Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Laenuga kodu renoveerimise plussid ja miinused

05.10.2016

SEB PankUmbes iga viie kuni seitsme aasta tagant võiks mõelda kodu uuendamise või renoveerimise peale. Selle ettevõtmise rahastamiseks võite ühe võimalusena kasutada ka laenu. Millised on laenuga kodu renoveerimise positiivsed ja negatiivsed küljed?

Kas rahastada kodu renoveerimist laenu või säästudega?

Ka pisem remonditöö loob esteetiliselt värskema keskkonna ja võib kasvatada teie kinnisvara väärtust. Vajaliku summa puudumisel on abiks väikelaen, mis võimaldab teil teha remondi korraga täies mahus ja kiiremini, kui ise raha kogudes. Väikelaen on abiks ka juhul, kui te ei taha oma sääste kulutada. Laenu puhul jaotub tagasimaksmine väikesteks summadeks, mille igakuine tasumine ei mõjuta finantsseisu nii drastiliselt, kui korraga suure summa oma raha kulutamine.

Samas tuleb arvestada, et uue laenu võtmine vähendab teie võimalust lähiajal veel laenu saada. Seega tuleb väga täpselt läbi mõelda vähemalt järgneva viie aasta plaanid ja rahalised väljavaated.
Säästude kasuks räägib asjaolu, et saate kiirelt alustada ja renoveerimistööde lõppedes ei kasva teie finantskohustused. Siiski tasub meeles pidada, et oluline on säilitada kolme kuni kuue kuu rahapuhver ootamatute kulude katteks.

Laenuga kodu renoveerimise plussid

  • Väikelaen võimaldab teha remondi korraga täies mahus ja kiiremini, kui ise raha kogudes.
  • Lisafinantseeringuga saate plaanid ellu viia kvaliteetsemalt, näiteks kasutades enda ideede kõrval sisekujundaja nõuandeid või ehitajate abi.
  • Tehtud tööd võivad suurendada kinnisvara väärtust ja muuta selle tulevastele ostjatele atraktiivsemaks.
  • Mitmed uuendused aitavad parandada kodu mugavust ja energiasäästlikkust, näiteks välisseinte soojustamine ning küttesüsteemi uuendamine.
  • Väikelaen on paindliku suurusega, seetõttu saate laenu nii väiksema kui suurema remondiplaani teostamisek

Laenuga kodu renoveerimise miinused

  • Mitte kõik täiendused ei tõsta kodu väärtust – näiteks väga eripärane ümberehitus võib kinnisvara väärtust hoopis langetada. Seetõttu võib kogu projekt kodu müümisel hinda hoopis langetada ja takistuseks kujuneda.
  • Laenuga kodu renoveerimisel võib tunduda, et raha on palju. Sellises olukorras kipuvad ka kulud suurenema ja kogu projekti maksumus kasvama.
  • Mõelge läbi, kas soovite renoveeritavas kodus elada vähemalt laenuperioodi lõpuni. Kui plaanite kodu varem müüa, siis tuleb leida võimalus laen varem tagasi maksta. Halvim olukord on selline, kus müüte oma kinnisvara aga jääte kodu renoveerimiseks võetud laenu edasi maksma.
  • Igaks juhuks tasub mõelda ka mustale stsenaariumile – mis juhtub siis, kui te ootamatult näiteks töö kaotate. Hea on välja mõelda varuplaan laenumaksete tasumiseks ka keerulistes oludes.

Laen on kohustus

Enne väikelaenu taotlemist analüüsige oma sissetulekuid ja finantskohustusi ning kalkuleerige, kas suudate iga kuu laenumakset tasuda. Kui otsus väikelaenu võtta on kindel, siis selgitage alustuseks välja oma võimalused. Selleks soovitame kasutada väikelaenu kuumakse kalkulaatorit. Maksimaalne väikelaenu summa oleneb teie sissetulekust ja olemasolevatest kohustustest.
Maksejõulise kliendina saate pangalt väikelaenu taotledes positiivse laenuotsuse paari päevaga.

Tuleb aga arvestada, et selle laenu intressimäär on kõrgem, kui kinnisvaraga tagatud kodu- või hüpoteeklaenul.

Mihkel Külaots
vabakutseline ajakirjanik

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rohelise Kontori auhinna pälvis Paldiski mnt 48A kontorihoone

05.10.2016

TallinnTeisipäeval pärjati aasta parima Rohelise Kontori auhinnaga Paldiski mnt 48A kontorihoone, kus asuvad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Munitsipaalpolitsei Amet, Energiaagentuur ja väiksemad sihtasutused. Lisaks said Rohelise Kontori tunnistuse JCDecaux, Raidla Ellex Advokaadibüroo, CWT Estonia, Tallinna Linnavolikogu Kantselei, Tallinna Haridusamet, Nõmme Linnosa Valitsus ja Tallinna Kesklinna Valitsus.

Euroopa Rohelise Kontori süsteemi tunnistused antakse organisatsioonidele, kes on silma paistnud keskkonnateadlike lahendustega oma töökeskkonnas. Rohelise Kontori süsteemi eesmärgiks on hoida töötajate tervist ja vähendada kontorite keskkonnamõju, aidates organisatsioonidel seekaudu ka raha säästa.

„Rohelise Kontori põhimõtted on muutumas nii organisatsioonidele kui töötajatele üha olulisemaks. Mõtleme rohkem sellele, kuidas toimetada keskkonnasäästlikult ja nautida töökeskkonda, kus veedame suure osa oma päevast. Mõnusas kontoris töötamine tõstab ka oluliselt tööviljakust ja tootlikkust,“ ütles Rohelise Kontori süsteemi eestvedaja ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) programmijuht Harri Moora.

“Paldiski mnt 48A kontorihoones töötavad erineva suurusega linnaasutused, kes kõik pingutavad oma võimaluste piirides ühise eesmärgi nimel, et tagada mugav, kestlik ja keskkonna suhtes vastutustundlik organisatsioonikäitumine. Hoolime väga oma töötajate tervisest ja heaolust, pakkudes võimalust töökeskkonnas saada massaaži, stretchingut, arstiabi, toituda tervislikult ning liikuda mere ääres ja osaleda toredatel ettevõtmistel. Vaatame maailma läbi roheliste prillide,” kommenteeris Paldiski mnt 48A hoones tegutseva Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti arendus- ja haldusosakonna peaspetsialist Aire Johanson.

Auhind anti üle täna Keskkonnaministeeriumis toimunud EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi ja Rohelise Kontori konverentsil. Toimunud üritus võttis kokku Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti, mille tulemusel rakendati 2015. aastal Tallinna keskkonnaametis Euroopa keskkonnajuhtimissüsteem EMAS ja mitmetes ametites Rohelise Kontori süsteem.

Eelmisel aastal oli parimaks Roheliseks Kontoriks Statistikaamet. Eelnevalt on Rohelise Kontori tunnistused saanud 28 kontorit, sealhulgas eraettevõtted nagu ABB, Ragn-Sells, Starman, ministeeriumid (näiteks rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium), samuti kohalikud omavalitsused (näiteks Harku ja Rae vallavalitsused, Keila linnavalitsus).

Alates 2015. aastast annab Rohelise Kontori auhinda ja tunnistusi välja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2016 III kvartal

05.10.2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

KV.EE: Maakondlik korteripakkumiste vähenemine veab hinnad tõusule

05.10.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti septembris müügiks keskmiselt 10 734 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas korterite müügipakkumiste arv 4%. Sama palju ehk 4% kasvas aastaga korterite müügipakkumiste keskmine hind, mis septembris oli 1434 €/m².

Tähelepanu väärib, et korterite müügipakkumine on märgataval määral kokku kuivanud kõikides maakondades peale Harjumaa ja Ida-Virumaa. Päeva keskmine korteripakkumiste arv portaalis KV.EE on näiteks Läänemaal ja Lääne-Virumaal on kahanenud isegi üle poole võrra.

Maakondlik korteriturg on passiivne ja sellest tulenevalt on sealne korteriturg suhteliselt väike. Nii võib korterite müügipakkumiste arvu langus ulatuda küll ühes või teises maakonnas mitmekümne protsendini. Eesti summaarset näitajat see siiski oluliselt ei mõjuta, sest Eesti pakkumiste trendi määrab suurim turu piirkond ehk Tallinn ja Harjumaa.

Harjumaa korteripakkumine on septembriks aastatagusega võrreldes kerkinud 377 pakkumise võrra ehk 6%. Harjumaa korteripakkumiste hind portaalis KV.EE on sama ajaga suurenenud 3% ja on 1798 €/m².

Vastupidiselt korteripakkumiste arvu vähenemisele on pakkumiste hinnad kerkinud pea igas maakonnas. Siin joonistub välja Ida-Virumaa, kus pakkumiste 33-protsendilise suurenemise juures on hinnad siiski kukkunud 3%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 09/2015 09/2016 Muutus, % 09/2015 09/2016 Muutus, %
Eesti 10 355 10 734 4% 1 377 1 434 4%
Harjumaa 6 250 6 627 6% 1 741 1 798 3%
Hiiumaa 15 12 -20% 460 447 -3%
Ida-Virumaa 1 253 1 672 33% 439 426 -3%
Jõgevamaa 58 47 -19% 308 295 -4%
Järvamaa 50 36 -28% 337 375 11%
Läänemaa 127 59 -54% 635 729 15%
L-Virumaa 140 65 -54% 424 483 14%
Põlvamaa 50 26 -48% 433 501 16%
Pärnumaa 240 192 -20% 1 175 1 278 9%
Raplamaa 102 89 -13% 454 455 0%
Saaremaa 46 30 -35% 883 997 13%
Tartumaa 1 802 1 695 -6% 1 308 1 423 9%
Valgamaa 71 65 -8% 295 290 -2%
Viljandimaa 75 74 -1% 645 717 11%
Võrumaa 76 45 -41% 453 469 4%
             
Narva 256 532 108% 616 556 -10%
Pärnu 146 131 -10% 1 267 1 352 7%
Tallinn 5 497 5 631 2% 1 845 1 906 3%
Tartu 1 561 1 546 -1% 1 363 1 449 6%

 

Korterite müügipakkumiste keskmine hind

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

05.10.2016

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016.

Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4

Päevakava ja esinejad:

9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv
9.30 – 9.35 Konverentsi avamine

Moderaatorid:

  • Kalev Roosiväli, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
  • Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor
9.35 – 10.25 Seis eluasemeturul: buum või hinnalangus?
  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Tõnu Toompark

Osalejad:

  • Mart Saa, LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Timo Riismaa, Bonava Eesti OÜ juhatuse liige
  • Ero Viik, Swedbanki kinnisvarasektori juht
10.25 – 11.25 Kuidas on rakendunud ehitusseadustiku muudatused
  • Ando Leppiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ando Leppiman

Osalejad:

  • Eva Vanamb, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, õigusosakonna juhataja
  • Martina Proosa, Advokaadibüroo Teder jurist
  • Sulo Nigul, Metro Capital OÜ partner
11.25 – 11.40 „Tõusev kinnisvaratäht“ laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine
11.40 – 12.30 Lõuna
12.30 – 13.00 Kinnisvaravahendus ilma maaklerita. Kas tuleviku trend?
  • Ott Heidmets, Kinnisvara24.ee tegevjuht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ott Heidmets

Osalejad:

  • Annely Sermat, Pindi Kinnisvara OÜ eluruumide vahendusvaldkonna juht
  • Joonas Põder, Konku.ee juhatuse liige
13.00 – 14.00 Võrdlev pilt Baltikumi kinnisvaraturgudest
  • Mihkel Pärtel, BPT Real Estate AS nõustamisvaldkonna juht

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Mihkel Pärtel

Osalejad:

  • Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees
  • Ülo Kallas, Colonna Kininsvara OÜ finantsjuht
14.00 – 14.30 Kinnisvaraarendajate mured ja rõõmud infotehnoloogia vaatevinklist
  • Fred Viidul, CGI Eesti AS majandustarkvara tiimijuht
14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 15.30 Ärikinnisvarast, sügavuti metsa- ja põllumaast
  • Mart Erik, Kinnistu OÜ ja Rajoon.ee asutaja
15.30 – 16.15 Ühisrahastusest, ausalt!
  • Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneel ettekande teemal

Moderaator: Ardi Roosimaa

Osalejad:

  • Marek Pärtel, EstateGuru OÜ partner
  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ tegevjuht
  • Kaia Kask, Tartu Ülikooli rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli rahanduse teadur
  • Andre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige
  • Kristjan Mitt, Mitt&Perlebach OÜ juhatuse liige

Konverentsi tasu 145 €, EKFL liikmesfirma töötajale 95 € (lisandub käibemaks).

Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Käsiraamat abiellujatele “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

05.10.2016

Perekonnaõigus ja varasuhtedKäsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abimees abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tallinnas elab 443 268 inimest

04.10.2016

TallinnRahvastikuregistri andmeil elas 1. oktoobri hommikul pealinnas 443 268 inimest, septembris kasvas elanike arv 1307 inimese võrra.

Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 3751 inimese võrra, enim – 1499 inimese võrra – kasvas kesklinna elanikkond. Augustis kasvas Tallinna elanike arv 604inimese võrra.

Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 5091 inimese võrra, sh septembris rekordiliselt 1386 inimese võrra. Linnaositi kasvas mullu enim Kesklinna ja Mustamäe elanikkond – vastavalt 1928 ja 1069 elaniku võrra.

Seisuga 1. jaanuar 2015 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 434 426 inimest. 2014. aastaga võrreldes oli mullune juurdekasv pisut suurem – tunamullu kasvas pealinna elanikkond 4527 inimese võrra.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra – aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest, seisuga 1. jaanuar 2014 aga juba 429 899 inimest.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 27 124inimese ehk 6,5% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Baltic Horizon Fund osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teade

04.10.2016

Northern HorizonNorthern Horizon Capital AS (aadress: Hobujaama tn 5, Tallinn 10151, Eesti, edaspidi Fondivalitseja), Baltic Horizon fondi fondivalitseja, kutsub käesolevaga kokku Baltic Horizon Fund (edaspidi: Fond) osakuomanike üldkoosoleku, mis toimub 27. oktoobril 2016 algusega kell 14.00. Koosolek toimub hotellis Palace, aadressil Södra Hamngatan 2, Göteborg, Rootsi.

Osakuomanike üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Fondi reeglite punktidest 10.3.3, 10.4, 11.2 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvist 128.

Üldkoosoleku päevakord

Fondi osakuomanike üldkoosoleku päevakord on järgmine:

  1. Valida uueks Fondi nõukogu liikmeks David Bergendahl volituste kehtivusega 2 aastat alates 27. oktoobrist 2016;
  2. Kinnitada David Bergendahl’ile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest makstava tasu suuruseks 11,000 EUR aastas.

Täiendav info üldkoosoleku päevakorra kohta

Üldine märkus päevakorra punkti 1 kohta

Vastavalt Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Fondivalitseja teeb ettepaneku valida David Bergendahl uueks nõukogu liikmeks.

David Bergendahl on sündinud aastal 1962 ja lõpetas Göteborgi ülikooli aastal 1988 majanduse bakalaureusena. Perioodil 1988-1994 oli David Bergendahl Pergamon International AB kaasomanik ja juhatuse liige. 1994. aastal sai David Bergendahl’ist Hammarplast AB kaasomanik ja juhatuse esimees. Hetkel on David Bergendahl Torslanda Property Investment AB (publ) and Link Prop Investment AB (publ) nõukogude liige.

Üldine märkus päevakorra punkti 2 kohta

Vastavalt Fondi reeglite punktile 11.11 on Fondi nõukogu liikmed õigustatud saama hüvitist nende tegevuse eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava hüvitise suuruse otsustab üldkoosolek. Päevakorras toodud hüvitise suurus David Bergendahl-ile vastab teistele nõukogu liikmetele makstavale hüvitisele.

Palume Fondi osakuomanikel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused Fondivalitseja e-maili aadressile Tarmo.Karotam@nh.cap.com hiljemalt 21. oktoobriks 2016.a. Fondivalitseja vastab küsimustele e-maili teel või üldkoosoleku ajal (enne hääletamist).

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon plaanib kaasata täiendavat kapitali ning sihib teist noteerimist Stockholmis

04.10.2016

baltic-horizonHiljuti noteeritud kinnine kinnisvarafond Baltic Horizon plaanib täiendavat avalikku pakkumist Eestis ja Rootsis ning võimalusel ka Soomes ja Taanis. Pakkumine on suunatud väga laiale investorite baasile Läänemere regioonis. Fondi eesmärk on kaasata kuni 80 miljoni euro väärtuses kapitali uute investeeringute tegemiseks.

Tallinn, 2016-10-04 08:36 CEST (GLOBE NEWSWIRE) — Fond on juba registreeritud Nasdaq Tallinna börsi nimekirjas ning nüüd plaanib fond olla esimene alternatiivne investeerimisfond ka Nasdaq Stockholmi börsil. Baltic Horizon registreerib lähikuudel Eesti Finantsinspektsiooni abil oma uue prospekti.

2016. aasta juunis kaasas Baltic Horizon osakute esmase avaliku pakkumise käigus 29.7 miljoni euro väärtuses omakapitali ning sai esimeseks noteeritud kinnisvarafondiks Baltikumis. Kaasatud kapitaliga soetas kinnisvarafond esimestel kuudel kaks uut ärihoonet. Portfelli koguväärtus on täna 125 miljonit eurot ning täituvus ca 97%.

Pakkumise Korraldaja Põhjamaades, Luksemburgis ning muudes valitud riikides on Catella. Catella korraldab samuti jaepakkumist Rootsis ning võimalusel ka Soomes ja Taanis. Swedbankiga on sõlmimisel Kaaskorraldamise leping pakkumise korraldamiseks Baltikumis koostöös LHV pangaga. KPMG Baltics tegutseb Baltic Horizon Fund audiitoritena ning õigusnõustamist emitendile pakub advokaadibüroo Sorainen.

Baltic Horizon Fund on äsja asutatud ja Eesti Finantsinspektsioonis registreeritud lepinguline investeerimisfond. Baltic Horizon Fundi osakutega alustati Nasdaq Balti fondinimekirjas kauplemist 6. juulil 2016. Ettevõtte börsitähis (ticker) on NHCBHFFT.

Fondvalitsejaks on Northern Horizon Capital AS, mis omab alternatiivfondide fondivalitseja litsentsi. Nii Fondi kui ka Fondivalitseja üle teostab järelevalvet Eesti Finantsinspektsioon.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Sossi mäele kerkib kaasaegne kõrghoone

04.10.2016

Fausto GruppEesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte Fausto Grupp soetas Tallinnas, Sossi mäel asuva Tartu mnt 80P kinnistu, eesmärgiga ehitada sinna 18 000 m2 suurune büroohoone. Kaasaegne kõrghoone valmib 2018. aastaks.

“Tegemist on väga atraktiivse äripiirkonnaga Tallinna suurima liiklusristmiku vahetus läheduses, südalinna pääseb autoga paari minutiga,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov. “Uue hoone ülakorrustelt avaneb lummav vaade: saab imetleda linna siluetti ning merd, samuti Ülemiste järve.”

Plaanitav kaasaegne kõrghoone koosneb erinevatest mahtudest, mida ilmestavad rõhutatud raamidega klaasfassaadid. Hoone projekteerib ARS Projekt, juhtivarhitektiks on Rasmus Tamme. Arendatakse välja Tartu
mnt ja Peterburi tee ristumise lähiala infrastruktuur, et kogu piirkonna arengule hoogu anda.

OÜ Fausto Grupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

Fausto gruppi kuulub 8 sidusettevõtet, mille portfelli kuulub 32 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning kinnisvarainvesteeringute maht kokku üle 60 miljoni euro.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Elu korteriühistus: Korteriühistu asutamisega mittenõustumine

04.10.2016

Kätri SarapuuKorteriühistu asutamise koosolekul võeti vastu otsus asutada korteriühistu. Meie hääletasime selle vastu seega ei soovinud liituda. Kas korteri ühistul on õigus esitada meie korterile nõudeid. Nt Kredeks laenu tasumise osas või kood uste paigaldamise või muru niitmise eest. Korter kuulub küll meile aga ei ela selles korteris seega ei olnud nõus liituma, et vältida rahalisi kohustusi mida me ise ei tarbi.

Nimelt korteriühistuseaduse § 3 lg 1 kohaselt toimub korteriühistu asutamine mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega, kui korteriühistu moodustamise poolt olid enamus korteriomanikest, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, on korteriühistu moodustatud õiguspäraselt ning selle liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras.

Korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Kui Te ei olnud korteriühistu loomise poolt, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 12/10/2016

04.10.2016

Raul KebaKinnisvarakoolis toimub 12/10/2016 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse lektor advokaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 12/10/2016 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: keskmine palk kasvab korteritehingu hinnast kiiremini

04.10.2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜViimaste aastate jooksul on korteritehingute keskmised hinnad kerkinud sissetulekutest märksa kiiremini. See on vähendanud kinnisvaraostjate ostuvõimekust. Viimast on siiski pisut kompenseerinud soodsad laenutingimused.

Vaadates 2016 II kvartali andmeid on korteritehingute tehinguhinnad stabiliseerunud ehk kasv on küll positiivne, kuid siiski nullilähedane.

See on viinud uue olukorrani, kus kiirelt palgatõus on hakanud ületama korterite tehinguhindade kasvu.

2016 II kvartalis oli Eesti keskmise palga kasv 7,5%. Keskmine kortertehingu hind oli samal ajal 1061 €/m² ehk eelmisest aastast 1,6% rohkem.

Tallinna keskmine palk kerkis 2016 II kvartalis 7,2%. Keskmine korteritehingu ruutmeetri hind aga 2,0%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Uuel aastal suunab riik elamute uuenduseks 33,3 miljonit eurot

03.10.2016

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium2017. aastal panustab riik Eesti korterelamute energiasäästule, parema sisekliima loomisse, tondilosside lammutamisse, elektripaigaldiste kaasajastamisse ja kodude elamisväärseks muutmisse kokku üle 33 miljoni euro. Kavandatakse ka uusi toetusi väikeelamute energiatõhususe saavutamise ja uusehituse hoogustamiseks.

„Elamumajanduse prioriteediks on uuel aastal energiasääst ja sisekliima parandamine korterelamutes, et tõsta elamispindade kvaliteeti ja vähendada energiakulusid. Selleks investeerib riik 2017. aastal kokku 25 miljonit eurot. Tervislik ja energiatõhus elukeskkond on aluseks heale elule ka laiemalt ning mul on hea meel, kui riik saab seejuures kas ekspertide hea nõuga või rahaliste toetusmeetmetega abiks olla,“ märkis Liisa Oviir, kutsudes koduomanikke ja ühistuid üles oma kodusid korda tegema, kaasama eksperte ja tehnilisi konsultante ning kasutama toetusmeetmeid arukalt. Toetustaotlusi saavad esitada nii korteriühistud kui kohalikud omavalitsused.

Kavandatakse ka suurendada investeeringuid kohalike omavalitsuste elamufondi uuendamisse. Aastani 2020 eraldatakse ligi 20 miljonit eurot kvaliteetsete ja energiasäästlike korterelamute rajamiseks ning amortiseerunud ja kasutusest väljalangenud elamufondi lammutamiseks.

Hoonefondi uuendamise ühe peamise meetme raames toetatakse üürielamute rajamist töö- ja elukohana atraktiivsetesse tõmbekeskustesse. Selleks on planeeritud järgmise aasta eelarvest pilootprojektiks 2,5 miljonit eurot, lammutustoetuseks on järgmisel aastal ette nähtud pool miljonit eurot. Toetatakse nii olemasolevate terviklike korterelamute rekonstrueerimist kui ka uute energiatõhusate korterelamute ehitamist. Elamuarendusprojektide realiseerimiseks on oluliseks eelduseks tasuta maa eraldamine eesmärgiga võimaldada korteriühistute jaoks vajalike tehniliste lahenduste ja infrastruktuuri rajamist. Ministeerium on teinud selleks oma ettepaneku riigivara seaduse muudatuseks.

Viimasel paarikümnel aastal ehitatud eluruumide maht jääb oluliselt alla 1950–1990 keskmisele eluruumide mahule, kuid ligemale pool sajandit tagasi ehitatud hoonete vanus läheneb või on juba ületanud tol ajal normatiividega määratud eluea. Selleks, et tagada eluasemete piisavus pikema perioodi vältel, oleks vaja igal aastal ehitada vähemalt 1% ulatuses uusi ja renoveerida vähemalt 2% ulatuses juba olemasolevaid eluruume, kuid viimaste aastate tempo ei ole jätkusuutlikkuse tagamiseks olnud piisav.

„Sellest tulenevalt on perioodil 2016–2020 riigi eelarvesse kavandatud investeeringute maht ca 158 miljonit eurot, millega toetatakse nii olemasolevate hoonete renoveerimist kui ka kvaliteetsete ja energiatõhusate uute eluruumide projektide väljatöötamist ja uusehitust,“ märkis minister Oviir. „Püüame arendada kinnisvaraturgu ka Tallinnast ja Tartust kaugemal ja aidata ka väiksematel tõmbepiirkondadel areneda just paremate eluruumide kaudu. Selleks töötame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja vastavad toetusmeetmed,“ märkis Oviir.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

SEB eluaseme ostujõu indeks: Tallinna elanikul kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks ligi kolm aastat

03.10.2016

SEB PankKodulaenu esmase sissemakse kogumiseks, et soetada tüüpkorter magalapiirkonnas või mõnes uusarenduses kulub keskmise sissetulekuga Tallinna elanikul ligi kolm aastat, selgus SEB analüüsist.

2016. aasta teises kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik endale lubada 27,9-ruutmeetrise uue korteri, mis on võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga 1,9 ruutmeetrit rohkem. Keskmist palka saaval Vilniuse elanikul oli võimalik soetada 29,5-ruutmeetrine uus korter ehk 0,3 ruutmeetri võrra suurem kui 2015. aastal.

„Uue eluaseme ostujõu indeks vähenes Tallinnas aastaga 0,8 ruutmeetri võrra – 37 ruutmeetrile, kuid hoolimata langusest sai keskmise sissetulekuga pealinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 9,1 ruutmeetrit avarama tüüpkorteri kui Riia elanik ja 7,5 ruutmeetrit suurema kui Vilniuse elanik,“ kommenteeris jaepanganduse divisjoni direktor Tõnu Sepp.

SEB eluaseme ostujõu indeks korterite soetamiseks magalapiirkondades kasvas teises kvartalis Tallinnas ja Riias, kuid Vilniuses indeksi väärtus kahanes veidi võrreldes esimese kvartaliga. 2016. aasta teises kvartalis sai keskmist palka teeniv Riia elanik soetada endale magalapiirkonnas 52,2 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri, Tallinna ja Vilniuse elanik aga vastavalt 42,8-ruutmeetrise ja 41,3-ruutmeetrise elamispinna. Järelturu korterite hinnad tõusid kõigis kolmes Balti riigis – Vilniuses ja Riias tõusid korterite hinnad reaalpalga kasvust kiiremini. Kuid Tallinnas oli sissetulekute kasv teises kvartalis võrreldes korterite hinnatõusuga kiirem, mida põhjustas peamiselt sesoonne sissetulekute kasv.

„Muudatused eluaseme ostujõu indeksis on tugevalt seotud keskmise kodulaenu intressiga, mis püsib kõigis kolmes riigis madalal tasemel. Tänavu aasta teise kvartali kõige madalam keskmine uute eluasemelaenude intressimäär registreeriti Leedus – 2,06 protsenti, Eestis oli see 2,60 ja Lätis 3,28 protsenti,“ lisas Sepp.

SEB eluaseme ostujõu indeksi arvutamisel võeti seekord eraldi vaatluse alla ka aeg, mis kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks. 20-protsendilise sissemakse kokkusaamiseks, et soetada 40-ruutmeetrise tüüpkorter kulub keskmise sissetulekuga Tallinna elanikul veidi alla kolme aasta, Riia elanikul natuke üle kahe ning Vilniuse elanikul üle kolme aasta. Uute korterite puhul kulub 20-protsendilise sissemakse kogumiseks Tallinnas üle kolme aasta, mõlemas lõunanaabrite pealinnas aga üle nelja aasta. Arvutus põhineb eeldusel, et leibkond säästab 30 protsenti tuludest.

*SEB eluaseme ostujõu indeks märgib korteri suurust ruutmeetrites, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga suurt riski võtmata (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse ei ületa 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (keskmine tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
1 2 3 … 1,038 1,039 1,040 … 1,637 1,638 1,639