Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Swedbank: Eesti majandus vajab rohkem investeeringuid

14.04.2016 Tõnu Toompark

Viimastel kuudel on Euroopa majanduskasvu väljavaadet korrigeeritud järjest allapoole. Sealjuures on ebakindlus ja negatiivsete riskide realiseerumise tõenäosus jätkuvalt kõrge. Seetõttu oleme Eesti majanduskasvu prognoosi veidi allapoole viinud ning ootame, et sel aastal kasvab majandus 2% ning järgmisel 2,5%.

Vaatamata kasvu korrigeerimisele on majanduse peamised mõjurid jäänud samaks. Välisnõudlus ja eksport peaksid tasapisi paranema ning hinnakasv taastuma. Netopalga reaalkasvu järsk aeglustumine hakkab aga tarbimist järk-järgult piirama, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täna toimunud panga kevadise majandusprognoosi esitlusel. Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal paranema Möödunud aastane Eesti kaupade ekspordi vähenemine tuli peamiselt Rootsi (elektroonikatooted), Läti (elekter), Belgia (põlevkiviõlitooted) ja Venemaa turu arvelt.

Eesti eksportijad suutsid küll mitmetel turgudel oma ekspordikäivet kasvatada, kuid see ei kompenseerinud ekspordi vähenemist teistesse riikidesse. Eestis toodetud ja Venemaale suunatud kaupade ekspordi osakaal koguekspordis on kahanenud (eelmisel aastal 2,8% kogu ekspordist), mis vähendab oluliselt mõju Eesti majandusele. Samas avaldab Venemaa turul toimuv tugevat mõju meie transpordiettevõtetele, sest läbi Eesti Venemaale re-eksporditavate kaupade osakaal on väga kõrge.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks sel aastal aeglaselt paranema, mis loob rohkem ekspordivõimalusi Eesti ettevõtetele. Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanivad Eesti eksportöörid sel aastal oma turuosa eksporditurgudel suurendada. Sealjuures on lisaks Skandinaaviamaadele fookuses eksport Saksamaale, Suurbritanniasse ja Taani. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks suurendama ettevõtete nõudlust investeeringute järele Vaatamata sellele, et koguinvesteeringute vähenemise tempo eelmise aasta lõpus aeglustus, ei näidanud ettevõtete investeeringud veel selgeid paranemise märke.

Selle peamiseks põhjuseks oli tavapäratult väiksemad investeeringud transpordivahenditesse. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks suurendama ettevõtete nõudlust investeeringute järele. Investeeringutele on toeks jätkuvalt madalad laenuintressid. Enim plaanivad Eesti tööstusettevõtted investeerida efektiivsuse tõstmisse ja üha enam ka tootearendusse, et parandada oma konkurentsivõimet. Tööjõukulude jätkuv surve ettevõtete kasumlikkusele, aeglaselt paranev nõudlus ja hinnakasvu loid taastumine võivad aga lähitulevikus ettevõtete investeerimisvalmidust takistada.

Hinnad kasvavad sel aastal aeglaselt tänu madalatele toorainete hindadele Meie hinnangul taastub tarbijahindade kasv sel aastal vaid 0,5 protsendini. Näiteks toornafta hind jääb eurodesse arvestatuna kuni sügiseni eelmise aasta tasemest allapoole. See alandab Eestis kütuste ja kütte hinda. Muudatused maksupoliitikas tõstavad nii sel kui ka järgmisel aastal alkoholi, tubaka ja kütuste hindu. Järgmisel aastal kiireneb hindade kasv 2,6 protsendini, peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisitõusudele.

Hõive peaks sel ja järgmisel aastal vähenema Ühelt poolt väheneb tööjõud ja teiselt poolt vajavad ettevõtted tehnoloogilise arengu tõttu järjest vähem töötajaid. Hõive peaks langema ka mõnes eksportivas harus, kus nõudlus on nõrk ja/või hinnad oluliselt langenud. Riigireform vähendab töötajate arvu avalikus sektoris. Juulis 2016 käivituv töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Ootame eelpool toodud arengute tõttu tööpuuduse väikest tõusu nii sel kui järgmisel aastal (vastavalt 6,5 ja 6,7 protsendini).

Palgakasv püsib kiire Palgakasv püsib kiire, kuna sobivate töötajate leidmine on ettevõtete jaoks endiselt keeruline. 10-protsendiline miinimumpalga tõus 2016. ja 2017. aastal tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra kummalgi aastal. Reaalse ostujõu kasv aastatel 2016-2017 aeglustub, kuna nominaalne palgakasv aeglustub (sel aastal 4,8 ja järgmisel aastal 5,5 protsendini), hinnad tõusevad ja tööjõu maksukoormuse alanemine on väiksem kui 2015. aastal. See hakkab tarbimise kasvu järk-järgult piirama.

Tallinn pani enampakkumisele mitmeid eluruume

14.04.2016 Tõnu Toompark

Mustamäe linnaosas on enampakkumisel kolm eluruumi. Akadeemia tee 70-73 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 30,2 m2, on enampakkumisel alghinnaga 40 200 eurot.

A. H. Tammsaare tee 71-39 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 43,4 m2, alghinnaga 38 800 eurot. Nõmme tee 112-3 korteriomand alghind on 43 100 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 40,1 m2.

Lasnamäe linnaosas asuva M. Härma tn 1-34 korteriomandi alghind on 41 800 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 32,7 m2. Kristiine linnaosas asuv Paldiski mnt 59-11 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 52,80 m2, on enampakkumisel alghinnaga 67 200 eurot. Põhja-Tallinna linnaosas asuv Lõime tn 7-4 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 46 600 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 41,6 m2. Enampakkumisel on ka Sõle tn 18-64 korteriomand, 11,8 m2 suuruse eluruumi alghind on 6600 eurot.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Swedbank Economic Outlook April 2016

14.04.2016 Tõnu Toompark

Global recovery threatened by political risks

Global growth is gradually regaining strength…
…but risks are mainly political
Different strokes in the Nordic-Baltic area

Swedbank Economic Outlook

Kasutusluba ja –otstarve ehk miks ei saa endisesse kingapoodi niisama lihtsalt kohvikut rajada

13.04.2016 Kristjan Ploompuu

Ärikinnisvara vahendamisel puutun aegajalt kokku kasutusloa ja -otstarbe teemadega, mis on tihti nii äripindade omanike kui ka üürnike jaoks suhteliselt tundmatu ala.

Omanike seas on levinud arvamus, et ei ole vahet, mis äritegevus pinnal toimub ja kas see vastab kasutusotstarbele. Tegelikult aga ei ole see kaugeltki nii lihtne – vähemalt mitte seaduse silmis.

Esiteks on küsimus tehnilistes nõuetes ja võimalustes. Toidukohta ei saa rajada selleks mitte ettenähtud ruumesse, kus puudub vajalik ja tugev ventilatsioon. Ja teiseks toob ebaseaduslik tegevus kaasa trahvi, mis füüsilise isiku puhul on kuni 300 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul ulatub trahv kuni 32 000 euroni. Lisaks võidakse ettevõtte äritegevus peatada päevapealt kuni kõik vastab kasutusnõuetele.

Kohalik omavalitsus teostab pidevat järelevalvet, kontrollides ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoidu ja kasutamise nõuetele vastavust.

Äripinnaomanikele, kes sooviksid oma ruumides senisest kasumlikumat tegevust, soovitaksin vajadusel kasutusotstarbe muutmist. See võiks olla sobiv lahendus neile, kelle pind asub esimesel korrusel.

Väga populaarne on uute söögikohtade avamine ning kui Teie ruumid asuvad selleks heas asukohas, kuid need ei vasta nõuetele, võiksite võimalusel asja käsile võtta.

Mis ja kuidas

Kasutusluba antakse hoonele, mille ehitamine vastab ehitusloale ning mida ekspluateeritakse kasutusotstarbe ja -nõuete kohaselt. Teisisõnu on äripinnale määratud kasutusotstarve, millist äritegevust konkreetsel pinnal viljeleda tohib.

Otstarbeks võib olla büroo, kaubandus, toitlustus, toidukauplus või midagi muud, kuid neil kõigil on omad nõuded, millele nad vastama peavad.

Näiteks toitlustuspinnal on vaja eriventilatsiooni ja evakuatsiooniplaani ning kõik ruumid peavad vastama sanitaar- ja hügieeninõuetele. Büroopinnal on nõuded aga oluliselt leebemad.

Kui soovite muuta äripinna kasutusotstarvet, siis selleks tuleb teha nõuetekohane projektimuudatuse ettepanek, mis tuleb kooskõlastada päästeameti ja linnaosavalitusega. Mõnevõrra keerukam olukord on äripindadega, mis asuvad elamute all.

Nende puhul ei piisa vaid isiklikust tahtest kasutusotstarvet muuta, vaid on vaja ka korteriomanike kirjalikku nõusolekut.

Kui kõik muudatused on projektiga kooskõlas, saab taotluse esitada linnaplaneerimisametile, mis võtab taotluse menetlusse. Tallinnas on menetluse tähtajaks kuni 40 päeva, pärast mida jõustub kasutusotstarbe muudatus.

Lõpetuseks soovitan äripindade omanikel ja ka üürnikel veenduda, et äritegevus vastab äripinnale määratud otstarbele, vastasel korral võite end vastutahtmist leida riigikassat täitmast.

Veskimöldre sõlmis koostöölepingu Omataloga

13.04.2016 Tõnu Toompark

Brave Capitali kontserni kuuluv BC Arenduse OÜ ja põhjamaiseid maju tootev Omatalo sõlmisid koostöölepingu Veskimöldre edasiarendusse 10-ne eramaja ning ridaelamute ehitamiseks. Samuti pakutakse koostöös Omataloga majade ehitust kinnistu ostnud klientidele.

Brave Capitali juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul on oluline, et Veskimöldre I ja II etapp sulanduksid ühte tervikusse. “Veskimöldre esimese etapi käigus kerkis elurajooni just palju Omatalo maju, mis andsid elukeskkonnale näo.

Lisamaks uudsust korraldasime arhitektuurikonkursi, mille tulemusena teeme koostööd PIN Arhitektidega, kelle ideed mõjuvad värskena nende poolt projekteeritud ühe ja kahekorruseliste lamekatusega majade kujul.”

“Koostööpartnerite leidmisel olid meie jaoks olulised märksõnad nagu kvaliteet, professionaalsus, usaldusväärsus ning pikaajalise garantii andmine püstitatud majadele. Kõike seda on Omatalo suutnud oma 77 tegutsemisaasta jooksul kodurajajatele pakkuda.

Lisanduv PIN Arhitektide nägemus suudab iga pere omanäolisemadki unistused kodu projekteerimisel tänapäevastele tingimustele vastavaks teha,” lisas Kuusk.

Veskimöldre on Eesti suurim era- ja avaliku sektori koostöös valmiv elukeskkonnaarendus, mille raames lisandub elurajooni 159 kinnistut ja 91 ridaelamuboksi.

Esimese Omatalo maja valmimine Veskimöldre uude ossa on planeeritud tulevasse aastasse. Lisaks rajatakse koostöös vallaga uus kool ja lasteaed ning Maanteeamet ehitab Laagri möödasõidu.

“Kõikidel Omatalo majadel on kõrgelthinnatud CE kvaliteedisertifikaati ning kõikide majakonstruktisoonidega kaasneb 10 aastane garantii. Esimesed 10 maja ehitame Veskimöldresse viie erineva projekti järgi.

Neid maju saab järgmisest aastast koheselt soetada ja ennem müüki nendega lähemalt tutvuda,” lisas Omatalo Eesti juht Raju Söödor.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeeringute juhtimise ettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimisega ja arendamisega.

BIM-konverentsil toimub avalik ja tasuta loeng uudsetest võimalustest ehituses

13.04.2016 Tõnu Toompark

Eestis seni suurim ja uudse lähenemisega BIM-teemaline konverents BIMsummit 2016 raames toimub avalik loeng, kus jagavad oma kogemusi ülemaailmselt tunnustatud BIM-visionäär Fred Mills Inglismaalt ja Jeremy Thibodeau – kogenud BIM-manager USAst.

Loengul saab täpsema ülevaate BIMi olulisusest ehitussektoris ning selle rakendamisest praktikas. Avalik loeng on tasuta ning toimub 20. aprillil, rohkem infot www.bimsummit.ee.

„Kõikides ehitusettevõtetes mõeldakse, kuidas muuta töö efektiivsemaks, säästa aega ning vähendada vigu ehitusprotsessis.

BIM-tehnoloogia ja sellest tulenevate uudsete juhtimismeetodite kasutuselevõtt on üks potentsiaalsetest lahendustest,” ütles Nordeconi BIM-projektijuht ja BIMsummiti korraldaja Miina Karafin.

„Avalik loeng, mis toimub kahepäevase BIMsummiti raames, on mõeldud kõigile, kes ehitusega kokku puutuvad. Ka neile, kes BIMist veel midagi ei tea, aga tahaksid teada.

”Huvi konverentsi vastu on olnud suur – osalevad suurimad ehitusfirmad,projekteerijad, tellijad ning tudengid. Samuti on suurt huvi avaldanud Riigi Kinnisvara AS ja Maanteeamet, andes tugeva signaali sellele, et ka riiklikul tasandil on tegemist olulise teemaga.

„Riigi Kinnisvara ASis (RKAS) on BIM juba tänane päev ja me tellime kõigi uute hoonete projekteerimise BIMis, selle mittekasutamine on pigem erand,“ ütles RKASi BIM projektijuht Silver Ader.

„RKAS on võtnud selge suuna, et BIM-tehnoloogia jõuaks projekteerijate töölaualt ka ehitusplatsile ja mis veelgi olulisem – sealt edasi ka kinnisvara haldusesse ja hooldusesse.

RKASis on juba algatatud Eestis esimene pilootprojekt BIM haldusmudeli loomiseks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone põhjal,“ lisas Ader.

MTÜ BIMsummit sai kokku ühtsest huvist tutvustada Eestis seda, mis selle liikmed Miina Karafin, Kairi Sülla, Priit Ulmas ja Risto Vahenurm on näinud töötades ja õppides Ameerikas, Saksamaal ja Rootsis.

Grupp noori spetsialiste näeb, et eriti oluline on õppida just praktikute kogemusest – see inspireerib ning lisaks on võimalik seeläbi vältida juba teiste läbi tehtud vigu.

Kahepäevasel konverentsil kuuleb lisaks välismaisele kogemusele ka edulugudest, mis meil siin Eestis juba tehtud on. „Proovime leida vastuse küsimusele, mis ikkagi motiveerib ehitajat Eestis BIMi rakendama.

Kuigi termin BIM ei ole enam Eestis uus, siis just selle rakendamine ja väärtuse tõstmine nii ehituse tellija kui peatöövõtja silmis on see, mis MTÜ BIMsummiti liikmete meelest vajab enim tähelepanu,“ rääkis Risto Vahenurm.

BIMsummitil jagavad oma kogemusi näiteks René Schumann, Erik Sanford, Jeremy Thibodeau, Fred Mills, Reet Kalmet, Silver Neemelo, Andrus Kõresaar, Avo Ambur, Virgo Sulakatko ja teised. Konverentsil osalemine annab 26 EEL-i täiendõppe punkti.

Vaata konverentsi ajakava: http://www.bimsummit.ee/kava.

Saadaval on veel piiratud arv pileteid kahepäevasele konverentsile. Avalik loeng on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine.

BIMsummit Estonia (www.bimsummit.ee) on praktikult praktikule suunatud rahvusvaheline konverents, kus otsitakse reaalsetele probleemidele reaalseid lahendusi. BIMsummiti eesmärk on inspireerida Eesti peatöövõtjaid ja ehituse tellijaid läbi teiste praktikute kogemuse.

BIMsummitit aitavad korraldada Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskond ja Baltic American Freedom Foundation. Üritust sponsoreerivad Nordecon, Novarc, Projekt Kuubis, Sirkel ja Mall, AruCAD, Trimble Solutions, Hochtief, Tehnopol, Reminet, Archibus ja Reaalprojekt.

Tunnustus: Eestlased ehitasid Rootsi parima klaashoone

13.04.2016 Tõnu Toompark

Eesti klaasfassaadide tootja Metuse poolt teostatud töö kuulutati Stockholmi ehitusmessil Rootsi parimaks klaashooneks 2016.

Metuse ehitatud klaasfassaad konkureeris 20 tippkvaliteediga tööga ning võitis esikoha. Tegemist on esimese korraga, mil auhind omistati Eesti ettevõtte poolt teostatud tööle.

Võidu toonud hoone asub Göteborgis, Johanneberg Teaduspargis (Johanneberg Science Park) ning kuulub Chalmersi tehnilisele kõrgkoolile. See on kohtumispaigaks ettevõtetele, omavalitsusele, üliõpilastele ja teadlastele ehk meie mõistes on tegemist ettevõtlusinkubaatoriga.

Põhja-Euroopa suurimal Stockholmi ehitusmessil kohtub igal aastal ligi 900 eksponenti kokku 30 riigist. Auhinna „ Rootsi parim klaashoone 2016“ kuulutas messil välja Rootsi Klaasitootjate Liit. Auhinnale kandideerivad viimasel kahel aastal Rootsis teostatud projektid.

Zhürii hinnangul on võidutöö parim kõikides kriteeriumites: arhitektuur, funktsionaalsus ja innovatsioon. Metuse müügidirektor Juhan Tootsi sõnul oli selles projektis suur roll tellija, arhitekti, peatöövõtja ja Metuse vahelisel koostööl.

„Metus paigaldab pea 90% oma klaasfassaadidest Skandinaavias ning peamiseks eduteguriks on hea koostöö tellijaga ning vastastikune mõistmine,“ avaldas Toots lihtsa saladuse. „Kõnealuses projektis toimis see peaaegu laitmatult, “ lisas ta.

Auhind on suur erialane tunnustus ning tähendab Metuse jaoks seda, et Skandinaavia oma ala spetsialistid tunnustavad ettevõtte tööd ja kvaliteeti kõrgeimas kategoorias.

Tellija: Chalmersi Tehnikakõrgkool
Peatöövõtja: Skanska Sverige AB
Arhitekt: White Arkitekter AB

Hoone spetsifikatsioon: Fassaadid on teostatud Metuse Eesti tehases valmistatud monteeritavatest elementidest. Elementide välispindu katavad nii prinditud, taustvärvitud kui ka peegeldava efektiga klaasid. Täpne ning kvaliteetne eeltöö tehases tagas kiire ja probleemivaba fassaadide paigalduse.

Fassaadi ümarad nurgad ja korruste astmelisus on inspireeritud vette kukkunud veetilga tekitatud lainetest. Sellise fassaadi projekteerimine nõudis tihedat koostööd juba algstaadiumis arhitektidega ning Skanskaga, et saavutada tellija soovidele majanduslikult ja välisilmelt vastav tulemus.

Hoone on klassifitseeritud säästliku arendustegevuse Green Building* tasemega Kuld ning sellel on erakordselt madal energiatarbimine – alla 30 kWh/m2 kohta aastas.

AS Metus-Est on juhtiv alumiinium – ja terasprofiilidest klaasitud avatäiteid valmistav ning paigaldav ettevõte. Metus-Est tegutseb alates 1992. aastast ning kuulub Eesti omanikele. Suurima osa ettevõtte käibest moodustab erinevate klaasfassaadide valmistamine. Pea 90% toodetest paigaldatakse Skandinaavia riikides. Ka Eestis on Metus teinud mitme tuntud hoone klaasfassaadid nagu näiteks Eesti Kunstimuuseum KUMU, Tammsaare Ärikeskus jpt.

*Green Building Council on pühendunud positiivsele ja jätkusuutlikule tulevikule kinnisavaraarenduse, ehituse, planeerimise, disaini ja taastuvenergia valdkonnas.

Uusarendus mere ääres nõuab ehitajalt meisterlikkust

13.04.2016 Aivar Kaljulaid

Tallinna Merimetsa piirkonda kerkiv Kodulahe uusarendus pakub oma asukoha, uuenduslike lahenduste ning materjalidega heas mõttes tõsise väljakutse ehitajale. Arvestama peab nii mere läheduse kui ka kortermaja ümbritseva rohealaga.

Arco Vara arendatava Kodulahe elukeskkonna suurim eelis võrreldes teiste projektidega on kahtlemata asukoht. Looduslähedane elu, sportimisvõimalused ja kaunid vaated on ühendatud transpordivõimaluste, kaupluste, lasteasutuste ja kesklinna lähedusega.

Kodulahe paikneb lühikese jalutuskäigu kaugusel Stroomi rannast, kuid meri on vaid üks osa kortereid ümbritsevast loodusmaastikust. Lähedusse jäävad veel tuulevarju ja rahu pakkuvad metsaalad ning arendaja haljastab pea pool kinnistust. Selle kõige igapäevaseks nautimiseks kuuluvad enamike korterite juurde suured rõdud ja terrassid ning maast-laeni aknad.

Taolise tulemuseni jõudis Arco Vara põhjalike otsingutega, kaardistades 2012. aastal Tallinna vabad arenduspiirkonnad, kuhu oleks võimalik rajada terviklik elukeskkond, kus domineeriks ainult inimene ja loodus.

Ettevõtte juhi Tarmo Silla sõnul sündis valik Kodulahe kasuks kohe – Stroomi rannapark ja piki rannapromenaadi Rocca al Mare suunas liikuvad rõõmsad jalutajad, jalgratturid ning rullitajad andsid märku, et asukoht on rahvale tuntud ja meele järgi.

Põnev väljakutse ehitajale

„Arco Vara arendatava Kodulahe ehitamiseks on asukoht täpselt õige – piisavalt ruumi ja hea ligipääsetavus. Kindlasti tuleb esile tõsta projekti mastaapsust nii netopinnalt kui maksumuselt,“ kommenteeris Ramm Ehituse projektijuht Lauri Männiste.

Mereäärses piirkonnas peab arvestama kõrge pinnasevee tasemega. See asjaolu ja geoloogilised tingimised on ehitajale varasemast kogemusest lähtudes ka peamisteks väljakutseteks. Selleks, et tagada kõrgeim kvaliteet ja vastupidavus, rajatakse hoone vaivundamendile, hoone karkass koosneb monteeritavatest raudbetoonelementidest.

Hoone välisviimistluses on kasutatud kolme põhimaterjali – telliseplaat, puit ja klaas. Materjalid on valitud mereäärsesse piirkonda sobivad – oluline on kestvus tuulises ja niiskes keskkonnas ning esteetiline harmoonia mere ja metsaga.

Parima päikesevalguse ning vaadete saavutamiseks Kodulahe hoonestusalas tuli arhitektidel luua hoonele tavapärasest erinev kuju. „Hoone kuju antakse konstruktiivsete elementidega. Ehitajale meeldivad küll täisnurgad ja sirged jooned, aga Kodulahe projekti puhul hoone kuju erilist keerukust ei lisa,“ rääkis Männiste.

Samuti sooviti planeeringu raames anda lagedele maksimaalsed võimalikud kõrgused. Viimasel korrusel on lagede kõrguseks kolm meetrit.

Esindatud on ka sellised väärtuseid nagu eraldi köögiruumid, võimalus eraldada esik kahepoolsete ustega elutoast ja anda vannitoale loomulikku valgust läbi siseakna. Sõltub kliendi valikust, kas ta soovib neid võimalusi kasutusele võtta.

Elanike kodukulud on arendaja südameasi

Ehitaja sõnul muudavad projekti eriliseks veel taastuvenergia kasutamine ja säästvad energialahendused.

Kuna energiatõhusus ja tulevaste korteriomanike kulud on uusarenduse puhul oluline teema, siis peab rajatav hoone täitma B-energiaklassi nõudeid. Vesipõrandaküte on selleks mugav ja energiasäästlik lahendus. Lisaks kaugküttele varustavad hoonet õhk-vesisoojuspumbad ja katusel asuvad päikesepatareid.

Kulud eluasemele olid juba Kodulahe projekteerimisel väga oluliseks lähtepunktiks. Arendaja kirjutas varakult lähteülesandesse energiatõhususe nõuded ning alternatiivenergia rakendamise soovid. Tulemuseks on uusarenduse hästi soojustatud seinad, kolmekordse paketiga puit-alumiiniumaknad, päikeseenergia kasutamine ja mugav küttekulu mõõtmine kauglugemisega soojusmõõtjatega.

Kodulahe kokkuvõtteks jäävad kõlama märksõnad: avar, ruumikas ja energiasäästlik kodu mere ja metsa lähedal, samas ikkagi kesklinna kõrval.

Tartu ülikooli IT-keskuse arhitektuurse lahenduse võitis töö ICONICUM

13.04.2016 Tõnu Toompark

Tartu ülikool valis Narva maanteele ehitatavale IT-keskusele kuue võistlustöö seast välja arhitektuurse lahenduse nimega ICONICUM.

Ideelahenduse autorid selguvad 19. aprillil 2016 kell 15.00 Ülikooli kohvikus, mil avatakse võidutööde nimekaardi ümbrikud.

Võidutööd ICONICUM premeeritakse 10 000 euroga, teise koha pälvinud tööd TUUM 8000 euroga. Ideekavandid KERNEL ja ASTMELINE saavad žürii soovitusel kumbki ergutuspreemia summas 4000 eurot julgete, iseloomuga ja hea plaaniga lahenduste eest.

Valitud arhitektuurne lahendus koondab hästi kokku IT-erialade, matemaatika ning majandusõppe ühes hoones, soodustades head valdkonnaülest koostööd nii õppetöös kui ka teadustegevuses.

Ideekonkurss korraldati eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping. Kui kõik tingimused on täidetud kuulutab ülikool järgmise sammuna välja IT-keskuse projekteerimise riigihanke.

Uus IT-keskus hakkab koosnema kahest osast, millest esimeses järjekorras projekteeritakse ja ehitatakse põhikorpus ja hiljem võimalik juurdeehitus pindalaga ca 5000 m2. Arhitektuurne lahendus peab võimaldama hilisema etapi väljaehitamisel lihtsa ja loogilise omavahelise ühenduse, tagamaks hoone igapäevase toimimise ning liikumise.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektid Andres Kadarik, Jüri Siim ja Andres Lunge.

IT-keskuse passiivmaja elementidega hoone on planeeritud Tartus kinnistutele aadressidel Narva mnt 4, Narva mnt 10, Narva mnt 2b ja 2d. Projekti sujuva kulgemise korral saavad üliõpilased ja õppejõud uutes ruumides õppe- ning teadustööd alustada hiljemalt 2019. aasta sügissemestril.

EfTEN Capital suurendas 2015. aastal turuosa

13.04.2016 Tõnu Toompark

Finantsinspektsiooni 2015. aasta Eesti finantsteenuste turu ülevaatest selgub, et kinnisvara- ja riskikapitali fondide hulgas kasvas möödunud aastal EfTEN Capital AS-i turuosa 63 protsendini.

Muidu stabiilsel ja muutumatuna püsinud fondisektoris suutis EfTEN Capital AS ainsana fondivalitsejatest suurendada varade mahtu ja seeläbi kasvatada turuosa 5 protsendini.

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 03-2016 – Tallinna uued korterid on jätkuvalt nõutud kaup

13.04.2016 Kadri Lest

Kinnisvaraturg sai märtsis elu sisse. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruariga võrreldes 29% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 10%.

Märtsis tehti Eestis kokku 4295 ostu-müügitehingut koguväärtusega 224,601 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aasta märtsiga jäi kogu Eesti kinnisvaratehingute arv samale tasemele. Kogu Eesti tehingute arvu tõusu mõjutas kõige rohkem maatulundusmaa tehingute arvu tõus (mis moodustas umbes 36% kogu Eesti kinnisvaratehingute arvu tõusust) ning korterite ja elamute ostu-müügitehingute arvu tõus.

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 1823 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 139 560 899 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 16%, kuid tehingute koguväärtus langes 2%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa ennekõike korterite ja hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Möödunud aastaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2%, kuid koguväärtus seevastu langenud 23%.

Märtsis toimus Tallinnas 821 korteriomandi tehingut, mis on 126 tehingut rohkem kui veebruaris ja 90 tehingut rohkem kui möödunud aasta märtsis. Jätkuvalt aktiivne uusarenduste müük hoiab Tallinna korterite tehingute arvu ja keskmist hinda kõrgel. Eelmine kuu oli keskmine hind 1569 €/m² (mediaan 1495 €/m²). Keskmine hind on käesoleva aasta veebruari ja 2015. aasta märtsiga võrreldes samal tasemel.

Märtsis tehti eramutega 29 ostu-müügitehingut (maakonnas 121), mis on veebruariga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 79). Veebruaris tehti 13 ja aasta tagasi märtsis 14 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati märtsis 407 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 29 293 458 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis veebruariga võrreldes 28% ning tehingute koguväärtus 13%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 9%, kuid koguväärtus on tõusnud 29%.

Märtsis toimus Tartu linnas 122 korteriomandi tehingut, mis on 16 tehingut rohkem kui veebruaris ja 44 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Võrreldes veebruariga langes keskmine hind 8%. Võrreldes 2015. aasta märtsiga on keskmine hind langenud 3%, olles tasemel 1157 €/m² (mediaan 1097 €/m²).

Eramutega teostati märtsis 19 ostu-müügitehingut (maakonnas 41), veebruaris müüdi 11 ja aasta tagasi märtsis 6 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 tehingut (maakonnas 34). Kuu varem veebruaris ja 2015. aasta märtsis toimus samuti 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati märtsis 332 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 187 958 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 62% ja tehingute koguväärtus 78%. Tehingute arvu tõusu taga on kevadine aktiivsus – eelmisel kuul tõusis nii korterite, elamute kui ka maatulundusmaadega toimunud tehingute arv. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 14%, kuid koguväärtus on tõusnud 3%.

Märtsis toimus Pärnu linnas 78 korteriomandi tehingut, mis on 24 võrra rohkem kui veebruaris ja 23 tehingut rohkem, kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 939 €/m² (mediaan 894 €/m²), mis tõusis võrreldes veebruariga 5% ja võrreldes 2014. aasta märtsiga 6%.

Eramutega tehti märtsis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), mis on eelneva kuuga võrreldes 9 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 8 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti märtsis 2 tehingut (maakonnas 14), samuti nagu kuu varem veebruaris. Aasta tagasi märtsis teostati 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 128 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 038 176 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 22%. Tehingute koguväärtus tõusis 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 15% ja koguväärtus 36%.

Märtsis toimus Viljandi linnas 25 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut rohkem kui veebruaris ja 11 tehingut rohkem eelneva aasta märtsis. 2016. aasta märtsi keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 2%, jõudes hinnatasemeni 565 €/m² (mediaan 510 €/m²). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 10% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti käesoleva ja eelmise aasta märtsis 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 18), mis on veebruariga võrreldes 2 tehingut rohkem. Viljandi linnas hoonestamata elamumaaga märtsis tehinguid ei toimunud (maakonnas 1). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid 2015. aasta märtsis. Veebruaris müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 141 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 202 367 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 45% ja tehingute koguväärtus 120%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 19% ja koguväärtus 83%.

Märtsis teostati Kuressaares 11 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem, kui kuu varem ja 3 tehingut vähem, kui 2014. aasta märtsis. Märtsikuu keskmine hind oli veebruariga võrreldes 2% kõrgem, olles 671 €/m² (mediaan 677 €/m²). 2014. aasta veebruariga võrreldes langes keskmine hind 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Käesoleva aasta märtsi, kui ka 2015. aasta märtsis toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 12) eramu ostu-müügitehingut. Veebruaris teostati eramutega 3 tehingut. Hoonestamata elamumaaga Kuressaare linnas märtsis (maakonnas 4) ega veebruaris tehinguid ei toimunud. Samuti ei müüdud 2015. aasta märtsis Kuressaares ühtegi hoonestatud elamumaad.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas märtsis 329 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 765 834 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 40% ja tehingute koguväärtus 96%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa ennekõike hoonestamata maatulundusmaa ja väljaspool Narvat asuvate korterite tehingute arvu tõus. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12%, kuid koguväärtus on tõusnud 6%.

Märtsis toimus Narvas 43 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut vähem kui veebruaris ja 12 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 437 €/m² (mediaan 399 €/m²). Veebruarikuuga võrreldes keskmine hind tõusis 4% ja aasta tagusega võrreldes langes 7%.

Eramutega tehti märtsis 10 ostu-müügitehing (maakonnas 32), mis on võrreldes veebruariga 5 tehingut rohkem ning aastataguse ajaga 7 tehingut vähem. Narva linnas müüdi märtsis 2 (maakonnas 4) ning veebruaris 5 hoonestamata elamumaa kinnistut. Aasta tagasi märtsis toimub 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Nõuanded üürileandjale leiad käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

13.04.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Korteriühistute innovatsioonikonverentsil räägitakse, milline tulevik ootab kortermajasid

13.04.2016 Tõnu Toompark

Tänavu 20. aastapäeva tähistav Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab kolmapäeval, 13. aprillil Meritoni hotellis innovatsioonikonverentsi, kus kõneks Eesti elamufondi arendamise tulevik. Konverents algab kell 10, ajakirjanikud on oodatud osalema.

Innovatsioonikonverentsile kogunevad korteriühistud kolmandat korda. “Küsimus on selles, kuidas hakkame elama 10, 30 või 50 aasta pärast, ning milliseid uudseid tehnoloogiaid ja lahendusi peaksime elamufondi renoveerimisel juba täna teadma ja arvestama,” rääkis EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla. “Mis saab meie magalarajoonidest, kuidas kujundada vanadest majadest kaasaegsed elamud ja millised on tänapäevased elamuehituse nõudmised, sellest konverentsil juttu tulebki,” lisas Jaadla.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski võtab konverentsil vaatluse alla elamufondi tuleviku ja tulevikuhooned, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Andrus Väärtnõu räägib riiklikest suundadest Eesti ehitus- ja eluasemepoliitikas ning Raimond Tamme esitluses on vaatluse all ka Tartu linna pilootprojekt: hruštšovkad smartovkadeks.

Räägitakse ka liftide rajamise võimalikest lahendustest juba olemasolevatesse kortermajadesse, hoonete heast sisekliimast ja ventilatsioonilahendustest, aga ka sellest, kuidas kasutada kortermajas päikeseenergiat ning kuidas muutub korteriühistu ise energia mikrotootjaks.

Elamufondi tulevikule on pühendatud ka Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu viimane number, kus Tallinna magalate käekäiku analüüsivad nii legendaarne ehitusprofessor Karl Õiger kui ka TLÜ teadlased Erik Terk ja Aado Keskpaik.

Tallinna korterituru fookus pöördus Kesklinnast Mustamäele ja Haaberstisse

13.04.2016 Tõnu Toompark

Kui veel aasta tagasi oli Tallinna korterituru aktiivseim piirkond Kesklinn, siis nüüd on kinnisvarahuviliste fookusesse tõusnud Mustamäe ja Haabersti.

Tallinna kesklinna korteritehingute arv on tänavu aasta 1. kvartalis võrreldes aastatagusega kukkunud veerandi võrra 461-lt 345-le, selgub Maa-ameti tehingute andmebaasist.

Seevastu Mustamäel tehtud tehingute arv on kasvanud aastaga poole võrra 275 pealt 410-le ning Haaberstis isegi 60% 144 231-le. Statistiliselt suure tõusu teinud ka Nõmme, kuid seal on tehingute üldarv üsna väike.

Center Kinnisvara tegevjuhi Christian Ayrer’i sõnul paistab, et jätkuva palga- ja majanduskasvu ning madalate intresside keskkonnas on kinnisvaraturul järjest aktiivsemaks muutunud ka inimesed, kes varem ei saanud omale eluaseme vahetamist lubada. „Samas on kesklinna hinnatase juba nii kõrge, et eriti uusarenduste puhul ei hakka paljude hammas peale.

Nii ongi pilgud suunatud Mustamäe ja Haabersti poole, mis pole juba aastaid enam pelgalt koledad nõuka-aegsed rajoonid, vaid kus on päris palju ka kaasaegset ja toredat elukeskkonda,“ ütles Ayrer.

Mõlemas piirkonnas on tehingute aktiivsuse tõusuga kerkinud ka keskmised ruutmeetrihinnad 14% vastavalt siis Mustamäel 1436 ja Haaberstis 1470 euroni. Nõmme korterite keskmine ruutmeetrihind on kerkinud 17% ulatudes 1428 euroni.

Nii Pirital, Lasnamäel, Kristiines kui Põhja-Tallinnas tehtud korteritehingute arv on aastaga muutunud vähem.

Center Kinnisvara on elukondlikule kinnisvarale keskendunud kinnisvarabüroo, mis on võtnud fookusesse Eesti kinnisvaraturu aktiivseima piirkonna Tallinna ja selle lähiümbruse. Center Kinnisvara pakub klientidele kinnisvarateenuste tervikpaketti – kinnisvara vahendust, arendust, haldust ja investeerimisnõustamist.

KV.EE: Harjumaa majade eest küsitakse 9 protsenti rohkem

13.04.2016 Tõnu Toompark

Märtsis pakuti portaalis KV.EE Harjumaal müügiks 2033 maja. Majade müügipakkumiste arv aastatagusega võrreldes ei ole muutunud. Pakkumise keskmine hind oli 1232 €/m² ehk eelmisest aastast 9% rohkem.

Enamus Harjumaa omavalitsustes on majade müügipakkumiste arv vähenenud. Suurim pakkumiste arvu juurdekasv on Rae vallas, kuhu on aastataguse ajaga võrreldes lisandunud üle saja uue maja müügipakkumise.

Napp pakkumine ja aktiivne korteriturg, mis on lükanud koduotsijaid korteriturult majade ostmise suunas, on majamüüjate hinnaootusi kasvatanud. Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind on portaali KV.EE andmetel kasvanud eranditult kõikides vaadeldavates omavalitsustes.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	03/2015	03/2016	Muutus, %	03/2015	03/2016	Muutus, %
Jõelähtme vald	52	43	-17%	927	1 386	49%
Keila linn	23	14	-39%	813	938	15%
Keila vald	91	91	0%	760	957	26%
Kernu vald	84	69	-18%	426	466	9%
Kiili vald	16	20	25%	846	1 154	36%
Kose vald		69	NA		466	NA
Kuusalu vald		20	NA	1 039	1 154	11%
Loksa	13	9	-31%	620	674	9%
Maardu linn	64	54	-16%	1 035	1 188	15%
Paldiski	11	10	-9%	336	360	7%
Raasiku vald	9		NA	832	929	12%
Rae vald	123	236	92%	1 464	1 525	4%
Saku vald	83	61	-27%	779	816	5%
Saue linn		21	NA	908	1 009	11%
Saue vald	17	21	24%	1 125	1 143	2%
Tallinn	895	855	-4%	1 298	1 323	2%
Viimsi	263	247	-6%	1 334	1 370	3%

Eesti	3 219	3 141	-2%	947	1 025	8%
Harjumaa	2 037	2 033	0%	1 135	1 232	9%
Narva	26	32	23%	420	475	13%
Pärnu	48	59	23%	953	1 028	8%
Tartu	289	281	-3%	946	978	3%

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,029 1,030 1,031 … 1,578 1,579 1,580 Vanemad uudised ››

Swedbank: Eesti majandus vajab rohkem investeeringuid

Tallinn pani enampakkumisele mitmeid eluruume

Swedbank Economic Outlook April 2016