2015. Samuti see, kas ehitis on pooleliolev või valmis ning kas ehitamiseks või kasutamiseks on olemas õiguslik alus, kuid vastavate dokumentide olemasolu kohta on registrikanne tegemata jäetud.

Ehitusloa taotlemine võtab kauem aega

Uue EhS-iga muutusid ka riigilõivud ning menetluse aeg: kui varasemalt kestis ehitusloa taotluse menetlemine 20 päeva, siis nüüdsest pikenes see 10 päeva võrra, 30 päevani. Üldjuhul selle ajaga luba kätte ei saa – näiteks Tartus vaatab ühte projekti läbi kümmekond inimest. Algselt esitatud projekt on üldjuhul alati puudulik ning kõigepealt saabki taotleja projekti kohta märkused ning seejärel sõltub edasine kodanikust endast. Nendel omanikel, kellel on kiire, saavad parandused tehtud mõne päevaga, kuid mõnega võib kontakt kaduda mitmeks kuuks. Juhul kui esimesel korral ei olnud projekt väga-väga puudulik, siis teisel korral läheb KOV-il projekti läbivaatamine kiiremini, sest siis ei vaata projekti uuesti läbi kõik ametnikud, vaid need, kes tegid märkuseid.

Ligi viiekordne riigilõivu tõus

Riigilõivu tasumine ehitusloa eest muutus kulukamaks just elamute puhul. Varasema 32 euro asemel tuleb 1. juulist 2015 tasuda riigilõivu 150 eurot. Mitteelamute puhul oli varem riigilõiv 128 eurot + 0,32 eurot/m², nüüd on riigilõiv 250 eurot. Elamute puhul tõsteti riigilõive jõudsalt ning mitteelamute puhul langetati. Maaelanikud maksavad selgelt rohkem kui varem ja suured arendajad maksavad oluliselt vähem kui varem. Näiteks kaubanduskeskuse ehitusloa riigilõiv on sarnane taluküüni (suurem kui 60 m²) riigilõivuga.

Üllatavalt palju teadmatust

Omanike hulgas on palju inimesi, kes ei ole kursis, et ehitustegevusega kaasneb ka ehituslubade taotlemine või uue mõistena ehitus- ja kasutusteatiste esitamine. Väga oluline aspekt on ka ajafaktor, kuna ehitama tahetakse hakata kohe, kui idee tekib. Aga kui minna KOV-i luba taotlema või teatist esitama, lükkub ehitustegevus edasi. Tartu linnas tegutsevate varahindajate arvates on vähese teadlikkuse põhjus väheses teavitustöös. Samuti on ebaseadusliku ehitamise põhjus mugavus, sest projektide tegemine ja kooskõlastuste võtmine on aeganõudev ja kulukas. Mõeldakse, et pigem teen vajalikud tööd ära ja kui vaja, siis hakkan seadustama. Klassikaline on ka ise-ehitamine ning selle tulemus võib olla elamiseks ohtlik – kõigel on vara (kinnisvara, ehitise) säilimise ja inimelu kohalt oluline tähendus.

Õigel ajal loa taotlemine on alati odavam kui hiljem omavolilise ehitise seadustamine. Protseduurid on üldjuhul samad – nii seaduslikult ehitades kui ka hiljem ehitist tagantjärele seadustades tuleb tasuda riigilõiv ning koostada ehitusprojekt. Lisaks võib ebaseadusliku ehitamisega kaasneda ehitise auditi vajadus, mis võib kaasa tuua konstruktsioonide avamise. Hiljem hooneid ümber ehitades võib kaasneda ka rahaline trahv. Karistada saab ehitusloakohustuslike ehitiste puhul. Objektide puhul, millel on kohustuslik ehitusteatis, karistust ei ole.

Tagantjärele seadustamine võib kalliks maksma minna

Rahakulu ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks sõltub väga paljuski konkreetsest hoonest. Omavolilise ehitise teeb kulukamaks ehitusprojekti või vastavalt vajadusele muudatusprojekti koostamine. Kõige suurem kulu omavolilise ehitamise puhul ei pruugi olla ka ehitusprojekt, vaid see, kui omavoliline ehitis tuleb mingil põhjusel ümber ehitada. Sellekohase näite võib tuua Tartus Vanemuise tänaval asuvast hoonest. Majutushoone külaliskortereid kasutatavate inimeste jaoks peatati selles hoones elamine senikauaks, kuni linn väljastab ehitusloa, tehakse nõutavad ümberehitused ning on antud ka kasutusluba. Näiteks oli vaja ehitada nõuetekohaseks trepp ning rajada juurdepääsud evakuatsioonitrepile, samuti tuli rajada tuletõkkeseinu ja -uksi ning ühes välisseinas tuli asendada 18 akent tuletõkkeakendega. Selle juhtumi puhul rakendati sunniraha ja trahvi kokku ca 15 000 eurot. Lisaks tuli hoones pindasid üürivate isikutega üürisuhe peatada ja nii kujunes saamata jäänud tulu suuruseks ca 20 000 eurot. Ümberehitustööde maksumus oli ca 60 000–70 000 eurot. Kokkuvõttes oli selle ehitise ebaseaduslikkuse mõju vara väärtusele ca 100 000 eurot.

Ehitusprojektist mööda ehitamise kohta võib näite tuua Tartust Oa tänavalt. Sisekontrolli käigus tuvastati, et arvestades ehitusprojektis esinenud vigu ja mõnede osakonnasiseste kooskõlastuste puudumist, ei oleks tohtinud ehituslubade väljastamise küsimus linnavalitsuse istungile jõuda. Linnavalitsuse liikmetele edastati aga info, mille kohaselt vastasid ehitusprojektid nõuetele ning vajalikud kooskõlastused olid olemas. Ehitusluba tunnistati kehtetuks ning linnavalitsus tegi ettekirjutuse hoone osaliseks lammutamiseks. Selle ehitise ebaseaduslikkus läks maksma ca 140 000 eurot, mis sisaldas ühe korruse lammutamist, ümberehitustöid, saamata jäänud tulu ning rahalist trahvi.

Ebaseaduslikkus teravamalt luubi all

Oma bakalaureusetöö kirjutamise käigus sain selgust, et üha enam on hakatud ehitiste ebaseaduslikkusele tähelepanu pöörama. Seaduste karmistumine toob tulevikus omanikele kaasa rohkem sanktsioone ning samuti ei finantseeri krediidiasutused ebaseaduslike ehitiste soetamist. Suuremad pangad pööravad rohkemal või vähemal määral objekti seaduslikkusele tähelepanu ning seda eelkõige eesmärgiga teavitada objekti soetajat võimaliku ebaseadusliku ehitise omandamise riskist. Kinnisvara ostjale on kasulik, kui ta palub objekti senisel omanikul puudused enne ostu-müügilepingu sõlmimist kõrvaldada.

Ostu-müügitehingute puhul võib vara turuväärtuse määramiseks vaja minna ka eksperthinnangut. Selle valmimise aeg sõltub objekti ebaseaduslikkusest. Mõne objekti puhul ei võetagi üldse eksperthinnangu tegemist töösse ning teisel juhul oodatakse, kuni dokumentatsioon on korda aetud. Sõltuvalt ebaseaduslikkuse iseloomust on võimalik hinnang koostada eeldusel, et dokumentatsioon on korras. Sellisel juhul kirjutavad pangad lepingusse tähtaja, millal peavad tööd tehtud olema. Näitena võib tuua olukorra, kus vana eterniitkatuse asemele on paigaldatud plekk-katus. Sellisel juhul ei kulu dokumentide kordaajamisele nii palju aega, kui juhtudel, mil ei ole täidetud tuleohutusnõuded ning on vaja näiteks täiendav veetrass välja ehitada. Viimasel juhul võib veetrass tulla mitme kilomeetri kauguselt ning investeeringud olla vägagi suured.

Laenu saamine välistatakse juhul, kui puuduvad ehitus- ja kasutusload, samuti ilma lubadeta tehtud suurte renoveerimis- ja ehitustööde puhul. Samuti välistatakse laenu saamisel objektid, mille ehitusluba ei vasta tegelikule ehitisele ning objektid, millele kasutusloa saamine on ehitise hetkeseisu arvestades ebatõenäoline. Näiteks on hoone rekonstrueeritud ebaseaduslikult või puuduvad olulised kommunikatsioonid. Paljud kohalikud omavalitsused on öelnud, et pangad on praegu ühed suurimad turu korrastajad. Tänu pankadele, kes ehitise dokumentatsiooni korrektsust nõuavad, saavad paljud objektid seadustatud.

Palju erinevaid rikkumisi

Tartus tegutsevate kutseliste varahindajate sõnul on ehitiste puhul erinevaid seadusele mittevastamisi väga palju. Enamlevinud on näiteks:

Rekonstrueerimine (katusealuse väljaehitamine, piirdekonstruktsiooni soojustamine, kandekonstruktsiooni lammutamine, rõdude kinniehitamine, kahe korteri kokkuehitamine, planeeringu muutmine).
Ehitus- ja kasutusloa puudumine.
Projektist mööda ehitamine (üle kinnistu piiri ehitamine või piirile liiga lähedale  ehitamine).
Dokumentatsiooni puudumine.
Ehituskeeluvööndisse ehitamine.
Tehnosüsteemide muutmine (sauna ehitus korterisse, köögi asemele vannitoa  ehitus).
Pinnaandmete mittevastavus tegelikkusega.
Registrist kõrvalhoonete andmete puudumine.

Arco Vara: Kodu ostmisel ei ole vara turvamise teema veel esmatähtis

14.12.2016 Gätlin Vesset

Veel paar aastakümmet tagasi oli maapiirkondades tavaline, et luku ülesannet täitis ukselingi vahele surutud luud või võti oli mati all. Praegu leiab sellist suhtumist üha harvemini, kirjutab Arco Vara maakler Gätlin Vesset.

Levinud legend, et maal hoitakse koduksed pärani ja keegi võõraste tulekut ei märka, on iganenud. Enam ei tasuks väga usaldusväärseks pidada ühe Anne Veski tuntud laulu sõnu, et jätke võtmed välja poole, kui te lahkute, et võiks külla tulla keegi, keda ootate. Tänapäeva pahatahtlike isikute nutikus ja ülbus on väga arenenud. Kurjamite rohkus on üha enam ärgitanud inimesi koos tegutsema ja naabrivalvet praktiseerima.

Müügipraktikas on küll ette tulnud eramaju, kus roostes tabalukk on ainus turvaelement. Sageli kompenseerib selle mitte nii tõhusa turvasüsteemi hästi toimiv naabrivalve – võõraste liikumine naabriõuel, paneb üleaedsed sellest kiirelt omanikule teatama.
Esineb ka kurioosumeid, kus võti peidetakse mati alla ja uksele kinnitatakse kiri teatega, et kedagi pole kodus ning helistage sellel numbril, kui pererahvaga kontakti soovite saada. Isegi sellistel juhtudel tuleks arvestada võimaliku hästi maskeerunud naabrivalvega. Siiani peetakse tõhusaks turvameheks koera – lõrisev neljajalgne sõber majas sees paneb järele mõtlema soovist üle võõra ukseläve astuda.

Ostu otsuse langetamisel ei mäng turvalisus suurt rolli

Üldiselt peab ütlema, et maapiirkonda kinnisvara ostjaid ei huvita eriti objekti turvalisus. Pigem pööratakse tähelepanu üldisele seisukorrale – juurdepääsuteed, ehituskvaliteet, ühistransport ja kommunikatsioonid. Korralik elektrivarustus on palju olulisem kui turvalukud või turvasulustega aknaraamid. Küllap lahendatakse turvaküsimused jõudumööda. Seniks kui pole veel koera võetud või turvasüsteemi paigaldatud loodetakse naabritele ja kindlustusele kahju tekkimise korral.

Teisalt on väga uhkeid, lausa tsitadelle meenutavaid kõrgete aedadega elamuid, kus kasutatakse valvesüsteemi, millesse on kaasatud turvafirma, signalisatsioon, kaamerad, anduritega valgustid ja kõik muu, mis tõrjub kahejalgseid kahjureid.

Pakkumisel on ka objekte, mille uksed ja aknad suletakse avamiskindlate turvaluukidega, mille paigaldamine nõuab omanikult kopsakat rahalist väljaminekut ja füüsilist tööd.

Rusikareegel on selline, et mida jõukama majapidamisega on tegemist, seda turvatum see tavaliselt on. Turvalisuse tõhustamisel maapiirkonda kinnisvara soetamisel tasuks alustada korralikust lukusüsteemist ja naabritega tutvumisest. Pimedal ajal on oluline omada head õuevalgustust.

Juhul, kui objektil alustatakse ehitus- või renoveerimistöödega, tuleks tööriistade ja muu vara jaoks leida kindlasti sobiv hoiustamise koht, kuhu võõrad ligi ei pääse.

Erinevad turvaelemendid, kui need ei ole just väga kapitaalsed, maja müügihinda ei mõjuta. Soovituslikult tasub siiski maaklerilt või eelmistelt omanikelt uurida, kuidas ja kas peaks oma uue kodu kaitsmiseks midagi ette võtma. Kodu on meie kindlus.

Soodustus käsiraamatule “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused”

14.12.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui kord-paar kogu elu jooksul. Samal ajal on rahalises mõttes sageli tegemist ühe elu suurima tehinguga nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks.

Vaatame kogu kinnisvara müümise protsessialgusest lõpuni ehk müügimõtete tekkimisest kuni valduse üleandmise vormistamiseni. Käsiraamat on praktilise joonega. St anname lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müügiprotsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes kupongi “jõulud2016” ning see raamat on sulle -10% soodsam.
Pakkumine kehtib kuni 15/01/2017.

Lisainfo

Raamatus on 224 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin (pdf-fail).
Ilmumine 2015
ISBN 978-9949-9655-2-6
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Pindi Kinnisvara: Rahvussport kinnisvaraturul: pensioni 4. sammas ehk üürikorter

14.12.2016 Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraturul kujunes tänavu välja üleüldine üürikorteritesse investeerimislaine, mille käigus on vähegi maksevõimelised soetanud endale välja üürimiseks teise elamispinna.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Soomani sõnul nimetab rahvasuu seda pensioni neljandaks sambaks. „Kliima kinnisvarasse investeerimiseks on tõesti soosiv, sest hoiuseintressid on olematud, muud investeerimisinstrumendid on märksa labiilsemad ja samas on ainuüksi kodumajapidamistel hoiustejääk ca 6 miljardit eurot, mis lausa kisendab väljundi järgi,“ selgitas ta.

„Tallinna ja Tartu üürikorteritesse investeerimine on mõistlik seni, kuni seda tehakse omavahenditest, nii on investor turukõikumiste eest rohkem kaitstud. Muudes piirkondades tasuks olla ettevaatlikum, kuna erinevalt Tallinnast ja Tartust kahaneb enamuste teiste linnade elanike arv ja seega ka nõudlus elamispinna järgi pigem langeb,“ rääkis Sooman.

„Üürikorteritesse investeerimislaine rahvusspordiks tituleerimine pole liialdus- meie hinnangul ostetakse pea kolmandik korteritest praegu mitte oma tarbeks, vaid üürile andmiseks,“ ütles ta.

Sooman rõhutas, et iga investeerimisega kaasnevad riskid ning arutu korterite laenuraha abil kokku kuhjamine lõpeb lõpuks ikka nii, nagu ta on ka varem lõppenud- oraste peale ehitatud kaardimajake variseb väiksemagi majandusvõnke korral robinal kokku.

Erateele sundvalduse seadmine – haldusasi nr 3-3-1-57-16

14.12.2016 Tõnu Toompark

Otsuses selgitatakse eraõiguslikule teele sundvalduse seadmise aluseid. Käesoleval juhul oli tegemist detailplaneeringu koostamise kohustuseta alaga ja üldplaneeringus oli ette nähtud, et vastav tee määratakse avalikuks kasutamiseks. Sundvaldus seatigi üldplaneeringu elluviimiseks. Antud juhul oli eratee omanikuga varasemalt sõlmitud leping avaliku teena kasutamiseks, kuid omanik ütles lepingu üles. Tee oli vajalik viiele naaberkinnisasjale pääsemiseks. Seetõttu oli vald sunnitud kasutama sundvalduse seadmist.

Kohus selgitas, et kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada kehtestatud planeeringute järgimine. Üldjuhul on eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks vajalik leping omanikuga. Sundvaldust võib rakendada siis, kui eesmärki pole võimalik isiku õigusi vähem piiravamal moel saavutada. Isiku keeldumist lepingu sõlmimiseks saab pidada olukorraks, kus eesmärki pole võimalik isiku õigusi vähem piiravamal moel saavutada. Sundvalduse seadmine on kinnistu omaniku jaoks vähem piiravam meede kui sundvõõrandamine.

Sundvalduse seadmine toimub kahes osas, ühe otsusega otsustatakse sundvalduse seadmine ja kohaliku omavalitsusüksuse otsuse alusel kantakse sundvaldus kinnistusraamatusse. Seejärel tehakse kohaliku omavalitsuse poolt eraldi otsus tee avalikuks kasutamiseks määramiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Baltic Horizon Fond osakute esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil lükkub veelkord edasi

14.12.2016 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fund (Fond) fondivalitseja teavitas 6. detsembril 2016 Fondi osakute esimese kauplemispäeva edasilükkumisest Nasdaq Stockholmi börsil kuni 14. detsembrini 2016 või sellele lähedase kuupäevani.

Fondivalitseja informeerib, et esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil lükkub veelkord edasi ning esimene kauplemispäev on hiljemalt 23. detsembril 2016. Tähtaja edasilükkumine on põhjustatud viivitusest osakute registreerimise protsessis Euroclear Sweden AB-s, ning täpsemalt Fondi osakute Nasdaq Stockholmi börsil noteerimiseks ja kauplemiseks vajaliku lingi loomisega Eesti Väärtpaberite Keskregistri ja Euroclear Sweden AB kui Rootsi keskdepositooriumi vahel. Nimetatud link luuakse eelduslikult hiljemalt 16. detsembril 2016.

Fondivalitseja Northern Horizon Capital AS omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon.