- Korterihinnad võivad aastaga kosuda kuni kümnendiku
Optimistlikumad eksperdid ennustavad Tallinna äärelinnade korterihindadele järgmise aasta jooksul tõusu kuni kümnendiku võrra, hinnatõus võib alata kolme kuu jooksul.
“Usun, et mägede korterite hinnad võivad järgmiseks suveks tõusta umbes kümnendiku võrra, see on muidugi küllalt optimistlik prognoos,” ütles ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “See tähendab siis, et näiteks kolmetoaline korter Mustamäel võib järgmisel suvel maksta 50 000 krooni rohkem kui praegu,” selgitas ta.
HINNARALLI ALGAB SÜGISEL. Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Ain Kivisaar on pessimistlikum, kuid kinnitab korterihindade tõusu sügiskuudel.
“Mingit väga kõrget hüpet ma korterihindadest ei ootaks, tõus aasta jooksul võib jääda 5 protsendi juurde,” märkis Kivisaar. “Igal juhul olen kindel, et tõus tuleb, ja ilmselt sügise poole,” lisas ta. “Korterite hinnad sõltuvad ju suuresti sellest, millistel tingimustel pangad laenu annavad, ja praegu on näha, et eluasemelaenud on iga suurema panga prioriteediks,” lisas ta.
Kivisaare sõnul on Eesti keskmised eluasemelaenu intressid umbes 7-8 protsenti, Skandinaavias aga tublisti madalamad – 4-5 protsenti. “Võttes arvesse, et pankade omanikud on ju samad, ja raha tuleb ikka ühest august, on intressidel veel kõvasti ruumi langeda,” kinnitas ta.
Seega ei ole ka põhjust oodata kevadel mitmelt poolt ennustatud äärelinnade getostumist lähima kümne aasta jooksul, lisas Kivisaar.
“Arvutuste järgi umbes 60 protsenti laenuvõimelisi linlasi saavad endale lubada kuni 300 000 krooni suurust laenu, see jääb üsna täpselt mägede korterite hinnapiirile,” selgitas ta.
PRAEGU ON KORTERIOSTUKS SOBIV AEG. Praegu korterimüüki plaanivad inimesed peaksid Kivisaare hinnangul ootama sellega vähemalt paar kuud, sest siis on ilmselt juba veidi paremat hinda oodata. Korteri ostmiseks on tema sõnul aga praegu väga õige aeg.
“Ega ilmselt äärelinnade turg kuigi kaua nii madalal ei püsi,” nentis Kivisaar. Praegu seisavad mägede korterihinnad paigal peamiselt emotsioonide tõttu, kevadel tõsteti vanade korterite omafinantseeringu määra ja räägiti palju nende piirkondade tahaplaanile jäämisest. “Ilmselt sügisel läheb see emotsionaalne seisak üle, ja hinnad hakkavad jälle ülespoole minema,” märkis Kivisaar.
Analüütik hoiatab võimaliku intressitõusu eest
Trigon Marketsi analüütiku Toomas Reisenbuki hinnangul võib Eesti ekspordi vähesus lähitulevikus kaasa tuua intresside tõusu ja seeläbi ka kinnisvarahindade languse.
“See ei ole mingi konkreetne ennustus, lihtsalt mõnedel näitajatel tasub hoolega silma peal pidada,” ütles Reisenbuk. Praegu on majandus tasakaalust väljas, see tähendab, et sisse tuuakse rohkem kaupu ja teenuseid kui välja viiakse. Kohe praegu ei tee see riigile midagi halba, kuid varem või hiljem jääb see silma maailma suurematele reitinguagentuuridele, kes võivad Eesti suhtes võtta uued, senisest halvemad seisukohad. Siis pidurduks ka investeeringute ja laenuraha sissevool Eestisse ning lõpuks avalduks see intresside tõusus.
Reisenbuki hinnangul üritaks aga Eesti Pank sellist olukorda ära hoida, piirates pankade võimalusi laenuandmiseks. Kui pangad annaksid vähem laenu, saaksid inimesed vähem tarbida ja majandus oleks paremini tasakaalus. Laenuandmise raskendamine tooks aga kaasa intresside tõusu.
Artikli autor on Kristjan Jõevere. Artikkel on avaldatud 31.07.2002 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=210977
See on madalaim Eesti kroonis väljastatava eluasemelaenu intressimäär läbi aegade. Sarnast trendi järgib ka europõhi-ne eluasemelaen. Euros väljastatud eluasemelaenu intressimäär on samuti kõigi aegade madalaimal tasemel, 7,5 protsendi juures. Veel aasta tagasi oli Eesti krooni baasil väljastatud eluasemelaenude intressimääraks 11,4 ning euro baasil 9,1%.
Ühispanga kommertspanganduse juhi Lembit Kitteri väitel on Eesti elanike laenuvõime tunduvalt suurem praegustest eluasemelaenu mahtudest. Eluasemeid amortiseerub ka rohkem, kui uusi juurde ehitatakse. ERI Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparki andmetel ehitati 2001. a uuesehitisi kõigest 0,2% olemasolevast elamufondist. Eesti Panga presidendi Vahur Krafti väitel on eestlaste laenukoormus madal, ulatudes vaid kuuendikuni kasutada olevast tulust. “Arenenud riikides on see näitaja keskmiselt neli korda kõrgem,” väitis Kraft (PM 30.04.2002). Eluasemelaenud on paremini tagastatavad laenud pankadele. Raskused eluasemelaenude tagastamisel tekivad umbes 1% klientidest.
ERI Kinnisvara oli esimene, kes mõningast ebapopulaarsust pälvides ennustas juba eelmise aasta lõpus tüüpkorterite hinnatõusu pidurdumist. Vihjatud sai toona kaudselt isegi võimalikule mõningasele hindade langusele. Üldisele turusuundumusele vastupidine prognoos sai käesoleva aasta alguses välja öeldud vaatamata pankade üha suurenevatele eluasemelaenu mahtudele, mis järjest uusi rekordeid löövad. Just nimelt pankade aktiivne laenupoliitika oli peamine põhjus, mis mullust kinnisvarahindade tõusu tagant kannustas.
