Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
 

KPMG uuring: ehitusfirmad ei kasuta tehnoloogia pakutavaid võimalusi

KPMGVaatamata olulistele investeeringutele ei ole ehitussektor suutnud täielikult rakendada tehnoloogia pakutavaid eeliseid, sealhulgas andmeanalüüsi, mobiilitehnoloogia, automatiseerimise ja robootika vallas. Sellisele järeldusele jõuab KPMG uuring Building a technology advantage – Global Construction Survey 2016.

Vaid 8 protsenti enam kui 200st ehitussektori tippjuhist arvab, et nende ettevõte kuulub tehnoloogia vallas „visionääride esirinda”, samas kui 64 protsenti ehitusfirmadest ning 73 protsenti arendajatest peab end tehnoloogia vallas “järgijateks” või “mahajääjateks”, teatas KPMG Baltics.

“Uuringu tulemus näitab, et tehnoloogia osas valitseb ehitussektorile omane konservatiivsus, nii et enamus firmadest on valmis pigem teistele järgnema kui olema eestvedajaks,” ütles KPMG Baltics OÜ seeniorpartner Andris Jegers. „Paljudel puudub selge tehnoloogiastrateegia ning vaid 20 protsenti märgib, et nad vaatavad radikaalsel moel ümber oma ärimudeli, et püsida konkurentsis.“

Kaks kolmandikku vastajatest usub, et projektide riskid on kasvamas.  “Projektid muutuvad üha suuremaks, ambitsioonikamaks ja keerulisemaks ning sellega kasvavad riskid. Uuendused nagu kaugjälgimine, automatiseerimine ja visualiseerimine omavad tohutut potentsiaali, et stimuleerida projekti edenemist, parandada täpsust ja turvalisust,“ märkis Jegers.

Uuringu kohaselt ei kasuta ehitussektori ettevõtted täielikult nende valduses olevaid andmekogusid – kaks kolmandikku küsitletutest ei kasuta tipptasemel andmeanalüütikat projektide edenemise hindamisel ning tulemuste monitoorimisel. Veelgi enam, vaid neljandik vastanutest märgib, et nad saavad “nupuvajutusega” kõik projekti informatsiooni.

Mobiilitehnoloogial on meeletu potentsiaal, et analüüsida ja jälgida suurte ehitusprojektide kulgu kaasaskantavate seadmete kaudu. Rõhuv enamus vastanutest kasutab ehitusobjektide jälgimiseks kaugjälgimist, kuid alla 30 protsendi märgib, et nad kasutavad mobiiliseadmeid igapäevaselt kõigis projektides – samas suurusjärgus on neid, kes ei kasuta mobiiliplatvorme üldsegi mitte. Kolmandik rakendab oma sõnul robootikat ja automatiseerimist.

Tööjõu ja materjali kallinemine ei ulatu üle 6 protsendi

Tööjõu ja materjali olulist kallinemist vastanud lähema aasta jooksul ette ei näe: ligi 80 protsenti nii arendajatest kui ka ehitajatest arvab, et tööjõu kallinemine ei ulatu üle 6 protsendi ning sarnane pilt avaneb materjalide hinnaprognoosides.

Arendajatest ja ehitajatest peavad ligikaudu pooled suurte ehitusprojektide suurimaks probleemiks kulude kärpimist ja eelarvepiiranguid, millele järgnevad talentide kaasamine ja ressursipuudus ning regulatiivne ja majanduskeskkond. Kõige väiksem mure on konkurents, mida peab probleemiks vaid 12 protsenti arendajatest ning 22 protsenti ehitusettevõtetest.

KPMG Internationali uuringule Building a technology advantage – Global Construction Survey 2016 vastas üle 200 tippjuhi, kes esindavad suuri kinnisvaraarenduse ettevõtteid ning inseneri- ja ehitusettevõtteid. Kümnendat aastat järjest läbi viidud uuringus vastanud ettevõtete aastakäive ulatus ligi 1 miljardist USA dollarist enam kui 20 miljardi dollarini. Esindatud olid Euroopa ja Lähis-Ida, Aasia ja Vaikese ookean piirkonna ning Ameerika ettevõtted.

Uuringuga saab tutvuda siin: Global Construction Survey 2016

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti eluruumid Euroopa viimaste hulgas

Domus KinnisvaraHoogne ehitustegevus Eesti kinnisvaraturul on ratsionaalselt põhjendatav enam kui ülejäänud Euroopas. Nimelt näitab Euroopa Parlamendi tellitud analüüs seda, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa kehvemad.

Juba mõnda aega tagasi refereeriti ka Eesti ajakirjanduses üleeuroopalise uuringu tulemusi, mille viis läbi Euroopa Liidu agentuur Eurofound. Analüüsi tulemid Eesti jaoks iseenesest üllatavad pole, eluruumide kvaliteedi poolest kuulume pigem Ida-Euroopasse, mitte aga Põhja-Euroopasse. Ligikaudu viiendikus Eesti eluruumides on probleeme liigniiskuse ja mädanikuga, ligi neljandikus on probleem küttega.

Kolm või enam probleemi on 21 protsendis eluruumides, selle näitaja poolest on meist Euroopas kehvemas seisus vaid naabrid Lätist. Seega, viiendikul majadest on midagi viga, mida tuleks remontida. Omapärase faktina võib veel välja tuua, et veeklosett puudub 14 % eluruumidest ja pesemisvõimalust pole ca 16 % Eesti kodudes. Samuti on sagedaseks probleemiks asjaolu, et eluruumid pole piisava suurusega. Taani riigini, kus 0 % elanikest pole pesemisvõimalust, on meil veel väga pikk tee minna.

Seega vajadust uute eluasemete järele on enam kui küll. Uusarendus Eestis ei teki lihtsalt tühjale kohale ega pole põhjustatud kasumiahnete arendajate saamahimust, vaid sellel on olemas sügavad juurpõhjused. Nõudlus on olemas ja põhjendatud. Vananev elamufond pole kasvõi ruumide suuruse kontekstis pelgalt mugavuse küsimus või lausa suurushullustuse ilming, vaid tõsine probleem näiteks inimeste tervisele.

Nimetatud Eurofoundi uuring juhib tähelepanu, et halvas seisukorras majadel, kus on hallitus, niiskus ja külm, on väga otsene mõju inimeste tervisele ja tervishoiukuludele. Suuremad kulud tervishoiule on aga probleemiks nii igale indiviidile kui ka kogu riigile. Riigi roll selles kontekstis on kriitilise tähtsusega. Mis võiks üldse olla riigi ülesanne ja mõte? Et tema kodanikud oleksid terved, õnnelikud, kaitstud, kindlustatud.

Selge on see, et kogu riigi eluruumide taseme, mis on ühel ilusal hetkel võrreldav unistuste Põhja-Euroopaga, saame tõsta uude kvaliteediklassi vaid era- ja riigisektori koostöös. Riik on selles osas mõned sammud astunud, millest võib välja tuua erinevad Kredexi meetmed, aga ka näiteks munitsipaalmajad. Riik ja kohalik omavalitsus võiksid aga nii sõnas kui teos rohkem kaasa aidata sellele, et erasektor ehitaks juurde uusi eluruume, läbi mille oleksid riigi kodanikud nii terved kui õnnelikud.

Seadusi on küll püütud viimastel aastatel lihtsustada ja näiteks planeerimisprotsesse kiirendada, kuid kui idealistlik mõte ei jõua kohale ametnikuni, kes otsustab uue kortermaja ehitusloa väljastamise või mitteväljastamise, siis pelgalt loosungite abil uued majad ei kerki ning Eesti elumufond jääbki kogu ülejäänud Euroopa sabas sörkima. Uuring on läbi viidud ja analüüs teostatud, nüüd on riigil käes aeg näidata initsiatiivi probleemide leevendamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

RKAS viis rahvusvahelise suurprojekti edukalt lõpuni

Riigi Kinnisvara / RKASLiepaja linnavalitsus väljastas möödunud nädalal ehitusloa Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi rajamiseks vastavalt Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) poolt üle antud ehitusprojektile.

RKAS ja Läti Vabariigi justiitsministeerium allkirjastasid 2014. aasta aprillis 468 000 euro suuruse mahuga koostöökokkuleppe kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmas nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Vangla on kavas ehitada 1200 kinnipeetavale ning sellest saab riigi esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd ligi 450 vanglaametnikku. Uus suurvangla koos 50-kohalise avavanglaga valmib senise kava kohaselt 2019. aastal.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võeti Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

Vanglakompleksi projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Samuti oli üheks nõudmiseks see, et hooneid peab olema võimalik rajada optimaalsete kuludega, ruumikasutus peab olema efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad.

2014. aasta detsembris kuulutas RKAS välja rahvusvahelise projekteerimistööde riigihanke, millele laekus üheksa pakkumust. Neist neli esitati Läti projekteerimisfirmade poolt.

2015. aasta märtsis sõlmis RKAS Läti projekteerimisfirmaga SIA REM PRO lepingu Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks. Projekteerimistööd läksid maksma 737 373 eurot.

Liepaja vangla kavandamine on RKASi ajaloo teine rahvusvaheline suurprojekt. 2010. aastal nõustas RKAS Gruusia Tolliametit Euroopa Liidu direktiividele ja muudele rahvusvahelistele nõuetele vastava moodultüüpi piiri- ja tollipunkti tüüplahenduse väljatöötamisel.

Liepaja vangla eskiis

liepaja-vangla-eskiis-2

Liepaja vangla eskiis

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Korterelamu energiatõhusus EL nõuetest lähtuvalt

KatusekorrusJuba lähimas tulevikus seisavad korteriühistud küsimuse ees – kuidas finantseerida elamu renoveerimist, mis peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele?

Eestis on hetkel enam kui 20 000 korterelamut uuenduskuuri ootel. Suurema osa sellest moodustavad nõukogude ajal ehitatud raudbetoonist suurpaneelelamud ja telliskorterelamud. Ühe sellise maja keskmine energiatarbimine on keskmiselt 240-300 kWh/m2 aastas.

Oluliselt rekonstrueeritava korterelamu energiakulu ei tohi täna ületada aastas 180 kWh ruutmeetri kohta, kuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu energiatõhususe direktiivist, peavad alates 01.01.2021 kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned vastama veel rangematele nõuetele.

Korterelamu rekonstrueerimisprojektiga on seega oluline juba praegu algust teha. Kahtlemata peab hoonele sobiv lahendus olema majanduslikult otstarbekas, kuid tasub arvestada, et parima tulemuse annab just terviklik lähenemine. Miinimumnõuetele vastava hoone ehitus hõlmab väga mahukaid ja kulukaid töid, nagu näiteks uue ventilatsioonisüsteemi ja soojussõlme väljaehitamine, taastuvenergia seadmete paigaldus, välispiirete soojustamine ja akende vahetamine. Tulemuseks väheneb elamu energiakulu, paraneb ruumide sisekliima, pikeneb hoone eluiga ning tõuseb ka kinnisvara väärtus.

Kortermaja renoveerimist saab finantseerida mitmel moel:

  1. laen;
  2. toetused;
  3. omavahendid;
  4. elamispinna laiendamine nt pööningu/katusekorruse arvelt.

Enamasti ei ole korteriühistul piisavalt omavahendeid suuremamahuliste renoveerimistööde tegemiseks – ühes keskmises remondifondis on vaid mõnituhat eurot. Võttes laenu, kasvab igakuine maksekohustus ning otsuste tegemine võtab pikalt aega, sest arvestama peab väga erinevate leibkondadega.

Üheks parimaks võimalikuks rahastamise variandiks on elamispinna laiendamine korteriühistule kuuluva pööningu või katusekorruse arvelt. Ühistu leiab arendaja, kes on nõus hoonesse investeerima uue elamispinna müügist saadud tulu ulatuses.

“Oleme katusekorruse väljaehitusega tegelenud juba aastaid. Enim kasutusel olev lahenduseks on, leitakse arendaja, kes uute korterite väärtuses kogu maja rekonstrueerimise ette võtab. Tänu energiatõhususe miinimumnõuetele ei ole ühistul enam muud võimalust kui kogu maja väga põhjalikult ette võtta,” nendib www.katusekorrus.ee konsultant Evald-Hannes Kree.

Korterelamu energiakulu miinimumini viimise protsess on ajamahukas ning nõuab põhjalikku ettevalmistust. Selleks, et õigeks ajaks valmis olla, peaks iga ühistu juba täna esimesed sammud astuma.

Ruslan Gulida, RE/MAX Central
www.katusekorrus.ee koostööpartner

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakoolis toimub 04/10/2016 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

Andrus LaurenKinnisvarakoolis toimub 04/10/2016 kell 09:00-14:00 koolitus „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“

Koolitusel „Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustused“ saavad osalejad põhjaliku ja selgitava ülevaate erinevat kinnisvara omavate isikute kohustustest ning õigustest Eesti Vabariigis.

Koolitusel selgitatakse omanikule vajalikke õigusakte ning antakse tervikpilt õiguskeskkonnast, milles omanikul tuleb tegutseda.

Lisaks saab koolitusel konkreetseid nõuandeid, kuidas toimida keerulistes olukordades, mis on seotud selle valdkonna õigusaktidega.

Koolitus toimub teisipäeval  04/10/2016.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: elamispindade tehingute osakaal SKTs kasvab jõudsalt

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti elamispindade turg on peamiselt Tallinna-Tartu kõrge tehingute arvu ja kasvanud tehingukäivete tõttu oluliselt kasvanud.

2009. aastal elamispindade turu hindade madalseisu tingimustes moodustas kvartaalne elamispindade tehingute käive sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 5%.

2016. aastaks on hoogsalt kerkinud korterite hinnad. Pisut vähem on kasvanud sisemajanduse kogutoodang. See on viinud elamispindade käibe olulisele suurenemisele, mis nüüdseks moodustab sisemajanduse kogutoodangust 9%.

Vaatamata elamispindade tehingukäibe osakaalu suurenemisele oleme veel kaugel 2007. aasta hullusest, mis elamispindade käive moodustas tipphetkel isegi 20% sisemajanduse kogutoodangust.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nüüd on saadaval Kinnisvarakooli kinkekaart

KinnisvarakoolKinnisvarakooli kodulehelt on nüüdsest võimalik osta oma kallitele kingituseks kinkekaart.

Kinkekaardi ostja saab ise otsustada kingitava summa üle ning soovi korral lisada kinkekaardile sobiva pühenduse.

Kinkekaardid on müügil meie kodulehel ja saadetakse peale tasumist ostjale maili teel.

Kinkeekaardiga saab osta endale sobiva koolituse või hoopis vajaliku raamatu.

Kinkekaardi saab osta SIIT:

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arvo Vara: augustis uudistati enim üürikorterit Põlvas

Arco VaraKinnisvarafirma Arco Vara kodulehel pälvis augustikuus üllatuslikult suurimat tähelepanu kolmetoaline üürikorter Põlva keskuses, kirjutab Arco Vara maakler Ragne Sõstra.

Üürikorter osutus sedavõrd populaarseks, et huvilistelt tehti Arco Vara Tartu esindusse kümmekond telefonikõne päevas. Taolise tormijooksu põhjuseks võib pidada asjaolu, et esiteks on Põlvas üürikortereid pakkumises väga vähe ja vahemaad teiste keskustega suhteliselt lühikesed (Tartusse 47 km, Võrru 25 km). Teiseks on üürihinnad Põlvas näiteks ülikoolilinnast poole võrra väiksemad, kõnealuse 3-toalise korteri üür on 250 eurot kuus, Tartus ulatuvad sarnaste pindade üürid 600 euroni.

Tegemist oli ka ilusa, renoveeritud korteriga ja selliste puhul on nõus huvilised maksma rohkem, sest valikut lihtsalt ei ole. Sarnased pakkumised üüriturule eriti ei jõua, kuna paljud pinnad üüritakse tavaliselt välja tutvusringkonna kaudu.

Oma rolli suures huvis üüripinna vastu mängis kindlasti ka hea asukoht linnakeskuse suhtes.

Korter paikneb kivimaja kolmandal korrusel: esik, elutuba, kaks magamistuba, köök ja duširuum-WC koos. Elamispind on osaliselt möbleeritud ja selle juurde kuulub ka parkimiskoht hoovis.

Väikelinnade korterid sobivad investeeringuks

Viimasel ajal on väiksemates keskustes korteripakkumiste arv vähenenud, sest paljud investorid on vaadanud ka Tallinnast ja Tartust kaugemale. Kuni 20 000-eurose hinnaga kortereid ostetakse nii selleks, et neid renoveerida ja edasi müüa kui ka väljaüürimise eesmärgil. Üürikorteri tootlus lubab paljudes väikelinnades kümne aastaga korteri hinna tasa teenida.

Maakohtade plussiks on see, et korterite hinnad on madalamad ja üürniku leiab väga kiiresti. Kui korteri hinna ja kvaliteedi suhe on paigas, siis leiab kindlasti ka pikaajalise ja korraliku üürniku.

Kui keegi kaalub rahapaigutust väiksema asula või suisa maapiirkonna korterisse, siis peaks kindlasti arvestama, et vahemaa suuremate linnadega oleks selline, mis võimaldaks kas siis üürnikul või endal igapäevaselt sinna sõita väikese ajakuluga. Tasuvuse osas sõltub kindlasti sellest, millises olukorras korter osta ja kas see antakse üürile kohe või teostatakse enne ka renoveerimine.

Kui inimene müüb maakohas oma korterit, kus ise sees ei ela, võiks ta selle müügiperioodiks välja üürida, hoides nii kokku maksete pealt ja teenides ka lisasissetulekut. Väljaüürimiseks kuluvat aega saab vähendada maakleri abil. Kui soovitakse investeerida maakoha korterisse põhjusega see hiljem üürile anda siis maakler saab väga edukalt sellega hakkama – teeme alati kõikidele klientidele taustauuringu ja edastame info korteri omanikule, et ka tema saaks potentsiaalsest üürnikust hea ülevaate. Alati ei pea omanik ise kohale tulema, ta võib usaldada kogu protsessi maakleri kätte.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute mahu kiire kasv augustis jätkus

  • Eesti PankEttevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas augustis aasta võrdluses 6%
  • Uusi eluasemelaene anti välja varasemast suuremas mahus
  • Pankade laenuportfelli kvaliteet püsis augustis hea

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht jätkas augustis kiiret kasvu. Laenu- ja liisinguportfell suurenes kuuga 110 miljoni euro võrra, 16,7 miljardi euroni, seega on portfelli maht 6% suurem kui samal ajal aasta tagasi.

Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 6,8%. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell on viimastel kuudel kasvanud peamiselt pikaajaliste laenude toel, mis peegeldab ettevõtete suuremat investeerimisaktiivsust. Keskmisest kiiremini on kasvanud töötleva tööstuse ning kinnisvaraettevõtete laenude ja liisingute maht.

Uusi eluasemelaene anti välja varasemast suuremas mahus. Augustis väljastati uusi eluasemelaene 100 miljoni euro väärtuses, mis on viimaste aastate kõrgeim tase. Eluasemelaenude koguportfell oli augustis 4,6% suurem kui aasta tagasi. Majapidamiste muude laenude maht kasvas sarnaselt eelmiste kuudega kiiresti suuresti autoliisingu tõttu, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 16%.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal on sel aastal tõusnud. Augustis jäi eluasemelaenude keskmine intressimarginaal eelmise kuu tasemele, kuid aasta kokkuvõttes on see kasvanud. Uute eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes augustis 2,4%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine laenuintressimäär on olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtete augustis väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,2%.

Pankade laenuportfelli kvaliteet püsis augustis hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht oli augusti lõpus 194 miljonit eurot, mis moodustab 1,3% kogu laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht jätkas augustis tugevat kasvu. Hoiuste kogumaht suurenes kuuga 73 miljoni euro võrra, 11,1 miljardi euroni, mida on 7,6% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastataguse ajaga võrreldes üsna samas tempos.

Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist

Ettevotetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mahu kuine muutus ja aastakasv

Eesti ettevotetele kuu jooksul valjastatud pikaajalised laenud ja liisingud

Majapidamistele kuu jooksul valjastatud laenude ja liisingute maht

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Pärnus taastusid suve lõppedes mullused üürihinnad

Arco VaraPärnu üüriturg on suvel väga aktiivne, kuid mõneks kuuks üles sööstnud üürihinnad langevad sügise saabudes, kirjutab Arco Vara Pärnu osakonna juht ja kutseline hindaja Diana Nõmme.

Suvepealinna üürituru rahunemisel tekib paljudel uudishimu, et mis saab sügistalvisel perioodil nendest korteritest, mida suvel kõrgema tulu ootuses välja üüritakse? Kas nende korterite vastu on huvi ka kahe suve vahele jääval perioodil? Kas Pärnus on võimalik leida omale elamine vähemalt aastaks taskukohase hinnaga?

Praktika näitab, et suvituskorterite reklaamid on saanud uued pealkirja – anda üürile kuni 2017 suveni. Juba praegu on võimalik teha broneeringuid 2017. aasta suveks. Paljud suvised üüripinnad on leidnud lojaalsed püsikliendid, kes oma järgmist suvepuhkust plaanides eelistavad juba tuttavat usaldusväärset majutust.

Samas on järgmise suveni üürile antavate elamispindade üürihinnad langenud möödunud aasta pikaajaliste üüripindade hinnatasemeni. Heas seisukorras ühe- või kahetoalise korteri eest tuleb igakuiselt välja käia 180 kuni 250 eurot.

Pooltel üüripindadel lasub suve pitser

Suve mõju Pärnu üürikorterite turule on suur. Hetkel võib väita, et pakkumisel olevad üüripinnad jagunevad peaaegu võrdselt kaheks – pooled antakse üürile järgmise aasta suveni ja teine osa omanikest on valmis andma oma kinnisvara üürile pikaajaliselt.

Sügise hakul peaks suur osa suvituslinnas üürikodu vajavatest inimestest leidma sobiva elamispinna. Hetkeseisuga ületab 1- ja 2-toaliste pakkumine nõudlust. Pisut erinev on olukord 3-toaliste ja suuremate korterite osas, kuna nende osakaal üüriturul on kesine.

Lühiajaliseks üüriks ehk sügisest kevadeni korteritele on üürnike leidmine keerukam, kuid mitte võimatu, sest inimeste vajadused on väga erinevad. Leidub peresid, kes vajavad linnakorterit üksnes kooliperioodiks ning suve saabudes eelistatakse elu väljaspool linnamelu.

Samuti on lühiajaliseks väljaüürimiseks mõeldud korterid kasutusel ka külaliskorteritena, kuna üha enam eelistab ärireisidel viibijad hubast korterit hotellile. Esineb teisigi vähemlevinud põhjuseid, kindlustusjuhtumid, kodu vahetus / ehitus, perekondlikud probleemid, miks sügisest kevadeni korteritele on turgu.

Pärnus investeeri uude elamusse ja heasse asukohta

Lisaraha teenimise eesmärgil suvepealinna korteri soetamisel tasub silmas pidada järgnevaid märksõnu: uus või rekonstrueeritud elamu, hea asukoht (kesklinn või rannarajoon) ning parkimiskoht.

Elamispindade hinnatud omadusteks peetakse korterite vähesust elamus, eraldi sissepääsu, terrassi või rõdu. Eriti nõutud on õueala kasutamise võimalusega ja parkimiskohaga objektid. Käeoleval hetkel on hulgaliselt konkreetsete ostusoovidega kliente, kellele kahjuks ei leia turult sobivat objekti. Pidev huvi on 1- ja 2-toalised korterite vastu, mis asuvad esimesel või teisel korrusel.

Jätkuvalt on Pärnus populaarsed ~ 40 – 60 ruutmeetrised korterid 1971-1990 kasutusse võetud majades. Müügihindade osas on viimane aasta näidanud stabiilselt kerget tõusu. Korterite keskmine müügihinna kasv on olnud 7,3% ning keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 7,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Uusarendusi lisandub Pärnusse järjest juurde ja nende müügiaeg pikeneb, kuid kinnisvaraarendajate müügihinnad reageerivad ostjate nappusele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad aktiivse ja tulemusliku korteriühistu olemasolu ja objekti korrektne dokumentatsioon. Huvi korterite vastu püsib aastaringselt.

Majade müügis, erinevalt korterituru aastaringsest aktiivsusest on tunda veidi hooajalist erinevust. Maja ostuotsused langetatakse pigem kevadest hilissügiseni. Samas leiavad mereäärsed talukohad või linnalähedased suvilad uue omaniku ka talveperioodil.

Diana Nõmme
Arco Vara Pärnu osakonna juht / Kutseline hindaja

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara: Pärnus taastusid suve lõppedes mullused üürihinnad

Arco VaraPärnu üüriturg on suvel väga aktiivne, kuid mõneks kuuks üles sööstnud üürihinnad langevad sügise saabudes, kirjutab Arco Vara Pärnu osakonna juht ja kutseline hindaja Diana Nõmme.

Suvepealinna üürituru rahunemisel tekib paljudel uudishimu, et mis saab sügistalvisel perioodil nendest korteritest, mida suvel kõrgema tulu ootuses välja üüritakse? Kas nende korterite vastu on huvi ka kahe suve vahele jääval perioodil? Kas Pärnus on võimalik leida omale elamine vähemalt aastaks taskukohase hinnaga?

Praktika näitab, et suvituskorterite reklaamid on saanud uued pealkirja – anda üürile kuni 2017 suveni. Juba praegu on võimalik teha broneeringuid 2017. aasta suveks. Paljud suvised üüripinnad on leidnud lojaalsed püsikliendid, kes oma järgmist suvepuhkust plaanides eelistavad juba tuttavat usaldusväärset majutust.

Samas on järgmise suveni üürile antavate elamispindade üürihinnad langenud möödunud aasta pikaajaliste üüripindade hinnatasemeni. Heas seisukorras ühe- või kahetoalise korteri eest tuleb igakuiselt välja käia 180 kuni 250 eurot.

Pooltel üüripindadel lasub suve pitser

Suve mõju Pärnu üürikorterite turule on suur. Hetkel võib väita, et pakkumisel olevad üüripinnad jagunevad peaaegu võrdselt kaheks – pooled antakse üürile järgmise aasta suveni ja teine osa omanikest on valmis andma oma kinnisvara üürile pikaajaliselt.

Sügise hakul peaks suur osa suvituslinnas üürikodu vajavatest inimestest leidma sobiva elamispinna. Hetkeseisuga ületab 1- ja 2-toaliste pakkumine nõudlust. Pisut erinev on olukord 3-toaliste ja suuremate korterite osas, kuna nende osakaal üüriturul on kesine.

Lühiajaliseks üüriks ehk sügisest kevadeni korteritele on üürnike leidmine keerukam, kuid mitte võimatu, sest inimeste vajadused on väga erinevad. Leidub peresid, kes vajavad linnakorterit üksnes kooliperioodiks ning suve saabudes eelistatakse elu väljaspool linnamelu.

Samuti on lühiajaliseks väljaüürimiseks mõeldud korterid kasutusel ka külaliskorteritena, kuna üha enam eelistab ärireisidel viibijad hubast korterit hotellile. Esineb teisigi vähemlevinud põhjuseid, kindlustusjuhtumid, kodu vahetus / ehitus, perekondlikud probleemid, miks sügisest kevadeni korteritele on turgu.

Pärnus investeeri uude elamusse ja heasse asukohta

Lisaraha teenimise eesmärgil suvepealinna korteri soetamisel tasub silmas pidada järgnevaid märksõnu: uus või rekonstrueeritud elamu, hea asukoht (kesklinn või rannarajoon) ning parkimiskoht.

Elamispindade hinnatud omadusteks peetakse korterite vähesust elamus, eraldi sissepääsu, terrassi või rõdu. Eriti nõutud on õueala kasutamise võimalusega ja parkimiskohaga objektid. Käeoleval hetkel on hulgaliselt konkreetsete ostusoovidega kliente, kellele kahjuks ei leia turult sobivat objekti. Pidev huvi on 1- ja 2-toalised korterite vastu, mis asuvad esimesel või teisel korrusel.

Jätkuvalt on Pärnus populaarsed ~ 40 – 60 ruutmeetrised korterid 1971-1990 kasutusse võetud majades. Müügihindade osas on viimane aasta näidanud stabiilselt kerget tõusu. Korterite keskmine müügihinna kasv on olnud 7,3% ning keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 7,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Uusarendusi lisandub Pärnusse järjest juurde ja nende müügiaeg pikeneb, kuid kinnisvaraarendajate müügihinnad reageerivad ostjate nappusele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad aktiivse ja tulemusliku korteriühistu olemasolu ja objekti korrektne dokumentatsioon. Huvi korterite vastu püsib aastaringselt.

Majade müügis, erinevalt korterituru aastaringsest aktiivsusest on tunda veidi hooajalist erinevust. Maja ostuotsused langetatakse pigem kevadest hilissügiseni. Samas leiavad mereäärsed talukohad või linnalähedased suvilad uue omaniku ka talveperioodil.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvara fotokoolitus toimub 30/09/2016

Hasso Hirvesoo / Kinnisvara fotokoolitusKinnisvarakoolis toimub  30/09/2016 “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast paremaid pilte, mis aitaksid reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

Kinnisvara fotokoolitus” toimub reedel 30/09/2016 kell 12:00-17:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 18-26/10/2016

18/10/2016 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on  kinnisvaraõigusel.  Koolitaja ja jurist Evi Hindpere on käsiraamatuteKorter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”, “Pärimine“, “Kinnisvaraõiguse ABC“, “Perekonnaõigus ja varasuhted” ja “Kinnisvaramaakleri ABC” autor

Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Rikkaks üüriäris: Kas korterit tasub üürile anda eraisikuna või ettevõtte kaudu

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui väljaüüritava korteri omanik on ettevõte on ainus mõistlik võimalus korterit välja üürida sama ettevõtte alt. Kui aga korteri omanik on eraisik on valikuvõimalus.

Eraisikust korteriomanik saab olla üürileandja eraisikuna. Sellisel puhul tuleb tas üüritulult tasuda tulumaks. Alates 2016. aastast on üüritulu tulumaks 16%. Üürikorteri heaks tehtud kulutusi (sisustuse ostmine, korteri remont, elamu remondifond, maamaks, kindlustus jm) eraisikust üürileandja tuludest maha lahutada ei saa.

Eraisikust korteriomanik võib eluruumi anda tasuta kasutamise lepingu alusel ettevõttele, kes omakorda korterit üürnikule välja üürib. Sellisel puhul laekuvad üüritulud ettevõttesse. Samuti saab ettevõtte kuludesse kanda korteri heaks tehtud kulutused.

Tulumaks rakendub juhul, kui üürileandja soovib ettevõttest raha välja võtta. Dividendidele kehtib tavapärane tulumaksumäär 20%. Palgana raha väljavõtmise puhul lisanduvad sotsiaalmaks, töötuskindlustus ja kogumispension.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole. Taas peab eraisikust vara omanik tasuma tulumaksu müügile järgneval aastal. Ettevõttes oleva vara puhul tuleb tulumaks tasuda ettevõttest raha palga või dividendidena väljavõtmise järel.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Põhja-Tallinnas napib häid väikeseid kortereid

Uus MaaKui viimased aastad on Põhja-Tallinnas, kui väga populaarses elupiirkonnas olnud kõige nõutavamad suuremad perekorterid, siis nüüd on ihaldatumaks objektiks kujunenud väiksemad korterid.

Kõige enam otsitakse ühe- ja kahetoalisi, eelistatult vaiksemas kohas ja väiksemas või huvitavamas majas asuvaid kortereid. Väga hästi lähevad Kalamajas ja Pelgulinnas asuvad kuni 25 ruutmeetri suurused ja kuni 50 000 eurot maksvad korterid.

Tõsi, ideaalseid väikeseid kortereid Pelgulinnas ja Kalamajas väga palju ei liigu. Tihti on pakutavad halvas seisukorras, asudes majades, mis on unarusse jäänud. Kõige kauem läheb müügiga just kehvas majas asuva korteriga, mille puhul on hinnaeeskujuks olnud mõni samas piirkonnas olev korralik korter heas seisus majas.

Kui korter on hea ja maja korda tehtud, siis läheb müük kiiresti. Selliste korterite ostjaks on tihti investor, kellel ei ole vaja võtta laenu ning tehing toimub kiiresti. Samuti on nõutud isikupärased korterid, kus siseviimistlus on kooskõlas maja vanuse ja ümbrusega.

Kuigi üldiselt kehtib põhimõte, et kui hind vastab turutasemele, leiab ostja nii väike kui suur korter, on viimaste puhul murelapseks osutunud suured kolmetoalised, enamasti üle 100 ruutmeetrised korterid, mille pakkumisi on kõige rohkem. Tihti paiknevad need uutes majades, jäädes hinnavahemikku 180 000 – 225 000 eurot. See on just selline hinnapiir, kus noored laenu ei saa. Ja kui saavad, siis valivad nad pigem neljatoalise korteri, mis on kas veidi kallim või isegi samas hinnaklassis.

Vahemärkusena olgu öeldud, et hoogne suurte korterite rajamine arendustes on seotud parkimisega. Kinnistu suurus määrab, mitu parkimiskohta saab maja juurde tekitada ja sellest sõltub korterite arv.

Nagu üldiselt, nii finantseeritakse ka enamik Põhja-Tallinna tehinguid panga abil, ca 75% kõigist korterimüükidest. Nagu juba enne mainitud, on ülejäänud 25% seas hulk tehinguid investorite poolt, kes kasutavad omavahendeid.

Paljud ostjad tulevad üürikorteritest. Pangad annavad headel tingimustel laenu ja inimesed eelistavad pigem osta, kui üürida. Kliendid on aga väga teadlikud ja otsusega ei kiirusta. Kõik huvipakkuv vaadatakse üle ja alles siis tehakse otsus.

Kokkuvõtteks. Kinnisvaraturg on stabiilne ja ostjale orienteeritud; pakkumiste hulk on suur nii vanade kui uute korterite hulgas ning pangad annavad vastutustundlikult laenu ja intressid on head. Kõik see kokku loob rahuliku ja soodsa olukorra ostja jaoks, sest tal on valikut ja aega tutvuda kõikide pakkumistega, tundmata hirmu, et homme võidakse huvipakkuv korter eest ära osta.

Marina Hodus
Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark