Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tarbijahinnaindeks augustis tõusis

07.09.2016 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 0,3%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta augustiga võrreldes 1,0% kallimad ja teenused 0,9% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 0,7% ja mittereguleeritavad hinnad 0,3%.

2015. aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim nii alkohoolsete jookide kui ka tubaka 7,8% kallinemine, mille peamiseks põhjuseks on uute aktsiisimäärade rakendumine käesoleval aastal. Suurem mõju indeksile oli veel elektri, soojusenergia ja kütte 5,2% odavnemisel, millest kolm neljandikku andis 9,5% odavnenud soojusenergia. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 3,2% kallim ja bensiin 5,4% odavam. Eelmise aasta augustiga võrreldes on toidukaupadest enim odavnenud väherasvane piim (12%) ja täispiim (9%) ning kallinenud töödeldud puuvili (27%) ja suhkur (24%).

Juuliga võrreldes oli augustis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,4% odavnemine, mille põhjustas köögivilja 12% ja puuvilja 6% sesoonne hinnalangus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel rõivaste ja jalatsite laialdaste soodusmüükide lõppemine ning tubakatoodete 4,8% hinnatõus.

Ühe väikese erandiga (mai 2015, +0,1%) oli tarbijahinnaindeksi 12 kuu muutus negatiivne 2014. aasta juunist kuni 2016. aasta juulini.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2016
Kaubagrupp	August 2015 – august 2016, %	Juuli 2016 – august 2016, %
KOKKU	0,3	0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,5	-1,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	7,8	0,5
Riietus ja jalatsid	5,3	4,3
Eluase	-2,4	0,1
Majapidamine	0,7	0,6
Tervishoid	1,7	-0,1
Transport	-3,6	-0,1
Side	-1,5	-0,2
Vaba aeg	1,1	0,7
Haridus ja lasteasutused	-13,8	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,7	-0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,0	0,8

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Augustis lõppes enam kui kaks aastat kestnud hinnalangus

07.09.2016 Rasmus Kattai

Deflatsioonist väljumisele aitasid kaasa aktsiisitõusud
Viimastel kuudel on toiduained kiiremini kallinenud
Teisel poolaastal jätkub mõõdukas hinnatõus

Augustis tõusid tarbijahinnad aasta varasema ajaga võrreldes 0,3%. Hinnad tõusid esimest korda peale enam kui kaks aastat väldanud langusperioodi. Selle taga olid peamiselt aasta alguses jõustunud kõrgemad aktsiisimäärad ja energia hindade ulatusliku odavnemise mõju taandumine. Eesti ühtlustatud tarbijahinnaindeksi kasv oli juulis 0,8%, euroala vastav näitaja oli samal ajal 0,2%. Euroala keskmisest kiirema hinnakasvu põhjuseks on peamiselt olnud siinsed aktsiisitõusud.

Inflatsiooni struktuuris on viimastel kuudel toimunud oluline muutus: hinnakasvu on asunud vedama toiduainete kallinemine, aga samal ajal on alusinflatsioon (tööstuskaupade ja teenuste hinnamuutus) teenuste hinnakasvu aeglustumise tõttu raugenud. Augustis ulatus toiduainete aastane hinnakasv 2,3%ni, kuigi põllumajandustoormete hinnad on Euroopa ühisturul ikka veel madalseisus. Toiduainete kallinemise taga oli alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus, mille kogumõju tarbijahinnaindeksi kasvule ulatus 0,6 protsendipunktini. Töödeldud toiduainetest on endiselt odavnenud piim ja piimatooted. Augustis odavnesid kuises võrdluses ka puu- ja köögiviljad, mille hinnakasv oli juulis väga kiire.

Tarbijahinnaindeksi (THI) ja ülejäänud euroala riikidega võrreldava ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) erinevus kasvas 2016. aasta juulis rekordilise 0,8 protsendipunktini. ÜTHI sisaldab suurema osakaaluga turistide tarbitavaid teenuseid, aga ka alkohoolseid jooke ning tubakatooteid. Energia hindade osakaal aga on ÜTHIs väiksem kui THIs. Turismiteenused ja alkohol on sel aastal suhteliselt kiiresti kallinenud, aga energia hinnad püsivad languses ning see on võimendanud ÜTHI ja THI inflatsiooni erinevust. Eelmistel aastatel on ÜTHI ja THI erinevus olnud energia kallinemise tõttu mõnevõrra väiksem.

Tarbijahinnad kasvavad Eesti Panga prognoosi kohaselt kogu teise poolaasta vältel edasi, kuid hinnakasv kujuneb mõõdukaks. Energia hindade madal võrdlusbaas hoogustab inflatsiooni kuni uue aasta esimeste kuudeni. Imporditavate toormete hinnatase on maailmaturul praegu siiski madal ning tagasihoidlik majandusaktiivsus ei põhjusta täiendavat nõudluspoolset hinnasurvet.

Rasmus Kattai

Eesti Panga ökonomist

Panused ÜTHI ja THI aastakasvude erinevusse

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Hinnad tõusid augustis mullustega võrreldes 0,3 protsenti

07.09.2016 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning möödunud aastaga võrreldes 0,3 protsenti. Euroalas püsis hinnatõus esialgsetel andmetel 0,2 protsendil.

Ootuspäraselt sai augustis läbi kaks aastat kestnud hinnalangus. Hinnalangust põhjustanud toorainete odavnemine on taandumas. Nafta odavnes oluliselt möödunud aasta teisel poolel, mistõttu aastases võrdluses hakkab naftahindade langus ja seeläbi ka mootorikütuste odavnemine siinsel turul läbi saama. Kui aasta esimesel poolel olid mootorikütused ligi kümnendiku madalamad kui aasta tagasi, siis augustis pidurdus hinnalangus 3 protsendini.

Lisaks jõudis augustis hindadesse juunikuine tubakaaktsiisi tõstmine. Maksumeetmete mõjul on alkohoolsed joogid ja tubakas 8 protsenti kallimad kui aasta tagasi.

Vaatamata tugeva palgakasvu jätkumisele on teenuste hinnatõus madal, mida hoiab tagasi odavnenud kütuse kaudne mõju, sidepakettide odavnemine ja üürihindade stabiliseerumine.

Sügisel hinnatõus kiireneb eelkõige välistegurite mõjul – mootorikütuse hinnad pöörduvad tõusule ja soojuse hinnalangus pidurdub. Aasta kokkuvõttes võib oodata tagasihoidlikku tarbijahindade tõusu. Uue prognoosi majanduse arengute ja riigi rahanduse kohta sel ja järgnevatel aastatel avaldab rahandusministeerium järgmisel nädalal.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Swedbank: Hinnad augustis tõusid

07.09.2016 Tõnu Toompark

Kaks aastat kestnud hindade langus on läbi saamas, nagu me prognoosisime. Kaubad ja teenused olid augustis 0,3% võrra kallimad kui aasta tagasi.

Hindade tõusu andis suurima panuse kõrgemate aktsiisimäärade toel kallinenud alkohol ja tubakas. Tugev nõudlus siseturul kergitas rõivaste ja jalanõude ning restoranide ja hotellide hindu.

Odavama nafta negatiivne panus hinnaindeksis väheneb. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli toornafta hind eurodes arvestatuna augustis vaid 3% odavam kui aasta varem (juulis tervelt viiendiku). Meie prognoosi järgi jõuab toornafta hind selle aasta lõpuks 50 dollarini barrelist ja järgmise aasta lõpuks 67 dollarini barreli kohta. Diislikütus oli augustis Eestis 3% kallim ja bensiin 5% odavam kui aasta varem.

Meie prognoosi järgi keskmine hinnatase sel aastal 2015. aastaga võrreldes oluliselt ei muutu. 2017. aastal hinnatõus kiireneb 2,5%ni, seda peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisimaksude ning majutusteenuse käibemaksumäära tõusule.

Esialgse hinnangu järgi oli euroala inflatsioon augustis 0,2% ehk sama mis juulis. Energiat arvestamata oli hinnatase aastatagusest 0,9% võrra kõrgem, kuigi ka see on oluliselt allpool Euroopa Keskpanga soovitud taset. Swedbanki hinnangul Euroopa Keskpank oma neljapäevasel kohtumisel baasintressimäärasid ega ostetavate varade mahtu ei muuda. Küll võib pank laiendada ostmiseks sobivate varade kriteeriume.

KV.EE: Tallinna korterite pakkumishind kerkis aastaga 3%

07.09.2016 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti augustis Harjumaal päeva keskmisena müügiks 6754 korterit. Neist korteritest valdav osa ehk 5764 asuvad Tallinnas. Võrreldes eelmise aasta augustiga on korterite müügipakkumine Harjumaal kasvanud 10%, Tallinnas aga 7%.

Korteripakkumine on kasvanud enamuses Harjumaa valdades. Vaid üksikutes väikese pakkumiste arvuga piirkondades on pakkumist aastatagusest vähem.

Sama kehtib hindade kohta. Korterite müügipakkumiste hind on enamuses Harjumaa valdades mullusest augustist kõrgemal. Harjumaa korterite keskmine pakkumishind portaalis KV.EE käesoleva aasta augustis oli 1809 €/m², mis on eelmisest aastast 3% rohkem.

Täpselt sama palju ehk 3% kasvasid hinnad ka turu suurimas piirkonnas Tallinnas. Tallinna korteripakkumiste keskmine augustikuine hind oli 1915 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	08/2015	08/2016	Muutus, %	08/2015	08/2016	Muutus, %
Anija vald	19	28	47%	518	620	20%
Harjumaa	6 137	6 754	10%	1 761	1 809	3%
Harku vald	24	54	125%	1 349	1 559	16%
Jõelähtme vald	29	15	-48%	998	1 273	28%
Keila	36	54	50%	1 144	1 158	1%
Keila vald	36	26	-28%	578	548	-5%
Kiili vald		8	NA	1 418	1 202	-15%
Kuusalu vald		17	NA	557	393	-29%
Loksa	49	28	-43%	370	344	-7%
Maardu	130	183	41%	882	1 082	23%
Nissi vald		9	NA	259	258	0%
Paldiski	52	78	50%	478	492	3%
Raasiku vald	10	10	0%	883	1 052	19%
Rae vald	141	134	-5%	1 481	1 536	4%
Saku vald	9	45	400%	1 584	1 421	-10%
Saue	11	34	209%	1 193	1 390	17%
Saue vald	75	77	3%	1 442	1 582	10%
Tallinn	5 400	5 764	7%	1 861	1 915	3%
Viimsi vald	116	181	56%	1 497	1 665	11%

Eesti	10 250	11 108	8%	1 377	1 423	3%
Harjumaa	6 137	6 754	10%	1 761	1 809	3%
Narva	249	530	113%	627	563	-10%
Pärnu	146	142	-3%	1 303	1 384	6%
Tallinn	5 400	5 764	7%	1 861	1 915	3%
Tartu	1 570	1 636	4%	1 364	1 438	5%

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Swedbank: uute korterite pakkumine Tallinnas püsib kõrge

07.09.2016 Tõnu Toompark

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes selle aasta teises kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega juba viiendat kvartalit järjest. Pealinlaste netopalk kasvas esimeses kvartalis aastaga 7,2% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu. 2016. aasta teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite aritmeetiline hinnakasv 1,3 protsendipunkti võrra 2 protsendini aastases võrdluses.

„Korterite mediaanihinna kasv jätkas aeglustumist ning jõudis 2016. aasta teiseks kvartaliks 3,5 protsendini aastases võrdluses. Viimased neli kvartalit on mediaankasv olnud aritmeetilist kasvust kiirem ning seetõttu on korterite hinnatase muutunud veidi ühtlasemaks. Teises kvartalis tehti korteriomanditega 1% võrra vähem tehinguid kui aasta tagasi. Esialgsed andmed näitavad nii hindade kui ka tehingute arvu kasvu mõningat kiirenemist suve teises pooles,“ märkis Swedbanki vanemökonomist Siim Isküll.

Tema sõnul väljastati selle aasta teises kvartalis kasutusluba 680-le ning ehitusluba 880-le korterile Tallinnas, mis on suurim väljastatud lubade arv 2011 aasta algusest. „Uute korterite pakkumine püsib kõrgel tasemel ning huvi uute kortermajade ehitamise vastu samuti. Mõnevõrra ettevaatlikum on olnud uute korterite reaalse ehituse käivitamine.“

Pealinlaste netopalga kasv peaks järgnevatel kvartalitel aeglustuma ning püsima veidi kiirem kui kinnisvara hinnakasv. Koos jätkuvalt madalate intressidega peaks tarbijate huvi kinnisvara ostmise vastu püsima ning uute korterite lisandumine Tallinna eluasemeturule katma nõudluse. Seetõttu võib eeldada kinnisvarahindade stabiilset mõneprotsendist kasvu.

„Teises kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias. Vilniuses ületas korterite aastane hinnakasv netopalga kasvu ning korterite taskukohasus seetõttu veidi halvenes. Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim korterite hinna 6,9% langus aastases arvestuses. Kolme Balti riigi pealinna korterite hinnamuutused on jätkuvalt väga erinevad,“ sõnas Isküll. „Vilniust iseloomustab tugev hinnakasv, samas kui Riias korterite hinnalangus süveneb ning Tallinnas on viimase aasta jooksul hinnad stabiliseerunud.“

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2016. aasta teise kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit:

Click to access hai_2016q2.pdf

Arco Vara: Pärnu ja Pärnumaa korterituru ülevaade 2016-09

07.09.2016 Diana Nõmme

Nii Pärnu korteritehingute arv, keskmine tehinguhind kui ka keskmine ruutmeetrihind kasvasid 2016. aasta esimeses pooles eelmise aasta sama ajaga võrreldes üle 7%.

Esimesel poolaastal toimus Pärnus 382 korteritehingut, mida on 7,6% rohkem kui 2015. aastal. Korteri keskmine hind kasvas 44 925 eurolt 48 204 euroni ehk 7,3% ning keskmine ruutmeetrihind 883 eurolt 951 euroni ehk 7,6%. Pärnumaa tehingute arv kasvas eelmise aastaga võrreldes 7,9%, keskmine tehinguhind 4,8% ja keskmine ruutmeetrihind 6,9%. Pärnumaal sai korteri kätte keskmiselt 38 145 euroga. Ka teine kvartal hoidis Pärnu ja Pärnumaa näitajaid jätkuvalt kerges tõusus.

Pärnu ja Pärnumaa korterituru dünaamika II kvartalis

Allikas: Maa-amet

Kõige rohkem korteritehinguid toimus aastatel 1971-1990 kasutusse võetud majades. Nende tehingute osakaal ulatus 42%ni kõigist korteritehinguist. Tehingud aastatel 1940-1970 ehitatud majades asuvate korteritega moodustasid veerandi kogumahust. Uute korteritega toimus poole aasta jooksul 13 tehingut, millest 10 jõudis asjaõiguslepinguni esimeses kvartalis ja kolm teises kvartalis. Tähelepanuväärne on uue korteri minimaalne hind – 1000 €/m². Aastatel 2011-2016 valminud kasutusloaga korteri maksimaalseks tehinguhinnaks oli 1 379 €/m², mis on samuti avalikust pakkumishinna laest oluliselt madalam.

Pärnu korterite tehinguhinnad (€/m²) linnaosade kaupa

Hoone esmakasutusaasta	Miinimumhind	Maksimumhind	Mediaanhind	Keskmine hind
Enne 1939	247	2 490	1 156	1 090
1940-1970	21	1 830	916	925
1971-1990	62	1 442	850	831
1991-2000	***	***	***	***
2001-2010	322	2 158	1 487	1 364
2011-2016	1 000	1 379	1 179	1 206

Allikas: Maa-amet, 2016 a I poolaasta andmed

*** – kui perioodi jooksul toimus alla 5 tehingu, statistilised andmed puuduvad

Arco Vara hinnangul asuvad Pärnu olulisemad korterelamute uusarendused Aida 7, Suur-Jõekalda 2, Aisa 39 ja Seedri 4. Väiksemaid arendusi on turul mitmeid. Pärnu uusarendustes jäävad korterihinnad vahemikku 1 125 – 2 900 €/m². Taas saab öelda, et kvartali jooksul on ostetud vaid üksikud korterid. Koos broneeritud korteritega on kortermajades ja ridaelamutes müügis ligikaudu 160 uut korterit.

Pärnu tüüpkorterite müügi- ja üüripakkumised*

Tehingu tüüp	1-toalised		2-toalised		3- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	20	950-1 950	35	700-1 850	50	650-2 350
Üür	1	8,20 (230 €/kuus)	10	4,50-8,20 (160-350 €/kuus)	puudub	puudub

Allikad: kv.ee, Arco Vara

* – esitatud andmed on kogutud 05.09.2016 seisuga ja ümardatud

Kokku pakuti septembri alguses müügiks ligi 570 korterit Pärnus ja 760 korterit Pärnumaal. Üüripakkumisi oli septembri alguses 180 ringis, kuid väljaspool Pärnu linna oli saada vaid üksikuid üürikortereid. Võrreldes möödunud aasta augustiga vähenes Pärnu korterite aktiivsete müügipakkumiste arv aasta jooksul 2,7%, mille juures kasvas keskmine ruutmeetri pakkumishind 6,2%. Aktiivseid üüripakkumisi oli KV.EE andmetel keskmiselt 6,1% vähem, kuid üürihind püsis mullusega samal tasemel. Võrreldes 2016. aasta esimese kvartali lõpuga on üüripakkumiste arv seoses hooajalisusest tulenevate iseärasustega kolmekordistunud.

Tüüpilised Pärnu korteriostjad on pered, töötavad noored, püsisuvitajad ja ka väikeinvestorid. Need, kes külastavad Pärnut igal suvel, puhkavad selles kuurortlinnas iga kord pikemalt kui paar päeva ja suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad. Heas asukohas paikneva Pärnu korteri puhul tuleb suvel nädala eest maksta sama palju üüri, kui talvel terve kuu eest. Enda tarbeks suvituskortereid otsivad ostjad ja väikeinvestorid aktiveeruvad eelkõige kõrghooaja välisel ajal ehk sügis-talvel.

Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Prognoos

Võib öelda, et Pärnu ja Pärnumaa korteriturg püsib lähikuudel möödunud aasta sügisega võrreldes stabiilsel kursil. Uusarendusi tuleb Pärnusse järjest juurde ja nende müügiaeg pikeneb, kuid kinnisvaraarendajate pakkumishinnad reageerivad ostjate nappusele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Diana Nõmme, Arco Vara Pärnu osakonna juht

Kuna Pärnus pakutakse varasemast vähem kortereid, on müügihinnad tõusnud. Sügisilmade saabudes taastusid mullused üürihinnad, mis kevadel tegid traditsioonilise hüppe ülespoole.

Pakkumisse lisandub uusi kortereid, mis teeb ostja valiku järjest suuremaks. Esimesed kinnisvaraarendajad annavad Pärnu uusi kortereid, millele ei ole suudetud pikema aja jooksul ostjat leida, lühiajalisele üürile.

Maakodude otsimine on Pärnumaal vastu sügist pisut vaibunud, kuid eriti nõutud merelähedased vanemad talumajad lähevad kaubaks ka talvel.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Elu korteriühistus: Hagi koostamine

07.09.2016 Kätri Sarapuu

Sooviks abi üürivõlglase kohtusse andmisel. Kuhu pean pöörduma, millest alustama. Läbi rääkida korteri omanikuga pole võimalik ja ka maksegraafik ei lahenda üüri võlga.

Kohtusse andmisel on vaja Teil koostada hagiavaldus. Juhised hagiavalduse koostamiseks on esitatud alloleval veebilehel:

http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest

Tasuta õigusabi kohta saate lugeda lähemalt siit:

http://www.kohus.ee/et/oigusabi/tasuta-oigusabi

Hagiavalduse nõuded on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016028

Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:

hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kuidas võtta eluaseme laenu väikeste riskidega?

07.09.2016 Tõnu Toompark

Paratamatu on see, et pangad suuremaid laene ilma kinnisvaratagatiseta (hüpoteek) ei väljasta. Enamasti pakuvad pangad ise välja laenu saajale sobivaid võimalusi tagatise leidmiseks. Laenu saamise ainsaks eelduseks ei ole piisava sissetuleku olemas olu, vaid tavapärane on pankade nõue, et uue kodu soetamisel peab laenu taotlejal olema endal olemas vähemalt 20% ulatuses soetatava vara hinnast.

Tihtipeale ongi just see nõue noortele peredele laenu võtmisel suurimaks väljakutseks. Kui laenu taotlejal selleks vajalikud säästud puuduvad, siis on üheks väljapääsuks täiendava kinnisvaratagatise leidmine. Sellisel juhul on pangad enamasti valmis andma laenu kogu uue soetatava kinnisvara maksumuse ulatuses ja enda sääste olema ei pea.

Inimlik on see, et kodu soetamisega kaasnev emotsioon varjutab kainet meelt ja alati ei mõelda kõiki riske lõpuni läbi. Kui sellist laenu võetakse ühiselt, siis juhtub enamasti nii, et lisatagatiseks saab ühe laenusaaja vanemate kodu. Laenu teenindamisega seotud probleemide ilmnemisel tõusetub küsimus, kelle kodu läheb esimesena müüki ning arusaadavalt on raskemas olukorras see laenusaaja, kelle vanemate kodu on pangale tagatiseks antud.

Selliste ebameeldivate olukordadega seotud riskide ja vaidluste minimeerimiseks tuleks laenulepingu sõlmimisel leppida kokku selles, millises järjekorras tagatisi vabastatakse. Kui laen on osaliselt tagasi makstud ja pank enam nii suurt tagatist ei vaja, võib tekkida võimalus ühe tagatise vabastamiseks hüpoteegist. See annaks hingerahu lisatagatise andnud vanematele ja noortel tulevikus tekkivad probleemid nende kodu säilimist ohtu ei sea.

Kooselu lõppedes lahendatakse ühise laenuga võetud probleem tavaliselt selliselt, et laen jääb selle kanda, kes ühiselt soetatud kinnisasja endale saab. Seejuures mõjutab võimalikke valikuid see, et sõltumata noorte omavahelisest kokkuleppest laen ühe kanda jätta, ei vabane lisatagatise andnud vanemad riskist, et kui laenu teenindamisega tulevikus probleeme tekkib, siis ähvardab neid oht oma kodust ilma jääda.

Seega tasub enne aastakümneteks siduvate kohustuste võtmist erinevad stsenaariumid läbi mõtelda ja võimalikud lahendused mõistlikkuse piires kokkulepetesse kirja panna.

Ahti Kaseväli
Advokaat
Advokaadibüroo HETA

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Arco Vara: Tartu ja Tartumaa korterituru ülevaade 2016-09

07.09.2016 Tarvo Tamme

Kuigi üldjoontes püsis Tartu ja Tartumaa korterite turg 2016. aasta esimesel poolaastal enam-vähem stabiilne, pööras ostjate eelistus uutelt kortermajadelt vanema põlvkonna korruselamutele, mis viis aastate eest rajatud tüüpkorterite keskmise ruutmeetrihinna hoogsale tõusule.

Aastatel 1991-2000 Tartus kasutusse võetud kortereid osteti aasta esimeses pooles 23,1% rohkem kui mullu samal ajal, mis kasvatas keskmist ruutmeetrihinda 17,3%. Tartumaal eelistasid ostjad 35,4% mullusest sagedamini aastatel 1940-1970 valminud kortereid, mille keskmine ruutmeetrihind tõusis selle tulemusel 5,4%.

Tartu ja Tartumaa korterituru dünaamika II kvartalis

Allikas: Maa-amet

Tartu linnas toimus 2016. aasta teises kvartalis 444 korteritehingut, mida on 10,2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tartu korteri keskmine ruutmeetrihind muutus aastaga vaid 1,9%, kasvades kvartali keskmisena 1 266 eurole. Linna piires ulatus korteri keskmine hind 65 661 euroni. Aastases võrdluses kasvas Tartumaa korteritehingute arv teises kvartalis 11,8% ning tehingu keskmiseks hinnaks kujunes 63 684 eurot, mida on mullusest 4,2% rohkem.

Tüüpkorterite pakkumishinnad Tartu erinevates linnaosades

Tehingu tüüp	1-toalised		2-toalised		3- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	35	1000-1850	110	650-2300	170	650-2200
Üür	40	4,60-15,80 (150-250 €/kuus)	35	4,30-12,20 (130-550 €/kuus)	15	3,70-9,00 (230-600 €/kuus)

Allikad: kv.ee, Arco Vara

* – esitatud andmed on kogutud 23.08.2016 seisuga ja ümardatud

Arco Vara hinnangul asuvad Tartu olulisemad müügis olevad korterelamute uusarendused Kaupmehe tn, Siili tn, Kummeli tn, Raatuse 68, Soola 2, Õhtu 2/Veeriku 11 ja Laseri 4. Väiksemaid arendusi on turul palju. Uue korteri keskmine hinnatase on 1 800 €/m². Tavaliselt jääb hinna ülempiir 2 500 € juurde. Ostjad eelistavad paberil olevatele uusarendusprojektidele neid kortereid, mida saab juba oma käega katsuda.

Uute korterite hind püsis 2016. aasta esimesel poolaastal nii Tartus kui ka Tartumaal varasemaga enam-vähem samal tasemel. Tehingute arv aastatel 2011-2016 püstitatud ja kasutusloa saanud uute korteritega vähenes 2015. aasta esimese poolaastaga võrreldes vastavalt 42,1% ja 31,5%.

Uute korterite tehinguhinnad (€/m2) piirkondade kaupa

Piirkond	Miinimumhind	Maksimumhind	Mediaanhind	Keskmine hind
Annelinn	***	***	***	***
Jaamamõisa	1 229	1 509	1 484	1 432
Kesklinn
Ülejõe	1 210	2 101	1 725	1 697
Luunja vald	***	***	***	***
Tartu vald	940	1 463	1 116	1 177
Tähtvere vald	***	***	***	***
Ülenurme vald	1 111	1 644	1 248	1 340

Allikas: Maa-amet, 2016 a II kv andmed

*** – kui toimus alla 5 tehingu kuus, statistilised andmed puuduvad

Viimase poole aasta jooksul on müügis olevate Tartu ja Tartumaa korterite pakkumine kasvanud, kuid seda eelkõige Tartu linna piires müüki lisatud korterite arvelt. Juulis ulatus Tartu aktiivsete müügikuulutuste üldarv kinnisvaraportaalis KV.EE keskmiselt 1 673ni ja Tartumaa aktiivsete müügikuulutuste üldarv 1 836ni.

Ostjapoolset nõudlust kujundasid Tartus pered, töötavad noored ja ka üliõpilased, nende vanemad ning väikeinvestorid. Need üliõpilased, kes suudavad korteri osta, pigem ostavad kui üürivad, kuna Tartu ühe- ja kahetoaliste korterite üürihinnad ulatuvad juba 250-450 euroni kuus. Lisaks võis tänavu juulis täheldada korterite üüripakkumise 15,5%-list vähenemist.

Ostu-müügitehinguni jõudnud tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.

Prognoos

Kui makrotasandil ja pankade laenukäitumises ei toimu järske muutusi, liigub Tartu ja Tartumaa korteriturg tervikuna lähikuudel suhteliselt stabiilsel kursil. Tartus toetavad vanemate korterite positiivset ostutrendi kõrged üürihinnad. Tehingutes uute korteritega tähtsustub kinnisvaraarendaja paindlikkus. Suureneb läbirääkimiste osakaal ja professionaalse maakleri panus kogu protsessi. Järelturu korterite hinda suunavad endiselt elujõulise korteriühistu olemasolu ja korrektne dokumentatsioon.

Tarvo Tamme, Arco Vara Tartu osakonna juht

Kuna uusarenduste hinnad on teinud suure hüppe, kuid palgad mitte, on ostuhuviliste laenuvõime kahanenud. Seoses sellega on huviliste fookus suunatud järelturu korteritele. Samas ei saa öelda, et uusarendustes huvi ei ole. Pigem on kõik Tartu ja Tartumaa suuremad arendused välja müüdud ja turg ootab uute kortermajade ehitamist.

Üürikorterite puhul võib facebookis info liikuda, kuid usun, et see kinnisvaraturgu eriti ei mõjuta. Tartu puhul on teema hoopis selles, et üle kahe aasta on ülikoolidesse astuvate tudengite arv suurenenud.

Uus käsiraamat annab abi ehitusseadustiku tõlgendamisel ja rakendamisel

07.09.2016 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on anda selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai advokaadibüroost Glikman, Alvin & Partnerid.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai (advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid)
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Minibuum hipsterasumites – korteriturg hüppas aastaga 2,5x, hinnatõus pidurdunud

07.09.2016 Tõnu Toompark

Tallinna kesklinna piirkonnas asuvas kuues nn hipster-asumis tehti korteritega tänavu esimeses kvartalis 292 tehingut, mida on 2,5 korda rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Jätkuva populaarsuse kasvu taga muu hulgas ka uusarendused.

Hipsterasumiteks võib tinglikult nimetada Kalamaja, Pelgulinna ja Kelmiküla asumeid Põhja-Tallinna ning Tatari, Uue Maailma ja Kassisaba asumeid Kesklinna linnosades. Kui tänavu tehti seal esimese kolme kuuga Maa-ameti tehingute andmebaasi järgi 292 korteritehingut, siis mullu samal perioodil 117.

Center Kinnisvara tegevjuht Christian Ayrer: „See tundub isegi natuke uskumatu, sest aastaid on räägitud, kuidas hipsterasumid on kohutavalt ülehinnatud ning kuidas see pisike mull kohe lõhkeb. Aga tehingute arvu tõus 2,5 korda kummutab vähemalt hetkel kõik need jutud ning pigem saab rääkida järjekordsest minibuumist.“

Peamiste põhjustena näeb Ayrer suurt hulka valminud uusarendusi ning emotsionaalseid aspekte. „Nende inimeste jaoks, kes sinna kolivad, on sealne elukeskkond ja piirkonna maine, seal toimuvad sündmused ja tegevused seda hinda väärt ning tung sinna elama asuda jätkuvalt suur,“ ütles Ayrer.

Suur tehingute ja müügis olevate korterite arv on aga piduri peale pannud aastaid kestnud sirgjoonelisele hinnatõusule. Kui Kalamajas kerkis ka viimase aastaga keskmine hind veel 121 eurot m2 kohta ja küündis tänavu 1. kvartalis keskmiselt 1995 euroni, siis näiteks Pelgulinnas ja Uues Maailmas on hind aastaga pisut langenud – vastavalt 1582 eurolt 1541-le ning 1914-lt 1863 euroni m2 kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: The housing affordability index for Baltics

07.09.2016 Tõnu Toompark

The housing affordability index increased to 159.6 in Tallinn and 171.3 in Riga, but decreased to 128.1 in Vilnius

In Tallinn, affordability rose by 5.5 points in the second quarter this year compared with the same period in 2015, due to a rapid rise in net wages and modest apartment price growth.
In Riga, the HAI increased by 12.5 points, mainly due to a 6.9% drop in apartment prices.
In Vilnius, the HAI declined by 3.9 points because apartment price growth outpaced wage growth.
The time needed to save for a down payment decreased by 1 month and 2 weeks in Tallinn, to 27.6 months, and by 2 months and 3 weeks in Riga, to 23.6 months; it increased by 1 month and 1 week, to 37.0 in Vilnius.

Housing Affordability Index for Baltics – September 2016

Kuidas täpselt käib notariaalne tehing kinnisvara ostul?

06.09.2016 Gerli Ramler

Eesti seaduste järgi tuleb kõik kinnisvaratehingud, välja arvatud üürimine ja rent, läbi viia notari juures. Kuidas see täpsemalt käib ning miks on notar seejuures oluline, selgitab notar Anneli Alekand.

Miks kaasatakse notar tehingutesse?

Nii tagatakse asjaajamise korrektsus. Notar kontrollib, kas tema juurde tulnud inimesed on ikka need, kes nad väidavad end olevat. Samuti vaadatakse enne tehingut üle registrite andmed, et teada saada, kas inimesel on õigus tehingut teha ja kas selleks on vaja veel kellegi nõusolekut või lisadokumente. Notariga enne ja tehingu tegemise ajal suheldes selgitatakse välja, mida osapooled teha soovivad ja kuidas seda on kõige mõistlikum saavutada.

Kui tehingu tegemiseks on mitu võimalust, peab notar nende sisu ja erinevusi selgitama, juhtima tähelepanu ebamõistlikele riskidele ning ütlema, kas ja kuidas neid annaks maandada.

Kes notari juurde aja broneerib?

Tavaliselt teeb seda üks tehingu osapooltest. Notaribüroos eeldatakse, et inimesed on enne kokku leppinud nii tehingu tegemises, selle tingimustes kui ka ajas. Kui teise osapoole leidmiseks on kasutatud vahendajat, näiteks maaklerit kinnisvara müügi korral, siis broneerib aja ja edastab vajalikud andmed notarile tavaliselt tema.

Samas võib alati broneerida aja ka lihtsalt konsultatsiooniks, et tehingu üksikasjade kohta nõu küsida.

Kui pikk on ooteaeg notari juurde?

Notaribürool on vaja veidi aega, et leping ette valmistada, aga üldiselt sõltub tehingu tegemise kiirus pigem osapoolte ajagraafiku klapitamisest ja vähem notaribüroost. Nädala jooksul leiab reeglina ikka aja, välja arvatud siis, kui on tegemist millegi eriliselt mahukaga, keegi osalejatest on välismaal või puudub mõni vajalik dokument. Veidi rohkem läheb aega ka siis, kui tehingut soovitakse teha väljaspool notaribürood – siin sõltub ajagraafik juba rohkem notaribüroo töökorraldusest.

Millised dokumendid peab kaasa võtma?

Notari juures peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart või juhiluba). Kusjuures notar võib isiku tuvastada ka Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis oleva foto alusel, kuid see muidugi eeldab, et inimesel on kehtiv dokument olemas. Mõnikord on vaja, et inimesel oleks ette näidata kinnisasja omanikuks saamise või perekonnaseisu tõendav dokument, kuid üldjuhul on needki notarile elektrooniliselt nähtavad.

Kui lepingu juurde on vaja midagi lisaks kaasa võtta, siis antakse sellest notaribüroost eelnevalt teada (nt mõni välismaal välja antud või vanemast ajast pärit dokument, mida elektroonilises registris näha ei ole; äriühingu organi otsus või lepingu juurde lisatav plaan).

Millised andmed tuleb notaribüroole veel enne esitada?

Tehingu andmed: kes ja millistel tingimustel ja mida teha soovib. Notaribüroo kontrollib üle registrite andmed ning paneb nende ja kliendi saadetud andmete põhjal kokku lepingu teksti. Tavaliselt saadetakse lepinguprojekt ka e-posti teel klientidele ülevaatamiseks.

Mis kulud notariaalse tehinguga kaasnevad?

Iga notariaalse tehingu eest tuleb maksta notari tasu, mille suuruse paneb paika seadus. Tavaliselt teevad osapooled selle pooleks. Tasub aga teada, et ükskõik kuidas osapooled tasu maksmise omavahel kokku lepivad, vastutavad nad selle eest solidaarselt. Nii et kui üks pool, kes on maksmise enda kanda võtnud, seda ei tee, siis on notaril õigus nõuda tasu teiselt poolelt, kes saab selle siis omakorda lepingu alusel esimeselt tagasi küsida.

Kinnisvaratehinguga kaasneb reeglina ka muudatus kinnistusraamatus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu. Selle maksab tavaliselt see osapool, kes on muudatuse tegemisest huvitatud, näiteks kinnisasja ostmise puhul on ostja huvides see, et ta oleks omanikuna registrisse kantud. Kui jätta riigilõiv müüja kanda ja ta selle maksmata jätab, on müüja endiselt asja omanik edasi ja võiks selle halvimal juhul uuesti maha müüa.

Kui kinnisasi ostetakse laenuga ja selle tagamiseks seatakse hüpoteek, siis hüpoteegi kulud kannab tavaliselt ostja. Ka pankadel on laenu andmise tingimuseks reeglina see, et laenusaaja kannab vormistamisega seotud kulud. Teisalt võib ostetaval asjal olla mingisuguseid koormatisi või õigusi, mis tuleb lõpetada või kustutada, ja sellega seotud kulud kannab tavaliselt müüja.

Miks kasutatakse deposiiti?

Poes midagi ostes vahetavad kaup ja raha tavaliselt omanikku samaaegselt ja seega ei teki riski, et kumbki võiks oma osast ilma jääda. Selline risk tekib aga siis, kui omanikuks saamine või lepingu sõlmimine ja raha maksmine toimuvad eri ajal nagu enamasti kinnisvaratehingute puhul.

Selliste riskide maandamiseks on mõlema poole huvides võimalik kasutada notari deposiidikontot ehk ostja kannab enne tehingut raha deposiiti, millega saab müüja kindlustunde, et esiteks on ostjal see raha olemas ja teiseks saab ta selle pärast lepingu sõlmimist kindlasti kätte. Ostja saab kindluse selles osas, et müüja ei saa raha enne kätte, kui leping sõlmitud.

Kui ostja võtab pangalaenu, siis tuleb deposiiti kanda omafinantseeringu summa. Kuna laenu tagatiseks läheb üldjuhul seesama ostetud asi, siis osaleb tehingus ka pank, kes kinnitab, et ostjal on ülejäänud ostusumma finantseerimiseks sõlmitud laenuleping ja laen makstakse välja pärast müügi ja hüpoteegilepingu sõlmimist.

Mida peaks veel teadma kodu ostes?

Vahel võib juhtuda, et korteril või majal on ehituslikke puudusi või muid vigu, mis esialgu välja ei paista. Juhtub sedagi, et müüja on ebaaus või varjab midagi. Kolmandaks on olemas lepingu sõlmimisega seotud juriidilised riskid. Ehituslikku olukorda saab lasta kontrollida spetsialistil, teise inimese aususe osas saab kasutada kõhutunnet ja internetti ning juriidiliste riskide maandamiseks on olemas notar. Ükski kontrollisüsteem ei taga 100% kindlust, aga see on eesmärk. See ongi ilmselt peamine, mida tuleks teada: see, kes midagi teeb, võtab alati ka riski.

Mis puudutab lepingu sõlmimist, siis kindlasti tuleb julgelt küsimusi esitada. Notari ülesanne on tehingu juriidilist poolt selgitada ja kulud ei sõltu sellest, kui kaua tehingule aega läheb või mitu küsimust küsiti. Notari ülesanne on leida just konkreetsele inimesele ja tema olukorrale sobiv lahendus.

Notari poole pöördumiseks ei ole vaja vahendajat, samuti ei ole pikki järjekordi ning aja võib kokku leppida ka ainult küsimuste esitamiseks.
Kui olete sobiva kodu välja valinud, täitke kodulaenu taotlus. Kui aga soovite enne valiku tegemist oma võimalusi arutada, siis tulge terviknõustamisele.

Gerli Ramler
vabakutseline ajakirjanik

Allikas: http://www.seb.ee/foorum/kodu/kuidas-tapselt-kaib-notariaalne-tehing-kinnisvara-ostul

Nordea majandusprognoos: Eesti jõudis iibe kasvuni esmakordselt peale taasiseseisvumist

06.09.2016 Tõnu Toompark

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt on peamiselt sisetarbimise toel vaikselt kasvav majandus käinud käsikäes märkimisväärselt hea tööturu olukorraga ning üllatab sedakorda positiivse rändesaldoga. Majandus kasvab vastavalt 1,7% 2016. aastal ja 2,6% 2017.aastal.

Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on suur tõenäosus, et lisaks esmakordsele rahvaarvu kasvule pärast Eesti taasiseseisvumist 1991.aastal, seisab mitme tööturu aktiivsusnäitaja puhul (tööturul osalemise määr) ees uute rekordite püstitamine.

Üllatavalt järsk sisserändesaldo kasv (sh EList ja teistest riikidest) tasakaalustas täielikult negatiivse loomuliku iibe ja tõi kaasa koguni väikese rahvaarvu kasvu. Alates 2013. aastast on negatiivne rändesaldo kahanenud. Lisaks on alates 2013. aastast kasvanud nii sündimus kui sündide arv. III kvartalis jõuab töötuse määr tõenäoliselt pika perioodi madalaimale tasemele (II kvartalis 6,5%). 1. juulist jõudis uude järku puuetega inimeste tööhõive suurendamisele suunatud töövõimereform, mis mõjutab järgnevatel aastatel statistiliselt ülespoole ka töötuse määra.

Tõnu Palm: „Elatustaseme tõusu seisukohalt on olulisimad tööturuga seotud struktuurireformid ja tuleviku investeerimisvalikud. Kuivõrd tööturule siseneb varasemate aastate madala sündivuse tõttu üha vähem noori, siis seda olulisemaks muutub nii nende haridustee valik kui ka aktiivne kaasamine hõivesse. Vajame rohkem insenere.“.

Palmi sõnul viitab tarbijate kindlustunde kasv koos korralike arvnäitajatega (sh umbes 6%-line jaemüügikäibe kasv, uute autode müük jne) tugevale sisetarbimisele, mis hinnakasvu ja hõive pidurdumise toel edaspidi järk-järgult aeglustub. Positiivse üllatuse valmistas II kvartalis kaupade ekspordi 5%-line kasv. Tõnu Palm: „Eksporti toetab edaspidi madal võrdlusbaas. Samas laiemapõhjaliseks vaoshoitud kasvuks avaneb võimalus kõige varem järgmisel aastal.

Ekspordi üldisem taastumine võtab rohkem aega ning on võrreldes varasemate tõusufaasidega ka märksa laugem. Selles on oluline roll globaalse kaupade ja toorainenõudluse tõenäolisel allajäämisel ootustele, teenuste kasvaval osakaalul majanduskasvust ning geopoliitilisel ebakindlusel.“ Palm lisas, et ühtlasi seavad nimetatud globaalsed trendid piiri ka ekspordihindade kasvule.

Euroala majanduse mõõdukas tsükliline kasv jätkub sisenõudluse toel. Inflatsiooni taastumine kogub 2017. aastal järk-järgult hoogu, samas jääb inflatsioon ka prognoosiperioodi lõpuks hinnakasvu eesmärgile alla. Järgmine aasta kujuneb euroala jaoks kaalukaks valimiste aastaks.

Tõnu Palmi sõnul prognoosib Nordea üle mitme aasta Põhjamaade majanduskasvude lähenemist. „Kui Rootsi jõuline majanduskasv edaspidi aeglustub, siis Soome majandus jätkab sisenõudluse toel taastumist. Kiire inflatsiooni ja kinnisvara hinnakasvuga Norra majandusareng on olnud oodatust parem. Järgmisel aastal on oodata ka toornafta hindade järk-järgulist taastumist,“ sõnas Tõnu Palm. „Hoolimata tooraineturgude uuest kasvutsüklist võib globaalse kaubanduse kasv jääda soovimatult tagasihoidlikuks. Dünaamiliselt arenevad arenenud riigid panustavad teadmistepõhisele majandusele ja tööstuse digitaliseerimisele, mis toetab konkurentsivõimet ja avab uusi võimalusi ka teenuste ekspordiks,“ lisas Palm.