Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

SEB: Несмотря на увеличение экспорта, экономический рост сохраняется медленным

SEB PankЭкономический рост оставался во втором квартале медленным

Департамент статистики опубликовал в четверг первоначальную быструю оценку ВВП за второй квартал, на основе которой экономический рост сохраняется крайне медленным. По сравнению с тем же периодом 2015 года экономика Эстонии выросла всего на 0,6%. Согласно пресс-релизу Департамента статистики, в реальный рост ВВП внесли отрицательный вклад налоги от нетто-продукции.

По сравнению с тем же периодом прошлого года, конечно же, увеличилось поступление налога с оборота и акцизов, однако выросли и выплаты субсидий. Усугубился также недостаток товарообмена. Более подробные данные о ВВП будут опубликованы в сентябре, однако из конкретных секторов экономический рост подвело уменьшение производственных объемов сланцевой промышленности. Вероятным следует считать также уменьшение прибавочной стоимости, созданной в строительном и транспортном секторе.

Эстонский экспорт улучшился

И хотя, согласно свежей статистике эстонский экспорт уменьшился в июне на 2%, по итогам шести месяцев экспорт сохраняется на том же уровне по сравнению с аналогичным периодом прошлого года. В общей сложности Эстония экспортировала в первом полугодии товаров стоимостью 5,8 млрд евро и импортировала на 6,7 млрд евро. В действительности объем товарообмена даже несколько вырос. В частности, продолжилось падение экспортных цен, что означает то, что для получения той же суммы предприятия должны были продать даже больше, чем ранее. В первом полугодии индекс экспортных цен уменьшился на 3%, что выражается в основном в падении цен на топливо и продукты питания.

Как известно, существенную часть из экспорта Эстонии образует реэкспорт, или товарообмен. Поскольку получаемый от него доход является малым для экономики, то наряду со сводным показателем экспорта существенно большее значение имеет экспорт товаров, произведенных в Эстонии. В первое полугодие 2016 г. произведенные здесь товары составили 72% от общего экспорта, и в качестве положительной новости можно отметить, что их продажа продвигалась существенно лучше, чем продажа товаров для обмена.

По сравнению с первым полугодием 2015 года экспорт товаров эстонского происхождения увеличился на 3%. Причиной был при этом именно хороший результат второго квартала, когда товаров эстонского происхождения удалось продать заграницу на 6,5% больше, чем ранее. Уменьшение экспорта товаров для обмена объясняется главным образом изменившейся ценой на топливо. Если в первом полугодии 2015 года было экспортировано через Эстонию минерального топлива на 600 млн евро, то в этом году – на 400 млн евро. Из отечественных товаров падение цен на топливо больше всего повлияло на показатели продаж сланцевой продукции.

Из товаров, произведенных в Эстонии, в первом полугодии ускорился больше всего экспорт дерева и деревянных изделий. В общей сложности данной продукции было продано приблизительно на 600 млн евро, что на 8% больше, чем в прошлом году. Продажа деревянных изделий увеличилась в абсолютной сумме больше всего в направлении Швеции, которое поддерживается активным государственным строительным рынком. Отличные результаты были достигнуты также на многих других рынках.

Экспорт в Голландию смоги увеличить более чем в два раза, при этом равномерная продажа по месяцам показывает, что имеется дело не с отдельной крупной сделкой. Предприятия Эстонии кажутся также активно направленными на азиатский рынок, поскольку экспорт продукции из дерева в Китай и Южную Корею увеличился более чем наполовину. В случае Китая, к сожалению, нельзя говорить именно о широко наукоемком экспорте – туда Эстония в первом полугодии продавала в основном пиловочное бревно.

С деревом связана также другая группа товаров, которая в первом полугодии дала размах экспорту товаров, произведенных в Эстонии – иные промышленные изделия. В частности, наиболее существенной статьей продажи в этой группе товаров являются сборные строения, или в основном эстонские деревянные дома. По сравнению с тем же периодом прошлого года экспорт сборных строений вырос на 8%, и в основном его поддержал рост немецкого рынка. К группе товаров иных промышленных изделий относится также продукция мебельной промышленности Эстонии, которая экспортирует заграницу преимущественно кровати, матрасы и диваны. Результаты продажи мебельной промышленности улучшил хороший рост на рынках Финляндии и Швеции.

По итогам полугодия увеличилась также продажа крупнейшей статьи эстонского экспорта – машин и оборудования. При этом причиной 2%-го увеличения является именно сильный второй квартал, когда экспорт увеличился до целых 14%. В первом квартале продажа машин и оборудования уменьшилась на 9%. В отрасли доминирует отдельный крупный производитель, объем производства которого в первые месяцы года был ниже прежнего. Преобладающая часть экспорта отрасли движется в Финляндию и Швецию, образуя в случае последней почти 60% направляющегося туда эстонского экспорта.

Первое полугодие 2016 года было успешным также для многих небольших сфер деятельности. И хотя во внешней торговле Эстонии в целом экспорт растительных изделий имеет малый удельный вес, но именно эта отрасль дала один из основных вкладов в рост экспорта. По сравнению с прошлым годом увеличился экспорт группы товаров, содержащей главным образом зерновые, более чем наполовину.

От промышленности более чем на 13% увеличилась продажа транспортных средств в иностранные государства, что свидетельствует об успехе эстонской промышленности маломерных судов и производителей прицепов. В первом полугодии удалось продать на 42% больше маломерных судов и связанных с ними изделий. Из общего экспорта Эстонии продукция судовой промышленности составляет все же лишь мизерные 0,2%. Учитывая близость целевых рынков с высоким потенциалом, роль судовой промышленности в экспорте Эстонии могла бы в ближайшие годы существенно увеличиться.

Рисунок 1. Изменение в экспорте в первом полугодии 2016 года по сравнению с тем же периодом прошлого года, 5 групп товаров с наибольшим ростом и 5 групп товаров с наибольшим падением, млн евро.

SEB

Из произведенных в Эстонии товаров в первом полугодии уменьшился больше всего экспорт продуктов животного происхождения, т.е., в основном, молока. Причиной послужили закрытый восточный рынок и острая конкуренция, а также падение цен. Для экономики в целом, пожалуй, больше всего вызывает беспокойство уменьшение экспорта металлоизделий.

В силу характера продукции сектора объемы экспорта из месяца в месяц были относительно скачкообразными, однако в этом году предприятия Эстонии выполнили заметно меньше заказов, чем ранее. Речь идет об одном из наиболее существенных промышленных секторов Эстонии, скудные результаты которого оказывают влияние также на экономический рост.

Михкель Нестор
экономист SEB

http://www.inoreader.com/article/3a9c6e7f9af2edd8-nesmotrya-na-uvelichenie-%D1%8Dksporta-%D1%8Dkonomicheskiy-rost-sohranyaetsya-medlennim

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ühisrahastusplatvormi EstateGuru kaudu väljastatud laenude maht ületas 10 miljoni euro piiri

EstateguruEstateGuru ühisrahastusplatvormi laenude maht ületas 10 miljoni euro piiri. Nii Eesti kui välismaa investorite abiga on tänaseks rahastatud üle 60 Eesti kinnisvaraprojekti.

“Väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel ning kinnisvaraarendajatel on sageli üsna keeruline saada oma projekti elluviimiseks pangalaenu, isegi kui äriplaan on tulus ning laenuvõtjal on pikaajaline ettevõtluskogemus. EstateGuru on aidanud oma plaanide teostamisel paljusid ettevõtjaid, loonud kümneid uusi töökohti ning pakkunud enam kui 4300-le investorile võimalust investeerida turvaliselt kinnisvaraga tagatud laenudesse,” ütles EstateGuru asutaja Marek Pärtel.

Kuigi suveperioodil on suurel osal ettevõtetest kuukäive tavapärasest madalam, saavad EstateGuru platvormil projektid võrdlemisi kiiresti rahastatud – senine rekord on 31 000 eurot 31 minutiga.

Keskmine laenu suurus EstateGuru platvormil on 162 227 eurot, LTV 59,32% ja tagastatud laenude ajalooline keskmine tootlus 11,77%. Laene on tagastatud 3,1 miljoni euro väärtuses ning investoritele on välja makstud kokku 376 383 eurot intressitulu. Hetkel on kõik laenude tagasimaksed graafikus.

“EstateGuru soovib tänada kõiki investoreid, kes on otsustanud usaldada oma raha platvormi kaudu pakutavatesse projektidesse. Töötame ka edaspidi selle nimel, et pakkuda võimalikult häid hüpoteegiga tagatud investeerimisvõimalusi nii Eestis kui piiri taga,” sõnas Pärtel.

EstateGuru meeskond koosneb oma ala asjatundjatest, kellel on üle 15 aasta kogemus kinnisvaravaldkonnas ning üle 10 aasta riskihindamises. Kõikide projektide puhul hinnatakse nende väärtust ja likviidsust, samuti nende elluviimispotentsiaali. Platvormile ei lisata projekte, millesse meeskond ei oleks ise valmis investeerima.

Investeerimise miinimumsumma EstateGuru platvormil on 50 eurot, mis annab võimaluse kaasata protsessi nii noori kui ka algajaid investoreid. Keskmine investeeringu summa on projekti umbes 1000 eurot ning suurimad investeerimisportfellid ületavad 0,5 miljoni piiri.

EstateGuru asutati 2013. aastal ning peakontor asub Tallinnas, Eestis.

Juhatuse liikmed on Marek Pärtel, Marko Arro, Kaspar Kaljuvee.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

SEB: Hoolimata ekspordi suurenemisest, püsib majanduskasv aeglane

SEB PankStatistikaameti esialgsel hinnangul püsis Eesti majanduskasv teises kvartalis endiselt väga aeglane. Küll on varasemaga võrreldes paranenud olukord väliskaubanduses.

Majanduskasv jäi teises kvartalis aeglaseks

Statistikaamet avaldas neljapäeval esialgse kiirhinnangu II kvartali SKP kohta, mille põhjal püsib majanduskasv äärmiselt aeglane. Võrreldes 2015. aasta sama ajaga, kasvas Eesti majandus vaid 0,6%. Statistikaameti pressiteate kohaselt panustasid SKP reaalkasvu negatiivselt netotoote-maksud.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes küll käibemaksu ja aktsiiside laekumine, kuid kasvasid ka subsiidiumite väljamaksed. Süvenes ka kaubavahetuse puudujääk. Põhjalikumad andmed SKP kohta avaldatakse septembris, kuid konkreetsetest sektoritest on majanduskasvu alla vedanud põlevkivitööstuse tootmismahtude vähenemine. Tõenäoliseks tuleb pidada ka ehitus- ja transpordisektoris loodud lisandväärtuse kahanemist.

Eesti eksport on paranenud

Kuigi värske statistika kohaselt vähenes Eesti eksport juunis 2%, püsib kuue kuu kokkuvõttes eksport samal tasemel eelmise aasta sama ajaga. Kokku eksportis Eesti esimesel poolaastal kaupasid 5,8 miljardi väärtuses ja importis 6,7 miljardi eest. Tegelikkuses on kaubavahetus maht aga isegi mõnevõrra kasvanud. Nimelt on jätkunud ekspordihindade langus, mis tähendab, et sama summa teenimiseks on ettevõtted pidanud müüma senisest veidi enam. Esimesel poolaastal kahanes ekspordihinnaindeks 3%, mis väljendab peamiselt kütuse- ja toiduainehindade langust.

Teatavasti moodustab olulise osa Eesti ekspordist re-eksport ehk kaubavahendus. Et sellest saadav tulu on majanduse jaoks väike, omab ekspordi koondnumbri kõrval sisuliselt suuremat tähendust Eestis toodetud kaupade eksport. 2016. I poolaastal moodustasid siin toodetud kaubad koguekspordist 72% ja positiivse uudisena edenes nende müük oluliselt paremini, kui vahendus-kaupade oma.

Võrreldes 2015. I poolaastaga kasvas Eesti päritolu kaupade eksport 3%. Põhjuseks oli seejuures just II kvartali hea tulemus, mil Eesti päritolu kaupasid õnnestus välismaale müüa 6,5% varasemast enam. Vahendatavate kaupade ekspordi vähenemist selgitab peamiselt muutunud kütusehind. Kui 2015. I poolaastal eksporditi Eesti kaudu mineraalseid kütuseid 600 mln euro eest, siis sellel aastal 400 mln euro eest. Kodumaistest kaupadest on kütuste hinnalangus mõjutanud enim põlevkivitoodete müüginumbreid.

Eestis toodetud kaupadest kiirenes esimesel poolaastal kõige enam puidu- ja puittoodete eksport. Kokku müüdi neid ligi 600 mln euro eest, mida on 8% enam kui eelmisel aastal. Puittoodete müük suurenes absoluutsummas kõige enam Rootsi suunal, mida toetab riigi aktiivne ehitusturg. Väga häid tulemusi saavutati aga ka mitmel teisel turul.

Eksporti Hollandisse on suudetud enam kui kahekordistada, seejuures näitab kuude lõikes ühtlane müük, et tegu polnud üksiku suurtehinguga. Eesti ettevõtted näivad aktiivselt sihtivat ka Aasia turgu, sest puittoodete eksport on suurenenud enam kui poole võrra nii Hiinasse kui Lõuna-Koreasse. Hiina puhul ei saa kahjuks rääkida just liialt teadmistemahukast ekspordist – sinna müüs Eesti esimesel poolaastal peamiselt saepalki.

Puiduga on seotud ka teine kaubagrupp, mis andis Eestis toodetud kaupade ekspordile esimesel poolaastal hoogu – muud tööstustooted. Nimelt on kõige olulisem müügiartikkel selles kaubagrupis kokkupandavad ehitised ehk peamiselt Eesti puitmajad. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on kokkupandavate ehitiste eksport kasvanud 8% võrra ja põhiliselt on seda toetanud Saksa turu kasv. Muude tööstustoodete kaubagruppi kuulub ka Eesti mööblitööstuse toodang, kes välismaale ekspordib valdavalt voodeid, madratseid ja diivaneid. Mööblitööstuse müügitulemusi on parandanud hea kasv Soome ja Rootsi tugudel.

Poolaasta kokkuvõttes on suurenenud ka Eesti suurima ekspordiartikli, masinate ja seadmete müük. Seejuures on 2% suurenemise põhjuseks just tugev II kvartal, mil eksport kasvas koguni 14%. I kvartalis masinate ja seadmete müük 9% võrra vähenes. Haru domineerib üksik suurtootja, kelle tootmismaht oli aasta esimestel kuudel varsemast madalam. Valdav osa haru ekspordist liigub Soome ja Rootsi, moodustades viimase puhul pea 60% sinna suunduvast Eesti ekspordist.

2016. I poolaasta oli edukas ka mitme väiksema tegevusala jaoks. Kuigi Eesti väliskaubanduses tervikuna on taimsete toodete eksport vähese osatähtsusega, siis oli just see haru üks peamiseid panustajaid ekspordikasvu. Võrreldes eelmise aastaga, suurenes peamiselt teravilju sisaldava kaubagrupi eksport enam kui poole võrra. Tööstuse poolelt on 13% võrra suurenenud transpordi-vahendite müük välisriikidesse, mis peegeldab Eesti väikelaevatööstuse ja haagisetootjate edu. Esimesel poolaastal läks kaubaks 42% enam väikelaevasid ja seotud tooteid. Eesti koguekspordist moodustab laevatööstuse toodang siiski vaid kaduvväikese 0,2%. Arvestades kõrge potentsiaaliga sihtturgude lähedust, võiks laevatööstuse roll Eesti ekspordis lähiaastatel oluliselt suureneda.

Joonis 1. Muutus ekspordis 2016. I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga, 5 enim kasvanud ja 5 enim kahanenud kaubagruppi, mln eurot.

muutus-ekspordis

Eestis toodetud kaupadest vähenes esimesel poolaastal enim loomsete toodete ehk peamiselt piima eksport, põhjuseks suletud idaturg ja terav konkurents, kuid ka hinnalangus. Majanduse kui terviku jaoks on ehk kõige murettekitavam metalltoodete ekspordi vähenemine. Tulenevalt sektori toodangu iseloomust, on ekspordimahud olnud kuust-kuusse suhteliselt hüplikud, kuid sellel aastal on Eesti ettevõtted täitnud märksa vähem tellimusi kui varasemalt. Tegemist on ühe Eesti kõige olulisema tööstussektoriga, mille kesised tulemused mõjutavad ka majanduskasvu.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

http://www.seb.ee/foorum/majanduskeskkond/hoolimata-ekspordi-suurenemisest-pusib-majanduskasv-aeglane

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tööealise elanikkonna aktiivsus tööturul kasvas

StatistikaametTöötuse määr oli 2016. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9%, teatab Statistikaamet. Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esmakordselt üle 700 000.

Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui 2015. aasta II kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000.

Kui tööealiste inimeste (15–74-aastased) arv jätkas aeglast vähenemist, siis aktiivsus tööturul liikus jätkuvalt vastupidises suunas. 2016. aasta II kvartalis oli nii tööhõive määr (66,9%) kui ka tööjõus osalemise määr (71,5%) viimase 20 aasta kõrgeim. Tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) tõusis esmakordselt üle 700 000 ning oli hinnanguliselt 702 000. Tingimustes, kus tööealine elanikkond kahaneb, saab tööturul aktiivsete inimeste arv kasvada vaid seni tööturul mitteaktiivsete arvelt. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga vähenes tööturul mitteaktiivsete inimeste arv ligi 20 000 inimese võrra ning oli 2016. aasta II kvartalis hinnanguliselt 280 000.

tööturul arv

Suurima panuse tööhõive määra tõusu andsid vanemaealised (50–74-aastased). Kui 2015. aasta II kvartalis oli vanemaealiste tööhõive määr 54%, siis 2016. aasta II kvartalis 57,9%. Tööhõive määr tõusis nii meeste kui ka naiste seas, kuid naised andsid kõigis vanuserühmades kasvu suurema panuse. Tööhõive määr tõusis nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas. Töötuslõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel vähenes, kuna mitte-eestlaste töötuse määr langes ja eestlaste oma tõusis. Eestlaste töötuse määr oli 2016. aasta II kvartalis 5,8% ning mitte-eestlastel 8%. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga paranenud hõivenäitajate kujunemisel võisid olulist rolli mängida naiste pensioniea tõus poole aasta võrra, töövõimereform ning hoolimata oma mõõdukusest, ka plusspoolel olev majanduskasv.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

OEG müüs Eestis Hiltoni hotellikompleksi hoonet omava tütarettevõtja

Olympic CasinoOEG kontserni kuuluv Jessy Investments B.V. sõlmis lepingu 100%-lise osaluse müümiseks Eesti tütarettevõtjas Kesklinna Hotelli OÜ, mis omab Tallinnas hotelli- ja meelahutuskompleksi hoonet, kus tegutsevad hotell Hilton Tallinn Park ja OEG kontserni esinduskasiino Olympic Park Casino. Ostjaks on East Capital kontserni kuuluv ECB3 Tallinn OÜ. Tehingu hinnaks on 48 miljonit eurot.

Müügitehingu eesmärgiks on vabastada kinnisvarasse investeeritud kapitali ja keskenduda kontserni põhitegevusele – kasiinode ja meelelahutuskeskuste opereerimisele. Müügitehingu osaks ei ole hoones tegutsevad hotelli- ja kasiinooperatsioonid, mis jäävad jätkuvalt kuuluma OEG kontsernile. Kesklinna Hotelli OÜ osakapitali nimiväärtus on 2 520 eurot; osaluse soetusmaksumus OEG kontserni jaoks oli 77 949 eurot.

Müügitehingu käigus tagastatakse ka Kesklinna Hotelli OÜ poolt võetud pangalaen summas 25 miljonit eurot. Peale tehingu lõpule viimist vähenevad OEG kontserni põhivarad ligikaudu 30 miljoni euro võrra ning kohustused vähenevad 25 miljoni euro võrra. Müügitehingust saadav kasum arvestades tehinguga kaasnevaid kulusid on ligikaudu 17 miljonit eurot. Tehingu lõpuleviimine sõltub tavapäraste tingimuste täitmisest, sh Eesti konkurentsiameti heakskiidu saamisest, misjärel toimub ka osaluse eest tasumine.

OEG kontserni ettevõtjad Olympic Casino Eesti AS ja OÜ Fortuna Travel on sõlminud Kesklinna Hotelli OÜ-ga pikaajalised üürilepingud, mille alusel Olympic Casino Eesti AS ja OÜ Fortuna Travel üürivad Kesklinna Hotelli OÜ-lt hoonet vastavalt kasiino ja hotelli opereerimiseks ning tasuvad selle eest igakuiselt üürimakseid. Kesklinna Hotelli OÜ-l puuduvad kohtu- ja vahekohtumenetlused, mis võiksid oluliselt mõjutada äriühingu majandustegevust.

Kesklinna Hotelli OÜ juhatuse liige on Meelis Pielberg (ühtlasi ka Olympic Entertainment Group AS-i juhatuse liige), kes asendatakse peale tehingu lõpule viimist ostja poolt määratud isiku(te)ga. Käesolev tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga (NASDAQ Tallinna börsi reglemendi tähenduses). OEG juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nipid koduostjale: laenuvõtja ja kaaslaenutaotleja

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenu taotlemisel tuleb otsustada, kes on laenuvõtja ehk laenutaotleja. Paljus haakub laenuvõtjaks olemine sellega, kes saab soetatava kinnisvara omanikuks.

Kui kodu ostab ja laenu soovib võtta üksik inimene, siis on selge, et laenutaotlejaks on ta ise. Kui kodu ostavad elukaaslased, kes ei ole abielus, võiksid laenuvõtjad ja hilisemad kinnisvaraomanikud olla nad mõlemad.

Kui uut pesa punuvad kooselavad inimesed, kes ei ole abielus, taandub laenuvõtjaks olemise temaatika sellele, kes saab ostetava kinnisvara omanikuks. Kui paarisuhe toimib võrdsetel alustel, siis on mõistlik, et kinnisvara soetatakse kahe peale ehk kaasomandisse ning laen võetakse kahe peale isegi vaatamata sellele, et laenumakse makstakse ühe elukaaslase pangakontolt.

Kaaslaenutaotlejast on abi ka juhul, kui laenutaotlejal jääb sissetulekust napiks. Selleks, et pank oleks valmis laenu pakkuma, on võimalus leida kaaslaenutaotleja. Sellisel puhul võiks kaaslaenutaotleja olla abikaasa või elukaaslane, üksiku inimese puhul tema vanemad.

Olukorras, kus kinnisvara soovib soetada abielupaar, tuleb mängu see, kas kinnisvara ostetakse ühisomandisse või lahusvaraks. Varaühisus tähendab seda, et abielu jooksul omandatud vara loetakse ühisvaraks, välja arvatud abikaasa päritud ja kingiks saadud vara. Ühisomand kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja kui vara hulka kuuluva kinnisasja või osaga on vaja tehinguid teha – näiteks kinnisvara müüa või koormata hüpoteegiga -, on tehingu tegemiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Varalahusus on abikaasade võimalus abielludes sõlmida abieluvaraleping nii, et abielu kestel omandatud vara ei muutu ühisvaraks, vaid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel asi on. Näiteks kui abielu kestel ostetakse korter ja ainult üks abikaasa kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, siis varalahususe korral ei muutu see kinnisasi abikaasade ühisvaraks, vaid omanikuks jääb ainult see abikaasa, kes on omanikuna kinnistusraamatus märgitud. Lahusvaraga saab tehingute teha selle omanik abikaasalt nõusiolekut küsimata.

Kui abikaasad ei lepi abiellumisel kokku, millist vararežiimi kasutatakse, kohaldatakse neile automaatselt varaühisust. Peale selle võivad abikaasad enne abielu sõlmimist või abielu ajal tunnistada abieluvaralepinguga ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid.

Kui abikaasad varalahususes kokku pole leppinud, saavad nad mõlemad ostetava kinnisvara omanikeks. Otseselt ei ole vaja, et sellisel puhul oleksid mõlemad abikaasad kaaslaenutaotlejad, pank võib seda siiski nõuda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Participation rate increased even further

SwedbankThe number of inactive decreased by 19,000 people, over the year, in the second quarter of this year. In addition to tight labour market, inactivity declined due to state reforms – an increase in the retirement age and the rearrangement of the social benefits system of the people with disabilities, who are now entitled to certain benefits only if they work or actively look for work. At the end of June, there were 5,000 people with reduced working ability looking for a job through the Estonian Unemployment Insurance Fund.

Employment growth remained surprisingly strong (+2.6%, after +1.1% in the first quarter, year-on-year). Estonian enterprises have handled the combination of low export demand, falling output prices and a strong wage growth relatively well, at least so far. One of the reasons behind the still rapid employment growth is the labour intensive part of the economy, i.e., the services sector, where 2/3 of the employees work, and which has enjoyed strong sales growth due to a rapid growth in consumption.

Employment decreased in the mining and energy sectors where output volumes have decreased substantially due to low output prices. Employment growth should continue in the second half of the year as enterprises plan to raise the number of employees in industry as well as in the services sector.

The number of unemployed stayed at the same level as last year and unemployment rate was 6.5% in the second quarter, the same as in the previous quarter and in the second quarter of 2015. Unemployment rate might have reached its bottom (excluding seasonal decline in the third quarter).

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Majanduskasvu mõjutas aktsiisikaupade senisest suurem varumine

RahandusministeeriumEesti sisemajanduse kogutoodang kasvas Statistikaameti esialgsel hinnangul aastases võrdluses 0,6%. Tagasihoidliku kasvu taga on valdavalt kütuse ja alkoholi varude suurenemine osaliselt teise kvartali arvelt. Nii sissetulekute, kui tarbimise kasv jätkus teises kvartalis siiski esimese kvartaliga võrreldavas tempos ning majandususalduse koondindeks püsis ajaloolise keskmise tasemel.

Teise kvartali majanduskasvu näitajat mõjutas negatiivselt netotootemaksude komponent, mis andis aktsiiside laekumise tõttu olulise negatiivse panuse. See oli seotud aktsiisikaupade varude kogumisega jaanuaris enne aktsiisitõusu, mistõttu tuleks esimese ja teise kvartali tulemusi vaadata koos. Erasektori sissetulekuid see ei mõjutanud, küll aga nihutas riigieelarve tulusid osaliselt teisest kvartalist esimesse ning moonutas aastaseid kasvumäärasid.

Lisandväärtuse kasv võis teises kvartalis kiireneda, kuid seda valdavalt siseturule orienteeritud tegevusalade toel. Positiivse panuse andsid jaekaubandus, hästi läks automüügis, info- ja sidevaldkonnas ning majutuses–toitlustuses. Kasvu toetas ka töötlev tööstus, kus toodangu maht taas suurenes. Majanduskasvu pidurdas endiselt logistikasektor, kus jätkus kaubavoogude vähenemine sadamates ning raudteel, mis tõi kaasa töömahtude languse ka laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel.

Palgatulu kasv jätkus Maksu- ja Tolliameti andmetel esimese kvartaliga samas tempos (6%) ning kaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes. Tarbimisjulguse püsimist võib oodata ka lähitulevikus, kuna tarbijate kindlustunne on kasvutrendis. Elanike laenujääk kasvab mõõdukas, kuid stabiilses tempos.

Eesti eksporditurgudel on mõningaid paranemise märke – Soome ja Rootsi import kasvab ning Venemaa majanduslangus on peatumas. Pärast aasta kestnud langust pöördus Eesti kaupade eksport teises kvartalis kasvule (5%). Paranenud ekspordi taga olid siiski mõned üksikud tegevusalad, kus valdava osa moodustasid suure osakaaluga sideseadmed.

Rahandusministeerium avaldab oma järgmise majandusprognoosi septembri keskel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Viimsi Keskus tähistab esimest sünnipäeva 200-kilose tordiga

Viimsi keskusMöödunud aastal Haabneeme südames avatud Viimsi Keskus ootab sel laupäeval kõiki meeleolukale sünnipäevapeole, kust ei puudu ka maitsev ning sõna otseses mõttes suurejooneline tort. Pidupäeva puhul esineb superstaarisaatest tuntud laulja Mikk Mäe, lisaks on külastajatele mitmeid üllatusi ning eripakkumisi.

Keskuse turundusjuhi Piret Kulli sõnul on esimene aasta möödunud kiirelt ning meeleolukalt. “Viimsi Keskus on kohalike poolt väga hästi vastu võetud, mida kinnitab suur külastajate arv – aastaga on keskuses käidud üle 1,7 miljoni korra,” sõnas Kull. “Siia tullakse nii igapäevaseid oste sooritama, mitmesuguseid teenuseid kasutama kui ka meeleolukalt aega veetma – teisel korrusel asuvad söögikohad, lastekeskus ning bowlingu- ja piljardisaal on väga populaarsed.”

Viimsi Keskuse 1. sünnipäeva tähistatakse sel laupäeval, 13. augustil kell 11-16. Päeva juhib Kristjan Annuk, lauludega astub üles Mikk Mäe (kell 13 ja kell 14). Keskuse kauplused teevad sünnipäeva puhul mitmeid eripakkumisi ning üllatusi. 200-kilone tort lõigatakse lahti ning jagatakse kõikidele külastajatele laiali kell 12.

2015. aastal 13. augustil avatud Viimsi Keskuse suurimateks üürnikeks on Selver ning My Fitness spordiklubi, lisaks asuvad seal erinevad söögi- ja meelelahutuskohad, kauplused ja teenuspakkujad.

Tallinna Kaubamaja Grupi ASi (http://www.tkmgroup.ee) kuuluvad lisaks Viimsi Keskusele Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 555,4 miljonit eurot ja puhaskasum on 22,1 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil. 2015. aastal töötas grupi ettevõtetes keskmiselt 3 946 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 12/09/2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKinnisvarakoolis toimub 12/09/2016 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Seminari “Kinnisvaraturu ülevaade” eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade ülevaade ning väljatuua trendid ning prognoosid kinnisvaraturul. Seminaril vaadeldakse detailselt kinnisvaraturu hetkeseisu ja analüüsitakse põhjuslikke tegureid, millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.

Olulist infot saavad kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi ja finantseerijad, et aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest. Samuti on oodatud kõik eraisikud ja teised kinnisvaravaldkonna spetsialistid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 12/09/2016 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Baltic Horizon on allkirjastanud turutegemise teenuslepingud Swedbank’i ning Orion Securities’ga

baltic-horizonKinnisvarafond Baltic Horizon, mis noteeriti Nasdaq Balti fondinimekirjas 6. juulil, allkirjastas turutegemise teenuslepingud ettevõtetega Swedbank AS ja Orion Securities UAB. Partnerluse eesmärk on suurendada fondiosakute likviidsust.

Lepingute järgselt pakuvad Swedbank AS ja Orion Securities UAB likviidsust nii ostu kui müügi poole pealt vähemalt 85% kauplemise ajast Nasdaq Tallinna turul kasvatades nii turu sügavust. Turutegemisega alustatakse 10-12. augustil 2016.

Baltic Horizon on lepinguline kinnine kinnisvarafond, mis investeerib Eestis, Lätis ja Leedus asuvasse kinnisvarasse keskendudes pealinnadele Tallinn, Riia ja Vilnius. Baltic Horizoni sümbol Nasdaq turul on NHCBHFFT.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Riik toetab lasteaedade rekonstrueerimist ligi 14 miljon euroga

KIK / Keskkonnainvesteeringute KeskusKIK valmistab koostöös Rahandusministeeriumiga ette avatud taotlusvooru kohaliku omavalitsuste lasteaedade rekonstrueerimiseks. Eesmärk on parandada lasteaiahoonete energiatõhusust ja vähendada ülalpidamiskulusid. 

Taotluse esitamise eelduseks on hoone energiaaudit, mille koostamisel järgitakse Elamu energiaauditile esitatavad nõudeid ja Tervisekaitsenõudeid koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule.

„Kuna hoone energiaauditi koostamine võtab kaua aega, palume potentsiaalsetel taotlejatel sellega juba peale hakata,“ ütles KIKi projektikoordinaator Aivi Allikmets.

Meetme eeldatav maht on ligi 14miljonit eurot ning taotlusi on võimalik hakata E-toetuse süsteemi sisestama alates oktoobrist 2016. Taotluste esitamise tähtaeg on 16. jaanuar 2017. Tegevust rahastatakse CO2 heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust (EL ETS). Täpsem info toetatavate tegevuste, taotlemise ja taotluste hindamiskriteeriumite kohta on toodud meetme määruses.

Toetuse taotlejatele mõeldud infopäev toimub 8. septembril 2016 Rahandusministeeriumi saalis E212, aadressil Endla 13, Tallinn. Infopäeval osalemiseks on vajalik registreerida hiljemalt 1. septembriks.  Info taotlusvooru avamise kohta avaldatakse KIKi kodulehel ning ka üleriigilises päevalehes hiljemalt septembris 2016. Meetme kontaktisik KIKis on Aivi Allikmets, telefon 627 4116, e-post: aivi.allikmets@kik.ee.

 

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud august 2016

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidKui mitmed eelnevad kuud on meie jälgitavad Tallinna korterituru põhinäitajad – tehingute arv ja m2 keskmine müügihind, käitunud üsna ettearvatult, siis juuli kohta tuleb nentida, et toimus väike üllatus. Seda eelkõide m2 keskmise müügihinna osas, mis juulis tõusis eelneva kuuga võrreldes 90 EUR/m2 ehk 5,7% ja aasta võrdluses lausa 10,5%.

Juulis oli m2 keskmiseks müügihinnaks 1662 EUR/m2, juunis 1572 EUR/m2 ja eelmise aasta juulis 1504 EUR/m2. Sellist hinnamuutust ei ole olnud juba rohkem kui aasta. Millest selline ootamatu hinnahüpe tingitud selgub kui analüüsida tehingute arvu näitajaid ja tehingute struktuuri.

Juulikuus tehti Tallinnas 725 korteri müügitehingut, mis vastas oodatule. Juunis oli tehingute arv 713 (kasv 1,7%) ja 2015 aasta juulis 741 (langus 2,2%). Tehingute arvust ca 190 puhul oli tegu uute korterite müükidega – toimus mitmete valminud kortermajade müügilepingute vormistamine. See moodustab ca 26% kogu tehingute arvust.

Viimastel kuudel on olnud uute korterite vormistamine vahemikus ca 120…140 tk kuus, ehk ca 17…18% tehingute koguarvust. Seega oli juulis selliseid tehinguid ligi 50% tavapärasest rohkem ja kuna uute korterite m2 müügihind on üldjuhul järelturu tehingute korterite omast suurem põhjustas selline tehingute struktuur ka m2 keskmise müügihinna kasvu.

Jättes kõrvale uute korteritega tehtud tehingud saab väita, et järelturu osas oli Tallinna korteriturg juulis vaiksem kui varasemal kolmel-neljal kuul.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud-august-2016

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara: Sofia linnavolikogu kehtestas Iztok Parkside detailplaneeringu

Arco VaraSofia linnavolikogu kehtestas 28.07.2016 istungil Arco Vara AS-i 100% tütarühingule Iztok Parkside EOOD-le kuuluvate Iztok Parkside kinnistute detailplaneeringu. Planeeringuga hõlmatud kinnistute pindala on 2470m2.

Kehtestatud planeeringu kohaselt  rajatakse Iztok Parkside kinnistutele kolm kortermaja kuni 68 korteriga ja  kogu müüdava pindalaga (GSA) 7700 m2, millele lisanduvad parkimiskohad ja panipaigad.

Arco Vara omandas kinnistud 10.05.2016. Juba alustatud projekteerimistööd lõpevad kolmandas kvartalis ning ehituse ja eelmüügiga alustab kontsern 2016. aasta neljandas kvartalis.

Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild’i kommentaar:

„Hindan väga Bulgaaria arendustiimi senist head tööd. Meie üks lisaväärtusi on luua planeeringulahendusi, mis ühelt poolt loovad Sofiast kaasaegset metropoli ja teenivad tema elanikke, ning teiselt poolt annavad aktsionäridele optimaalse kapitalipaigutuse vastu korraliku tootluse. Elanike ostuhuvi näeme juba praegu, aga projekti reaalsed tulemused avalduvad kontserni kasumiaruandes 2018. aasta alguses. Meie oodatud müügitulu ületab 7 miljonit eurot ja aktsionäride puhaskasum võiks ületada ühte miljonit eurot“.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

II kvartalis kasvas majandus 0,6%

StatistikaametEsialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2016. aasta II kvartalis võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,5%.

Välisnõudlus oli II kvartalis tugev. Kogumajanduse kaupade väljavedu suurenes II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 5%. Kaupade väliskaubandust mõjutas II kvartalis enim elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo suurenemine. Lisaks mõjutas oluliselt kaupade ekspordi suurenemist elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasv. Samuti suurenes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles hinnamõjusid arvesse võttes 7% suurem kui 2015. aasta II kvartalis.

Esialgsetel andmetel mõjutasid neto-tootemaksud II kvartalis SKP reaalkasvu negatiivselt. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenes jooksevhindades nii käibemaksu kui ka aktsiiside laekumine, kuid samas kasvasid ka subsiidiumite väljamaksed.

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud Statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

2016. aasta II kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 8. septembril. Samal kuupäeval avaldatakse tavapärase revisjoni käigus pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal muudetud 2012.–2015. aasta ja 2016. aasta I kvartali näitajaid. Samuti uuendatakse vastavalt pakkumise ja kasutamise tabelite muutustele 2010. aasta näitajad.

Alates 2017. aastast avaldab Statistikaamet kvartaalse SKP täpsustatud näitajad 10 päeva varem ning SKP kiirhinnangut enam ei avaldata. Täpsem info on kättesaadav Statistikaameti veebilehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused